Võikvere mõis

Allikas: Vikipeedia

Võikvere mõis (saksa keeles Woitfer) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas, hiljem Kuremaa kõrvalmõis Palamuse kihelkonnas. Tänapäeval asub kunagine mõis halduslikult Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Võikvere varasem ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Võikvere küla kuulus varem Saksa ordule. 1454. aastal läänistas ordumeister Johann von Mengede selle Diedrich Vierausile (Virkes, Fircks).[1] Külana on seda mainitud veel 1480. aastal.[2] Seejärel sai sellest Pilistvere kihelkonnas asunud Loopre mõisa osa. 1638. aastal kuulus Võikvere üheksaadramaalise valdusena Loopre mõisnikule Engelbrecht von Kawerile (suri 1658).[3] XVII sajandi lõpul jäi see reduktsioonist puutumata ja 1688. aastal seisis see Engelbrecht von Kaweri pärijate nimel.[4] Peamõis Loopre esines samuti 1699. aastal aadlimõisate nimekirjas.[5] Looprega jäi Võtikvere seotuks XVIII sajandi keskpaigani.

Võikvere iseseisva mõisana[muuda | muuda lähteteksti]

Loopre mõisnik Berend Gustav von Kawer (u 1706–1770) müüs Võikvere 1766. aastal Otto Reinhold von Yhrmannile (1720−1780) ja nii sai sellest iseseisev rüütlimõis. Kuna tema pojad surid noorelt, pärisid mõisa tema kaks tütart: Auguste Johanna von Yhrmann (1761−1800) ja Dorothea Helena von Yhrmann (1764−?). 1786. aastal jagasid õed isa pärandi ära ja mõisa omandas õdedest vanim. Laiuse pastori Heinrich Johann von Jannauga naitunud Auguste Johanna müüs mõisa 1794. aastal Gerdruta von Zeddelmannile (sündinud von Maydell). Tema pärijad müüsid valduse 1824. aastal Raadi majoraathärrale ja Kuremaa mõisnikule Reinhold Wilhelm von Liphartile (1750−1829); edaspidi oli Võikvere Kuremaa kõrvalmõis.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Bfl. I, 218.
  2. Bfl. I, 337.
  3. Rev. 1638. Nr 108.
  4. LVVA, f. 7348, n. 1, s. 55. Liivimaa mõisad 1688, L 18.
  5. EAA, f. 278, n. 2, s. 252, L 1p.
  6. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 84.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Zweiter Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1837. Lk 134.[1]
  • Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 84.[2]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]