Viktor Suvorov

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Suworow Wiktor.jpg

Viktor Suvorov (vene Виктор Суворов, õige nimega Vladimir Rezun, vene keeles Владимир Богданович Резун) (sündinud 20. aprillil 1947 Primorje krais, Barabaši külas) on vene harrastusajaloolane ja kirjanik, endine sõjaväelane (alampolkovnik).

1957. aastal astus Vladimir Rezun 11-aastaselt Voroneži Suvorovi sõjakooli ja selle sulgemisel jätkas õpinguid Kalinini (Tver) Suvorovi sõjakoolis, mille lõpetas 1965. aastal. Seejärel hakkas Rezun õppima Kiievi kõrgema sõjakooli teisel kursusel. 19-aastaselt astus ta NLKP liikmeks. Rezun osales 1968. aasta augustis-septembris operatsioonil „Dunai” (vk; Doonau), millega suruti maha „Praha kevad”. Aastatel 1968–1970 teenis ta Karpaatia sõjaväeringkonnas, 1970–1971 Kuibõševis Volga-äärses sõjaväeringkonnas. Vladimir Rezun teenis Nõukogude Armees ning aastatel 1970–1974 õppis Nõukogude sõjaväe luureakadeemias Sõjalis-Diplomaatilises Akadeemias, pärast lõpetamist suunati ta Nõukogude sõjaväeluure residentuuri Genfi Šveitsi.

1978. otsustas ta, et ei suuda endale avanenud tõde jagamata jätta, ja palus Suurbritannias poliitilist varjupaika. Juba tema esimene raamat tekitas suurt poleemikat. "Jäälõhkuja" tõlgendas ajalugu Nõukogude Liidule ebasobivalt, solvas mälestust Suurest Isamaasõjast ja rebis "pühaduse oreooli sõjalt, mille päästsid valla kommunistid meie kõigi hukatuseks" (Jäälõhkuja, eessõna "Minu vene lugejale").

Tänapäeval elab ta "surmaotsuse ja selle täideviimise vahel" ja "uskuge, see on kuratlikult õnnelik aeg" (mai 2010, Tallinn, Gloria kohvik). Surmaotsus langetati juba Nõukogude ajal, ent "mitte keegi pole seni taibanud talle mõistetud otsust tühistada" ("Jäälõhkuja", järelsõna Vladimir Bukovskilt).

Tema teosed kirjandusliku pseudonüümi Viktor Suvorov all on tekitanud palju poleemikat, kuna Suvorov on oma teostes toetudes avalikes allikates avaldatud andmetele viidanud Nõukogude Liidu ja Jossif Stalini plaanile alustada sõjategevust Saksamaa Kolmanda Riigi vastu juulis 1941.

Viktor Suvorovi esitatud tees ei ole vastuvõetav endise NSV Liidu nn rahumeelse poliitika ja "ootamatu kallaletungiversiooni toetajatele", kes süüdistavad Suvorovit "lääneriikide Venemaa-vastase tellimustöö täitmises".

Loomingust[muuda | muuda lähteteksti]

Suvorovi teoste läbiv teema on Nõukogude Liidu roll ja eesmärgid Teises maailmasõjas. Tema teooria kohaselt soovisidki kommunistid sõda ning Hitler pidi neile Euroopa vallutamiseks tee vabaks lükkama.

Teosed eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

  • "M-päev: millal algas Teine maailmasõda?", Olion, 1998
  • "Kontroll", Olion, 1999
  • "Viimane vabariik", Olion, 1999
  • "Jäälõhkuja: kes alustas Teist maailmasõda", Olion, 2000
  • "Valik", Olion, 2000
  • "Puhastus", Olion, 2000
  • "Enesetapp", Olion, 2001
  • "Vabastaja", Olion, 2001
  • "Akvaarium", Tänapäev, 2001
  • "Võidu vari", (triloogia "Võidu vari" 1. raamat) Olion, 2003
  • "Võtan oma sõnad tagasi" (triloogia "Võidu vari" 2. raamat), Olion, 2006
  • "Viimane vabariik 2." (triloogia "Viimane vabariik" 2. raamat), Olion, 2008
  • "Häving" (triloogia "Viimane vabariik" 3. raamat), Olion, 2010
  • "Maoõgija", Olion, 2011
  • "Kõigi vastu: kriis NSV Liidus ja võitlus võimu pärast riigi juhkonnas esimesel sõjajärgsel aastakümnel" (triloogia "Suure Aastakümne kroonika" 1. raamat), Tänapäev, 2014
  • "Murdumine: marssal Žukovi viimane lahing" (triloogia "Suure Aastakümne kroonika" 2. raamat), Tänapäev, 2015
  • "Vanakuradi vanaema (triloogia "Suure Aastakümne kroonika" 3. raamat), Tänapäev, 2015
  • "Spionaaži alused: kuidas töötas XX sajandi kõige võimsam ja kõige varjatum luureorganisatsioon", Tänapäev, 2016

Välislink[muuda | muuda lähteteksti]