Islam Eestis

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.

Islam on Eestis vähelevinud, islamiusuliste arv riigis on üks väiksemaid Euroopa riikides. 2011. aasta rahvaloenduse andmeil oli Eestis 1508 islamiusulist. Eestis on vähe praktiseerivaid moslemeid ning tegutseb ainult üks mošee, islami kultuurikeskus Turath.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Islamiusk jõudis Eestisse tatarlaste kaudu, kes võtsid islami usu vastu 889. aastal. Paljud tatari päritolu ülikud olid pärast Kaasani khaaniriigi vallutamist Venemaa vägede poolt ja langemist 1552. aastal sunnitud Liivi sõja ajal (1558-83) sõdima Vene vägede koosseisus, sealhulgas tänase Eesti territooriumil. Haruldased ei olnud ka juhtumid, kui tatarlased läksid üle Rootsi poolele. Hiljem eraldati neile maid rannarootslaste aladel, kus nad peagi kohalike elanikega assimileerusid.

Esimene suurem islami kogukond tekkis Eestis pärast Eesti- ja Liivimaa kubermangu liitmist Venemaa tsaaririigi koosseisu 1721. aastal. Vene sõjaväe hulgas oli ka islamiusulisi tatarlasi ning püsivam islami kogukond tekkiski sõjaväeteenistusest vabanenud tatarlastest, kes jäid Eestisse elama. 1860. aastatel elavnes tatarlastest kaupmeeste tegevus ning kogukonna keskuseks sai Peterburi kubermangu kuulunud Narva linn. Püsiasustuse kinnituseks on muhameedlaste kalmistute asutamine Narvas, Rakveres ja Tallinnas.

XIX ja XX sajandi vahetusel oli tatarlaste kogukond Eestis kasvanud sedavõrd suureks, et usupühade tähistamiseks pidi üürima suuremaid ruume (Tallinnas näiteks Tuletõrje Ühingu Pritsimaja Viru väljaku ääres). Esimese maailmasõja alguseks elas Tallinnas umbes 2000 tatarlast. Maailmasõja, sellele järgnenud keisrivõimu kukutamise ning Vabadussõja segadustes kahanes tatarlaste kogukond paarisajaliikmeliseks.

Esimene islami kogudus Eesti Vabariigis registreeriti ametlikult 1928. aastal Narvas (Narva Muhamedi Kogudus). Korjanduste abil osteti Narvas Kiriku tänavale maja, millest kujundati mošee. Narva kogudus oli ka aktiivne tatarlaste rahvusliku identiteedi säilitaja. Teine islami kogudus registreeriti 1939. aastal Tallinnas (Tallinna Muhamedi Usuühing). 1940. aastal keelustas Nõukogude võim islami koguduste tegevuse. Mõlema koguduse hooned hävisid 1944. aastal sõjatules.

Nõukogude ENSV perioodil tegutses islami kogudus mitteametlikult - korraldati palvusi, järgiti usukombeid ning tähistati usupühi. 1988. aastal registreeriti Tatari Kultuuri Selts ning aasta hiljem alustati islami koguduse taasasutamisega, mis taasregistreeriti Eesti NSVs 1990. aastal Eesti Islami Kogudusena. Käesoleval ajal moodustavad koguduse Eestis elavate peamiselt tatari, aserbaidžaani, kasahhi ja usbeki kogukondade liikmed.

Tänapäev[muuda | redigeeri lähteteksti]

Islamimaailmas harva ettetuleva nähtusena tegutsevad ühes koguduses koos nii sunniidid kui ka šiiidid. 1995. aastal eraldus kogudusest kolmeteistkümne inimese suurune grupeering ning registreerus iseseisva juriidilise isikuna ühenduseks Eesti Muhameedlaste Sunniitide Kogudus. Selle rühma lahkumine ei pingestanud Eesti Islami Koguduse siseseid suhteid sunniitide ja šiiitide vahel. 1. jaanuari 2000. aasta seisuga kuulus Eesti Islami Kogudusse veidi üle 1400 inimese. Koguduse juhatuse esimees on alates 1994. aastast Timur Seifullen. Juhtiva vaimulikuna juhtis koguduses 18 aasta vältel religioosseid protsessioone mulla Hasjan Murtazin, pärast tema surma aga on koguduse peaimaam ja Eesti ülemmufti Ildar Muhamedšin.

Eestis on moslemeid kokku umbes 10 000 (0,7% rahvastikust).[viide?]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]