Kasahhid

Allikas: Vikipeedia
Kasahhid jurtas (u. 1910)

Kasahhid (endanimetus қазақтар) on turgi rahvas Kasahstanis ja teistes riikides. Kõnelevad turgi keelte kõptšaki-nogai rühma kuuluvat kasahhi keelt. Usklikud on islamiusulised (sunniidid). Kasahhide üldarv on ligikaudu 18 miljonit. Kasahstanis elab kasahhe 12 800 600, Hiinas 1 400 000–2 000 000, Usbekistanis 800 000–1 200 000, Venemaa Föderatsioonis 647 732[1], Mongoolias 140 152, Türkmenistanis 40 000–90 000, Kõrgõzstanis 33 200, Afganistanis 21 000, Türgis 19 000–25 000 ja Iraanis 10 000–15 000.

Eestis elas 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 127 kasahhi[2] ja 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 107 kasahhi (neist 55 Tallinnas).[3]

Kasahhi rahvas kujunes pärast Kuldhordi lagunemist Kesk-Aasia steppides 15.–16. sajandil liitunud turgi hõimudest, kelle hulka teataval määral sulandus ka mongoli hõime. Tol ajal rajati Kasahhi khaaniriik. Arvatavasti 17. sajandil jagunes Kasahhi khaaniriik kolme suure hõimurühmitise alusel Vanemaks, Keskmiseks ja Nooremaks hordiks ehk žuziks. Vene riigiga ühendati Kasahstani ala aastatel 17311846.

Traditsiooniliselt olid kasahhid tüüpilisimad Kesk-Aasia rändkarjakasvatajad. Nad tegelesid põhiliselt lambakasvatusega, vähemal määral veise-, hobuse- ja kaamelikasvatusega. Maaviljelusega hakkasid kasahhid laialdasemalt tegelema alles 19. sajandi teisel poolel. Tsaariajal ja nõukogude võimu algaastatel nimetati kasahhe ekslikult kirgiisideks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Arhiivikoopia". Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6. september 2018. Vaadatud 20. septembril 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. Statistikaameti koduleht
  3. Statistikaameti koduleht