Hiiu-Suuremõisa mõis

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Hiiu-Suuremõis)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Suuremõisa mõisa härrastemaja 2013
Härrastemaja koos abihoonetega
Mõisa allee. Foto: maigi

Hiiu-Suuremõis ehk Hiiu-Suuremõisa mõis ehk Suuremõisa mõis (saksa keeles Grossenhof) oli rüütlimõis Hiiumaal Pühalepa kihelkonnas. Mõisa keskus asus Suuremõisa külas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Suuremõisa mõisa on esmakordselt mainitud 1519. aastal ordumõisana. Kunagise Allika küla asemele ehitatud mõisa tunti sel ajal Pühalepa ametimõisana ning maad valdas Johan Starke. 1528. aastal nimetati mõisa Poulup'i ordumõisaks.

Suuremõisa oli Liivi ordu Hiiumaa-valduste majanduskeskus.

17. sajandi alguses kuulus mõis Stackelbergidele, kuid läks 1620. aastatel De la Gardiede omandusse, kelle käes oli mõis 1691. aastani. 1633. aastast alates kandis mõis nime Suuremõisa. Pärast Põhjasõda võeti mõis Vene kroonile. 1710. aasta sügisel ilmusid saarele Vene keisririigi võimuesindajad ja 1712. aastal anti Suuremõisa koos teise riigimõisatega, nagu Hiiessaare, Kõrgessaare, Putkaste mõis rendile ooberst-leitnant Johan Gustav von der Osten-Sackenile ja major Fabian Gustav von Aderkasile. Juba 1715. aastal tuli Venemaa tsaarilt käsk anda Hiiumaa ja Vormsi üle admiraliteedile, mille järgselt sai mõisa valitsejaks Andreas Wetterstrand.

1725. aastal anti mõis rendile parun Fabian Ernst von Ungern-Sternbergi volinikule. Keisrinna Katariina I surma järel anti mõis ooberst Bernhard Friedrich von Rosenthalile peale kelle surma 1734. aastal kanti rendileping üle tema väimehele Otto Reinhold von Delwigile, kes sattus talupoegade müügi tõttu kohtu alla. Järgmisteks rentnikeks said Lilienfeldid. Seejärel oli mõis rendil kammerhärra Nikolaus von Korffi käes.

1755. aasta kevadel tagastati mõis perekonna kunagise valdusena Axel Julius De la Gardie pojatütrele Ebba Margaretha Stenbockile, kes lasi ehitada mõisa peahoone, esindusliku Suuremõisa lossi. Loss pidavat jäljendama üht Ebba Margaretha lapsepõlvelossi Rootsis ning projekt pärineb tõenäoliselt Joseph Gabriel Destainilt. Pärast Ebba Margaretha surma (1775) oli tema poeg Jakob Pontus Stenbock (1744–1824) oma krahvilikust elustiilist tingitud suurte võlgade tõttu sunnitud müüma mõisa 1796. aastal mereröövli ja Ungru krahvina tuntud Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergile (1744–1811).

1909. aastal läks mõis Stackelbergide valdusse, kelle kätte jäi mõis 1919. aasta võõrandamiseni.

Mõisamaade jagamine Suuremõisas algas 1920. aastal ja mõisasüdames ja lähikonnas tekkinud 27 asundustalu said aluseks tänasele Suuremõisa külale.

Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa barokkstiilis kahekorruseline murdkelpkatusega peahoone (Suuremõisa loss) rajati aastail 17551760, ühekorruselised tiibehitised rajati 1770. aastatel. Rahvajutu järgi olnud vanal mõisal maa-alused käigud, millest üks ühendas mõisa Pühalepa kirikuga ning teine jõudnud välja "ussikeldri" juurde. Ehitusel osalesid talupojad kuni 30 km kauguselt ning pärimuse kohaselt organiseeriti kivide müüri jõudmiseks inimkett, mille abil anti kive edasi paari kilomeetri kaugusel olevast Hilleste paemurrust

Mõisas oli hulk kõrvalhooneid, mis on säilinud erinevas seisukorras. Säilinud (ja muinsuskaitse all) on tall, tallmeistrimaja, tõllakuur, ait, jääkelder, sepikoda, kasvuhoone (pole säilinud!), küün, tüdrukutemaja, teenijatemaja, aednikumaja, juustukoda, meierei, masinarehi ja magasiait (hiljem väike laut) ning hollandi tuuleveski, kõrtsi, viinavabriku ja "ussikeldri" varemed.

Võõrandamise järel alustas lossis tööd kool. Nõukogude perioodil oli seal 8-klassiline (hiljem alg)kool, rahvamaja, raamatukogu ja kino, alates 1977. aastast Suuremõisa sovhoostehnikum. Loss on siiani kasutusel, seal asuvad Suuremõisa Rahvamaja, Suuremõisa Põhikooli ja Hiiumaa Ametikooli (endise Suuremõisa tehnikumi) ruumid.

Abihooned[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]