Elin Toona

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Elin Toona (kodanikunimega Elin-Kai Toona Gottschalk; sündinud 12. juulil 1937 Tallinnas) on eesti kirjanik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Elin Toona sündis näitleja ja lavastaja Enn Toona ning näitleja Liki Toona peres.[1] Ta veetis lapsepõlve vanaema juures Haapsalus. 1944. aastal põgenes ta koos ema ja vanaemaga Saksamaale, õppis põgenikelaagris eesti algkoolis. 1947. aastal asus elama Suurbritanniasse, elas algul Leedsis, õppis Londonis lastekodu koolis, Pitmansi kolledžis ja teatrikoolis. Töötas Londonis kudumisvabrikus, büroosekretärina ja televisiooninäitlejana. Ta on elanud ka Singapuris ja Bahamal[2], alates 1970. aastast peamiselt Ameerika Ühendriikides Floridas.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Elin Toona on kirjutanud romaane, avaldanud ka luulet, lühiproosat ja artikleid nii eesti kui ka inglise keeles ning raamatud oma vanaisast Ernst Ennost ja vanaemast Ella Ennost.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Puuingel" (1964)
  • "Tont teab. Novelle" (üks autoritest, 1968)
  • "Lotukata" (1969)
  • "Sipelgas sinise kausi all" (1974)
  • "In Search of Coffee Mountains" ("Lotukata" autori vabas tõlkes, 1977)
  • "Kaleviküla viimne tütar" (1988)
  • "Kolm valget tuvi" (1992)
  • "Rõõm teeb taeva taga tuld. Ernst Enno" (2000)
  • "Ella" (2008)
  • "Into Exile. A Life Story of War and Peace" (2013)
  • "Kolmteist Eesti kirja" (üks autoritest, 2016)
  • "Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust" (tlk Kersti Unt, 2017)
  • "Mihkel, muuseas. Lugu läbikatsumata eludest" (2018)

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti teatri biograafiline leksikon. Tallinn, 2000.
  2. Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn, 1995, lk 604–605.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Mismaalased inglid tavaliselt on? Intervjuu Elin Toonaga" – Mana 1965, nr 4 (28), lk 20–23
  • Ants Oras, "Lotukata" – Tulimuld 1970, nr 1, lk 49–50; ka A. Orase raamatus "Kriitiku külaskäik", Tartu 2009
  • "Kuidas kirjanikud kirjutavad. Elin Toona" – Tulimuld 1986, nr 1 ja kogumikus "Kuidas kirjanikud kirjutavad", Lund 1992, lk 107–109
  • Ene Veiper, "Esimest korda lapsepõlvemaal. Intervjuu Elin Toonaga" – Reede 8. juuni 1990, nr 23
  • Intervjuu – Kultuur ja Elu 1990, nr 7
  • Anu Saluäär, "Mitu seppa peavad seda parandama" (romaani "Kolm valget tuvi" arvustus) – Looming 1993, nr 6, lk 844–845
  • Elin Toona, "Sünniaasta 1937" – koguteoses "Eesti rahva elulood", 2. osa, Tallinn 2000, lk 243–255
  • Sirje Olesk, "Ajalik elu ja igavene vaim" (raamatu "Rõõm teeb taeva taga tuld. Ernst Enno" arvustus) – Looming 2001, nr 1, lk 152–154
  • Ülo Tonts, "Lapselaps kõneleb vanaisast" (raamatu "Rõõm teeb taeva taga tuld. Ernst Enno" arvustus) – Keel ja Kirjandus 2001, nr 1, lk 59–60
  • Helga Nõu, "Elin, Elin! 40 aastat kirjavahetust Elin Toonaga" – Looming 2007, nr 7, lk 1053–72 ja nr 8, lk 1206–27
  • "Eesti kirjandus paguluses XX sajandil". Tallinn 2008, lk 234–237 ja bibliograafia lk 249-250, ülevaate autor Rutt Hinrikus

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]