Mine sisu juurde

Els Himma

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

Els-Reet Himma (sünninimi Els-Reet Uusväli; 23. jaanuar 1940 Tallinn – 7. mai 2025) oli eesti laulja.

Töö ja looming

[muuda | muuda lähteteksti]

Els Himma saavutas rahvusvahelise taseme laulmises iseõppimise teel. 1962. aastal alustas ta lauljakarjääri ansambli Kevad solistina, mis tegutses Ahto Veerme juhtimisel Tallinna restoranis Kevad.

1965. aasta 31. detsembril toimus Tallinnas Eesti Raadio korraldatud võistluskontsert, kus Els Himma pälvis tähelepanu kahe menuka laulu esitajana: Uno Naissoo laul "Must mees" võitis kutseliste muusikute žüriilt peaauhinna ning koos Eri Klasi, Kalju Terasmaa ja Uno Loobiga esitatud Felix Mandre laul "See on hea" sai publikult kolmanda koha preemia. (Mõlema loo sõnade autor oli Heldur Karmo.)[1][2]

1960. aastate lõpul esines Himma ETV populaarses telesaates "Horoskoop.[3] Sündisid ka Himma duetid mitme meeslauljaga, näiteks koos Kalju Terasmaaga laulis ta tuntuks laulu "Igaühe jaoks on kuskil keegi…".[4] Järgnes töö Eesti NSV Riikliku Filharmoonia solistina.[5]

1970. aastal jõudis müügile vinüülplaat "Tõnu Naissoo trio, Els Himma ja Avo Joala" (Melodija, 1970), kus kõlas Els Himma esituses Eugen Feliciuse laul "Tule ikka [mu rõõmude juurde]" (sõnade autor Paul-Eerik Rummo).[6]

Aastatel 1971–1991 töötas ta varieteeartistina ning esines Viru Varietee, baar-varietee Tallinn (Harju tänaval), restorani Tallinn ja Olümpia hotelli varieteeprogrammides. Juba sel perioodil hakkas ta mõnele kaverloole ka ise eestikeelseid laulusõnu kirjutama.[7][8]

1975. aastal esines Himma ühes NSV Liidu Kesktelevisiooni jaoks tehtud telesaates, mis pälvis Moskva Music Halli loometöötajate tähelepanu, nii et ta kutsuti pooleks aastaks sealsetele kontsertidele esinema ning laulu ja liikumise alal täiendkoolitust saama.[9]

1970. aastate lõpul tegi Himma oma repertuaaris ajaga kaas käies tõhusaks osutunud kannapöörde: kaverdas diskorütmi laulu "Mis värvi on armastus" ning hakkas eesti keeles esitama lääne klubimuusikas ilma teinud Gloria Gaynori ja Eart, Wind & Fire'i hitte.[10]

1982. aastal mängis ta naispeaosa – lauljatar Katrin Pruuni – Peeter Urbla muusikalises mängufilmis "Šlaager".[11]

Alates 1991. aastast oli ta vabakutseline laulja.

Poolsada aastat varietee- ja džässilavadel esinenud Els Himmat peetakse esimeseks Eesti džässlauljatariks, sest just selles žanris avanes Himma haruldane hääletämber.[7] Teda on nimetatud tõeliselt säravaks staariks, kes võlus publikut nii erilise naiseliku ilu kui ka sensuaalse lavasarmiga. Esile on tõstetud tema sügavat tundeküllast häält, millele lisandusid intellektuaalse muusika mõtestamisele kaasa aitavad laialdased teadmised kultuurist ja elust. Himma oli üks esimesi, kes hakkas Eestis tutvustama bossanoovat, mille ühe meeldejääva näitena oli tema repertuaaris laul "Tütarlaps Ipanemast".[12][13]

Himma tegi tihedat koostööd helilooja ja juhtiva džässmuusiku Uno Naissooga, kes kirjutas talle ka mitu laulu, nende hulgas Himma esituses populaarseks lauldud ballaadi "Neil päevil polnud algust". Sageli esitas ta džässi koos Raivo Tammiku trio või Helmut Aniko ansambliga.[14] Eesti Televisioonis esines ta peamiselt Kustas Kikerpuu ansambli, Emil Laansoo ansambli ja Jaan Kumani ansambli saatel.[15] Els Himma on meenutanud, et juba lapsepõlves oli üks tema lemmikmuusikakollektiive bigbänd Mickeys, kelle solistina ta ise hiljem samuti laulis. Ta esines ka Aleksander Rjabovi Stringorkestri, Tõnu Naissoo trio ja veel paljude instrumentaalansamblite solistina.[16]

Ta astus üles paljudel džässifestivalidel Tallinnas, Riias, Leningradis, Chișinăus, Soomes, Thbilisis (laureaat) jne.

Ta oli mitmel aastal "Eesti laulu" žürii liige ning paar korda ka rahvusvahelise "Eurovisiooni" lauluvõistluse Eesti žüriis.[14]

2010. aastal ilmus Els Himma lauludega CD-album "Millest sa elad ja hingad?".[17]

Filmid

[muuda | muuda lähteteksti]

Els Himma esines laulva näitlejana mitmes mängu- ja muusikafilmis:

Lisaks mängis ta telemängufilmides

  • "Suletud ring" (1983) – Inga Johnson ja
  • "Võõra nime all" (1984) – lauljanna.

Tema lauldud laule võib kuulda ka filmides

  • "Meloodia 66" (1966),
  • "Meloodia 67" (1967),
  • "Vana Toomas kõike teab" (1967),
  • "Heeringaöö" (1968),
  • "Teenindamine restoranis" (1970),
  • "Rõõm, muusika ja meri" (1980) ja
  • "Sülita mulle näkku" (2023).[18]

Laulurepertuaar

[muuda | muuda lähteteksti]

Els Himma repertuaari kuulusid eelistatult talle iseloomulikud sensuaalsed ja mõtisklevad džässpalad ja ballaadid, millega ta sai väljendada tunnete sügavust. Ta esitas ka estraadi- ja diskomuusikat ning rahvalikke laule,[14] kuid katsetas muusikalist mitmekesisust otsides ka rokilugude, Piazzolla muusika ja Argentina tangodega.[19]

Populaarsemaid laule

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Millest sa elad ja hingad" (Charles Fox / Vally Ojavere)
  • "Neil päevil polnud algust" (Uno Naissoo / Heldur Karmo)
  • "Tütarlaps Ipanemast" (Antônio Carlos Jobim / Heldur Karmo)
  • "Must mees" (Uno Naissoo / Heldur Karmo)
  • "Su ehteks ma ei saa" (Clifton Davis)
  • "Võõrsil" ("Janu") (Antônio Carlos Jobim / Heldur Karmo)
  • "Windy" (Ruthann Friedman / Heldur Karmo)
  • "See on hea" (Felix Mandre / Heldur Karmo)
  • "Raud on kõva" (Lasse Mårtenson / Kustas Kikerpuu)
  • "See tunne pole uus" (Benny Andersson / Vally Ojavere)
  • "Kailakee-kailakoo" (M. ja G. Capuano ja Mike Shepstone / Heldur Karmo)
  • "Ootama peab"
  • "Üksinduse aeg"
  • "Laulan vihma käes" ("Lauljad vihmas") (Nacio Herb Brown / Heldur Karmo)
  • "Mäel"
  • "Kevad on käes"
  • "Mis värvi on armastus"
  • "Maestro"
  • "Lahku me ei läe"
  • "Kesköö"
  • "Ei sa ole see kes näid"

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Els Himma oli pärit suurest perest, tema emal oli kaheksa last.[7] Tema vend oli organist Rolf Uusväli, kelle loomingu säilitamise ja elulooraamatu koostamisega Himma innukalt tegeles.[21]

Els Himma oli abielus džässmuusiku ja -laulja Lembit Himmaga (1931–2022), kelle õhutusel Els džässi laulma hakkaski.[22] Neil on kaks tütart, kellest Nancy Himma on laulja ja Helen Himma elab Rootsis. Mehe truudusetus lõhkus aga aegsasti abielu ning 1970.–1980. aastatel oli Elsu elukaaslane kirjanik Mihkel Mutt.[23][24]

Üks Els Himma lähedasemaid sõbrannasid oli Vally Ojavere, kes on nii Himma firmamärgiks saanud laulu "Millest sa elad ja hingad" kui ka veel paljude Himma repertuaari kuulunud laulude eestikeelsete sõnade autor.[25]

Els Himma on maetud Tallinna Siselinna kalmistule vend Rolf Uusvälja ning vanemate Elsa ja Artur Uusvälja kõrvale.[26]

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Silver Kuusik. Millest sa elad ja hingad. Els Himma laval ja elus. Tallinn: Hea Lugu, 2025

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "EESTI NAISE 2021 TOP | "Musu, sa oled lollakas, me tunneme teineteist liiga hästi." Vello Orumetsa ja Ada Lundveri armastus". Eesti Naine. Vaadatud 16. jaanuaril 2026.
  2. ↑ "Kui laulud võistlesid". 3. saade Eesti Raadio, 07.11.1995.
  3. ↑ Els Himma: laulan nii kaua, kuni tunnen, et mul tuleb hästi välja eeter.err.ee, 21.12.2014.
  4. ↑ Jaanus Kulli. Jumalagajätt Kalju Terasmaaga: „On peatunud kõik, vaid tähelend.“ Õhtuleht.ee, 05.12.2021.
  5. ↑ Suri laulja Els Himma ERR Kultuur, 08.05.2025.
  6. ↑ Tõnu Naissoo elulugu Eesti Muusika Infokeskus. Vaadatud 18.04.2026.
  7. 1 2 3 Poolsada aastat laval püsinud lauljanna: mul on kuulsust sama palju vaja kui jänesel kolmandat silma eestinaine.delfi.ee, 23. jaanuar 2025.
  8. ↑ Heli Reimann. "Ma olin ikka üks päris enesekindel tüüp!" Sirp, 16.05.2025.
  9. ↑ "Muusikaline tund. Õhtujuttu Els Himmaga" Vikerraadio, 04.05.1977.
  10. ↑ Meelis Kapstas. Meenutus | Stiiliikoon, igikestvalt kaunis ja väärikas daam Els Himma: minu elu pole rahva lõbustamiseks! Eesti Naine / Delfi, 03.07.2025.
  11. ↑ "Šlaager" Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 09.05.2025.
  12. ↑ Heidi Toome, Maiken Tiits. „Els Himma oli staar. Külmavärinad käivad läbi, kui kuuled, kuidas Els laulab üht kaunimat Naissoo ballaadi“ Eesti Päevaleht / LP, 08.05.2025.
  13. ↑ Margus Kiis. IN MEMORIAM ⟩ Alati peen, hõrk, isepäine, põhjalik – Eesti džäss- ja popmuusika kuninganna Els Himma (23.01.1940–7.05.2025) Postimees.ee, 09.05.2025.
  14. 1 2 3 Virve Normet. Legendi nimi on Els Himma ajakirimuusika.ee, 6. mai 2018.
  15. ↑ Heidi Toome, Maiken Tiits. „Els Himma oli staar. Külmavärinad käivad läbi, kui kuuled, kuidas Els laulab üht kaunimat Naissoo ballaadi“ Eesti Päevaleht / LP, 08.05.2025.
  16. ↑ Aigi Viira. Arhiiv | Els Himma: „Kuulsus ei ole asi, mida väga igatseda ning iga hinna eest taga ajada.“ Õhtuleht.ee, 30.08.2014 / 08.05.2025.
  17. ↑ Millest Sa elad ja hingad? rateyourmusic.com.
  18. ↑ Els Himma tutvustus ja looming Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 09.05.2025.
  19. ↑ Aigi Viira. Arhiiv | Els Himma: „Kuulsus ei ole asi, mida väga igatseda ning iga hinna eest taga ajada.“ Õhtuleht.ee, 30.08.2014 / 08.05.2025.
  20. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  21. ↑ Els Himma läbilöögivõimalusest Nõukogude Liidus: minu eesmärk polnud suureks staariks saada eeter.err.ee, 4. veebruar 2020.
  22. ↑ "Käbi ei kuku... Els ja Nancy Himma" Vikerraadio saade, 24.03.2019.
  23. ↑ Jaanus Kulli. Els Himma: ma pole päris kindel, et inimesed peaksid oma meelt just minu eluga lahutama Õhtuleht.ee, 29.12.2010.
  24. ↑ Meelis Kapstas. Meenutus | Stiiliikoon, igikestvalt kaunis ja väärikas daam Els Himma: minu elu pole rahva lõbustamiseks! Eesti Naine / Delfi, 03.07.2025.
  25. ↑ Meelis Kapstas. Meenutus | Stiiliikoon, igikestvalt kaunis ja väärikas daam Els Himma: minu elu pole rahva lõbustamiseks! Eesti Naine / Delfi, 03.07.2025.
  26. ↑ Meelis Kapstas. Meenutus | Stiiliikoon, igikestvalt kaunis ja väärikas daam Els Himma: minu elu pole rahva lõbustamiseks! Eesti Naine / Delfi, 03.07.2025.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Els_Himma&oldid=7133848"