Lastehalvatus

Allikas: Vikipeedia

Lastehalvatus ehk poliomüeliit[1] on seljaaju nakkushaigus, mis oma klassikalises vormis väljendub, alfamotoneuronite hävinemise tagajärjel, lihasehalvatusena. Haigustekitajaks on enteroviiruste hulka kuuluv polioviirus.

Haige[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pikka aega oli lasthalvatus kardetumaid vastsündinute ning väikelaste nakkushaigusi. Tänapäeval esineb lastehalvatust ka üle 15-aasta vanustel inimestel.[2]

Peiteaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peiteaeg on varieeruv ja võib olla 5 kuni 35 päeva, keskmiselt 7 kuni 14 päeva.

Sümptomid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Umbes 90% nakkuste puhul sümptomid ei avaldu.[3]

Kergematel juhtudel kulgeb haigus palaviku, pea-, kurgu- ja kõhuvaluga.[4]

Tüsistused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Umbes 1% juhtudest siseneb viirus kesknärvisüsteemi, mis võib lõppeda lihastoonuse vähenemise ja halvatusega. Halvatus võib olla erinevat tüüpi sõltuvalt kahjustatud närvidest. Kõige sagedasem on ühepoolne, eriti jalgu haarav halvatus. Hingamislihaste halvatus võib lõppeda surmaga.

Esinemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

2008. aastal registreeriti maailmas üle 1600 lastehalvatuse juhu 17 riigis. Eestis ei ole viimastel aastakümnetel lastehalvatust esinenud.[4]

Ajaloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimest korda kirjeldas lastehalvatust eraldi haigusena Jakob Heine 1840. aastal. Polioviiruse tuvastasid Austraalia arstid 1908. aastal Karl Landsteinerja Erwin Popper.[5] [6]

20. sajandil oli poliomüeliit üks kardetumatest lastehaigustest. 1950. aastatel välja arendatud vaktsiinid on aidanud epideemiaid vähendada.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 596:2004.
  2. Professional Guide to Diseases,Lippincott Williams&Wilkins, 9 th Edition, 2008, lk 1000 , ISBN 0 7817-7899-9,
  3. Ryan KJ, Ray CG (eds.) (2004). "Enteroviruses". Sherris Medical Microbiology (4th ed.). McGraw Hill. pp. 535–7. ISBN 0-8385-8529-9
  4. 4,0 4,1 Lastehalvatus ehk poliomüeliit Vaktsiin.ee
  5. Paul JR (1971). A History of Poliomyelitis. Yale studies in the history of science and medicine. New Haven, Conn: Yale University Press. pp. 16–18. ISBN 0-300-01324-8.
  6. Nidia H De Jesus,Epidemics to eradication: the modern history of poliomyelitis, Virology Journal 2007, 4:70 doi:10.1186/1743-422X-4-70, Veebiversioon (vaadatud 09.11.2013) (inglise keeles)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Soile Blomqvist, Carita Savolainen, Pia Laine, Päivi Hirttiö, Elisa Lamminsalo, Eija Penttilä, Silver Jöks, Merja Roivainen, ja Tapani Hovi,

Characterization of a Highly Evolved Vaccine-Derived Poliovirus Type 3 Isolated from Sewage in Estonia, J Virol. 2004 May; 78(9): 4876–4883, Veebiversioon (vaadatud 09.11.2013) (inglise keeles)