Mine sisu juurde

Eduard Oja

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib heliloojast; 1927. aastal ilmunud raamatu "Veski Liisi" autori (24. juuni 1884-17. juuni 1957) kohta loe artiklist Eduard Oja (kirjanik).
Eduard Oja ja Adele-Marie Oja haud Tartu Pauluse kalmistul

Eduard Oja (17. jaanuar 1905 Palupõhja – 16. aprill 1950 Tartu) oli eesti helilooja, koorijuht, muusikapedagoog ja -kriitik.[1][2]

Ta sündis Palupõhja külas Vana-Põltsamaa vallas Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal metsavahi peres.[1] Tal oli kaks venda ja kaks õde.[2]

Ta õppis aastatel 1919–1925 Tartu Õpetajate Seminaris, kus kohtus ka oma eakaaslase Eduard Tubinaga. 1925. aastal astus ta Tartu Kõrgemasse Muusikakooli viiuli erialale, kuid kooli lõpetas ta hoopis Heino Elleri kompositsiooniklassis 1932. aastal.[1]

Pärast kooli lõpetamist töötas Oja Tartus koorijuhi ja muusikapedagoogina, olles 1935–1941 Tartu Kõrgema Muusikakooli muusikateooria õp­pejõud.[1] Samuti tegutses ta muusikakriitikuna, arvustades teiste seas ka Tartut külastanud vene heliloojat Sergei Prokofjevit.

Eduard Oja suri Tartus[3] ja on maetud Tartu Pauluse kalmistule.[1]

2013. aastal avati Oja sünnipaigas Palupõhjal tema mälestuskivi.[1] Samuti paikneb mälestustahvel tema endises elupaigas Elvas, Kesk tänav 13.[4]

Looming

[muuda | muuda lähteteksti]

Seni on arvatud, et Eduard Oja looming ei ole kuigi mahukas, kuna mitmed teosed on aegade jooksul hävinud. Valdav osa tema teadaolevast loomingust on aga ülimalt omanäoline ja väärtuslik. On ka arvatud, et tema säilinud lihtsalt ei tunta veel korralikult.[5]

1930. aastate esimese poole loomingus (klaveripalade tsükkel "Vaikivad meeleolud"; "Ajatriloogia" tšellole ja klaverile; klaverikvintett) on Oja ulatuslikult kasutanud oktatoonilist helirida.[6]

Helilooming

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1928
    • Variatsioon-fantaasia "Kurval meelel kõnnin mina" klaverile
  • 1929
    • Kvartett "Talveöine" sopranile, klaverile, viiulile ja tšellole (tekst Jaan Kärner)
  • 1930
    • "Vaikivad meeleolud" klaverile
    • "Ilupoeem" sümfooniaorkestrile
  • 1932
    • "Aeliita süit" viiulile ja klaverile (inspireeritud vene kirjaniku Aleksei Tolstoi ulmeromaanist "Aeliita", mis ilmus eesti keeles 1930 Alfred Kurlentsi tõlkes; süidi 3. osa "Magatsitlite tants" ilmus trükist 1935, 2. osa "Magri haud" 1936 ja 1. osa "Iidne laul" 1939)
    • "Sugestioonid" klaverile
  • 1933
    • "Suurt Marit ja pisikest Peetrit", kantaat solistile, naiskoorile, klaverile ja orkestrile (rahvaluule)
    • "Ööpoeem baritonile ja sümfooniaorkestrile" (tekst Anna Haava)
    • "Vaikivad meeleolud keelpilliorkestrile"
  • 1934
    • "Ajatriloogia" tšellole ja klaverile
    • "Eesti tants nr 1" viiulile ja klaverile
  • 1935
    • "Klaverikvintett"
  • 1936
    • "Ajatriloogia", sümfooniline süit
    • "Humoresk" sümfooniaorkestrile
  • 1937
    • "Eesti tants" sümfooniaorkestrile
    • "Quasi marcia funebre" sümfooniaorkestrile
    • "Eesti tants nr 2" viiulile ja klaverile
  • 1938
    • "Aeliita süit" viiulile ja klaverile
  • 1940
    • "Lunastatud vanne", ooper (hävinud tulekahjus)
  • 1941
    • "Müsteeriumid", sümfooniline poeem
  • 1942
    • "ere laul", sümfooniline pilt
  • 1943
    • "Rätsep Õhk ja tema õnneloos", laulumäng-ballaad tšellole ja harfile (aluseks August Kitzbergi näidend)
  • 1945
    • "Vanas stiilis sümfooniline süit"
  • 1947
    • "Suur Oktoober", kantaat lugejale, segakoorile ja sümfooniaorkestrile
  • Lisaks koori- ja soololaule

Artikleid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Muusika elukutsena". 1. osa. Muusikaleht 5/6, 1936
  • "Inspiratsioon". Muusikaleht 7/8 1936
  • "Muusika elukutsena". 2. osa. Muusikaleht 9, 1936
  • "Muusikalistest võistlustest ja nende tulemustest". Muusikaleht 2, 1938

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. 1 2 3 4 5 6 Rutt Tuvike, "Palupõhjal on nüüd helilooja Eduard Oja mälestuskivi", Maaleht, 13.07.2013 (vaadatud 02.08.2025)
  2. 1 2 "Eduard Oja (1905-1950)", Geni.com (vaadatud 02.08.2025)
  3. ↑ Eesti Muusika Infokeskuse andmeil Tallinnas
  4. ↑ "Eduard Oja end. elamu", Visitelva.com (vaadatud 02.08.2025)
  5. ↑ Aare Tool. "Muusikalooline järeleaitamistund". Sirp nr 4, 29. jaanuar 2016. Lk 11
  6. ↑ Aare Tool (2016). Piiratud transponeeritavusega heliread ja vorm Eduard Oja muusikas. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Lk 109-111.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Lillenupuste., "Helilooja Eduard Oja. Mees, kes ei jäta juba ütlemata...", Esmaspäev nr 35, 27. august 1938, lk 7
  • Vardo Rumessen, "Varjus ja valguses. Helilooja Eduard Oja (1905–1950)", Tallinn: Eesti Raamat, 2007
  • Aare Tool, "Piiratud transponeeritavusega heliread ja vorm Eduard Oja muusikas", Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2016
  • Aare Tool, "One-Movement Form in the Chamber Music of Heino Eller, Eduard Tubin, and Eduard Oja.", Res Musica, nr 7, 2015, lk 53−68
  • Aare Tool, "Aspects of Octatonicism in the Music of Eduard Oja", Lietuvos muzikologija (Lithuanian Musicology), nr 16, 2015, lk 24−31
  • Aare Tool, "Eduard Oja 110 - uurimisseis, kontekst, retseptsioon", Muusika 3/2015, lk 16−19

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eduard_Oja&oldid=6943748"