Ülo Pikkov

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ülo Pikkov (2019)

Ülo Pikkov (sündinud 15. juunil 1976) on eesti filmirežissöör ja -produtsent.

Pikkov on õppinud Tallinna 49. Keskkoolis. 1998. aastal lõpetas ta Turu Kunsti ja Meedia Kooli Soomes ja 2005. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. 2011. aastal alustas Pikkov Eesti Kunstiakadeemias doktorantuuri.[1] Ta sai 2018. aastal doktorikraadi tööga "Anti-animatsioon, Ida-Euroopa animatsioonfilmi eripära".[2]

Aastatel 2007–2011 oli Pikkov Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse Sihtkapitali esimees.[1]

Ülo Pikkov töötas kevadeni 2016 Eesti Kunstiakadeemia animatsiooniosakonna dotsendina.[3]

Ta on kirjutanud ja illustreerinud raamatuid ning samuti avaldanud karikatuure, koomikseid ja illustratsioone ajakirjanduses. Tema karikatuur avaldati 2006. aasta Viljandis toimunud Edmund Valtmani nimelise V karikatuurivõistluse "Sigalahe Elu" kogumikus.

2010. aastal ilmus raamat "Animasoofia: teoreetilisi kirjutisi animatsioonfilmist" (Animasophy. Theoretical Writings on the Animated Film).

Filmid[muuda | muuda lähteteksti]

Režissööritöö filmides[muuda | muuda lähteteksti]

Produtsenditöö filmides[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2009 – Põgenemine (animatsioon / 5’)
  • 2010 – Kiri Ruhnust (dokumentaalfilm / 29’)
  • 2010 – Normaalne (dokumentaalfilm / 57’)
  • 2012 – Suur maja (animatsioon / 10’)
  • 2013 – Õlimäe õied (dokumentaalfilm / 70’)
  • 2017 – Miks ma siis ei lähe? (dokumentaalfilm / 30’)
  • 2018 – Juured (dokumentaalfilm / 102’)
  • 2019 – Eesti nafta (dokumentaalfilm / 30’) - TOOTMISES

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2006 – "Uneraamat"
  • 2008 – "Tähed ja kuu"
  • 2008 – "Presidendi torukübar"
  • 2009 – "Tallinna korstnapühkija"
  • 2010 – "Animasoofia: teoreetilisi kirjutisi animatsioonfilmist" (saadaval ka ingliskeelsena: Animasophy. Theoretical Writings on the Animated Film)
  • 2012 – "Vana prints"
  • 2018 – "Anti-animatsioon, Ida-Euroopa animatsioonfilmi eripära" (saadaval ka ingliskeelsena: Anti-Animation: Textures of Eastern European Animated Film)
  • 2019 – "Kop-kop"

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2006 – Põlvepikuraamatu konkurss, äramärgitud töö („Kuu ja tähed” tervikuna)
  • 2010 – Eesti Filmiajakirjanike Ühing (EFÜ) valis Ülo Pikkovi aasta filmikriitikuks
  • 2011 – GILL PARRONDO auhind, Short Film Festival "Almeria en Corto", Hispaania
  • 2011 – GRAND PRIX, ANIM`EST TROPHY, ANIM`EST Animation Film Festival, Rumeenia
  • 2012 – parim režissöör, Gulf Film Festival, Araabia Ühendemiraadid
  • 2012 – Meckatzer Lena Weiss auhind, Stuttgart Festival of Animated Film, Saksamaa
  • 2012 – parim animatsioonfilm, 34th Clermont-Ferrand Short Film Festival, Prantsusmaa
  • 2014 – Kultuuriministeeriumi loovisiku stipendium
  • 2015 – Badener Ehrenpreis Award, Festival FANTOCHE, Baden Switzerland
  • 2016 – Cyber Sousa Gold Award, Xiamen Hiina
  • 2017 – Eesti filmi- ja teleauhinnad (EFTA) / parim animatsioon - "Tühi ruum"
  • 2018 – Emerging Producer (Jihlava International Documentary Film Festival)

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema abikaasa on filmitegija ja kultuurikorraldaja Heilika Pikkov.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 ÜLO PIKKOV Eesti Joonisfilm
  2. Ülo Pikkovi doktoritöö kaitsmine Eesti Kunstiakadeemia
  3. Mart Kalm. Priit Pärn ja Kunstiakadeemia. Postimees, 8. juuni 2016

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]