Ülo Pikkov

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ülo Pikkov (2019)

Ülo Pikkov (sündinud 15. juunil 1976) on Eesti filmirežissöör ja produtsent.

Pikkov on õppinud Tallinna 49. Keskkoolis. Aastal 1998 lõpetas ta Turu Kunsti ja Meedia Kooli Soomes ja 2005. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. 2011. aastal alustas Pikkov Eesti Kunstiakadeemias doktoratuuri.[1] Ta kaitses 2018. aastal doktorikraadi tööga "Anti-animatsioon, Ida-Euroopa animatsioonfilmi eripära".[2]

Aastatel 2007–2011 oli Pikkov Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse Sihtkapitali esimees.[1]

Ülo Pikkov töötas kevadeni 2016 Eesti Kunstiakadeemia animatsiooniosakonna dotsendina.[3]

Ta on kirjutanud ja illustreerinud mitmeid raamatuid ning samuti avaldanud karikatuure, koomikseid ja illustratsioone ajakirjanduses. Tema karikatuur avaldati 2006. aasta Viljandis toimunud Edmund Valtmani nimelise V karikatuurivõistluse "Sigalahe Elu" kogumikus.

2010. aastal ilmus raamat "Animasoofia: teoreetilisi kirjutisi animatsioonfilmist" (Animasophy. Theoretical Writings on the Animated Film).

Filmid režissöörina[muuda | muuda lähteteksti]

Filmid produtsendina[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2009 Põgenemine (animatsioon / 5’)
  • 2010 Kiri Ruhnust (dokumentaalfilm / 29’)
  • 2010 Normaalne (dokumentaalfilm / 57’)
  • 2012 Suur maja (animatsioon / 10’)
  • 2013 Õlimäe õied (dokumentaalfilm / 70’)
  • 2017 Miks ma siis ei lähe? (dokumentaalfilm / 30’)
  • 2018 Juured (dokumentaalfilm / 102’)
  • 2019 Eesti nafta (dokumentaalfilm / 30’) - TOOTMISES

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2006 "Uneraamat"
  • 2008 "Tähed ja kuu"
  • 2008 "Presidendi torukübar"
  • 2009 "Tallinna korstnapühkija"
  • 2010 "Animasoofia: teoreetilisi kirjutisi animatsioonfilmist" (saadaval ka ingliskeelsena: Animasophy. Theoretical Writings on the Animated Film)
  • 2012 "Vana prints"
  • 2018 "Anti-animatsioon, Ida-Euroopa animatsioonfilmi eripära" (saadaval ka ingliskeelsena: Anti-Animation: Textures of Eastern European Animated Film)

Preemiad ja tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2010 Eesti Filmiajakirjanike Ühing (EFÜ) valis Ülo Pikkovi “aasta filmikriitikuks”
  • 2011 GILL PARRONDO auhind, Short Film Festival ”Almeria en Corto”, Hispaania
  • 2011 GRAND PRIX, ANIM`EST TROPHY, ANIM`EST Animation Film Festival, Rumeenia
  • 2012 Parim režissöör, Gulf Film Festival, Araabia Ühendemiraadid
  • 2012 Meckatzer Lena Weiss auhind, Stuttgart Festival of Animated Film, Saksamaa
  • 2012 PARIM ANIMATSIOONFILM, 34th Clermont-Ferrand Short Film Festival, Prantsusmaa
  • 2014 Kultuuriministeeriumi loovisiku stipendium
  • 2015 Badener Ehrenpreis Award, Festival FANTOCHE, Baden Switzerland
  • 2016 Cyber Sousa Gold Award, Xiamen Hiina
  • 2017 Eesti filmi- ja teleauhinnad (EFTA) / Parim animatsioon - "Tühi ruum"
  • 2018 Emerging Producer (Jihlava International Documentary Film Festival)

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema abikaasa on filmitegija ja kultuurikorraldaja Heilika Pikkov.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  • [1] Eesti Joonisfilm
  • [2] Silmviburlane

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1,0 1,1 ÜLO PIKKOV Eesti Joonisfilm
  • Ülo Pikkovi doktoritöö kaitsmine Eesti Kunstiakadeemia
  • Mart Kalm. Priit Pärn ja Kunstiakadeemia. Postimees, 8. juuni 2016