Hapukapsas

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Hapukapsas porgandi ja tilliga
Potis keev hapukapsas lihaga

Hapukapsas on hapendatud kapsas, üks Eesti köögi traditsioonilisi toiduaineid. Varasematel aegadel oli sel eestlaste toidulaual tähtis koht, kuna talvisel ajal oli talurahva toidusedelis puudus vitamiinidest, hapukapsas aitas näiteks vältida skorbuuti.[viide?] Samas on hapukapsas ühel või teisel kujul levinud pea kõigis Euroopa rahvusköökides.

Hapukapsalembuse järgi on sakslased saanud mitmes keeles pilkenimetuse, näiteks inglise Kraut (<Sauerkraut 'hapukapsas')[viide?]. Vene köögis on tähtsal kohal hapukapsatoidud nagu traditsiooniline hapukapsasupp štši (щи). Korea köögi üks esindusroogi on hapendatud kapsal põhinev salat kimchi.[viide?]

Valmistamine ja serveerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Hapendamiseks kapsas peenestatakse (kas kapsariivi või kapsaraua abil) ja segatakse paraja koguse soolaga. Maitse ja ilu pärast lisatakse mõnikord ka tükeldatud porgandit või jõhvikaid. Ligikaudu toatemperatuuril algab bakterite toimel käärimine, mille käigus tekib konserveeriv piimhape.

Ehkki hapukapsast võidakse süüa "toorelt" (st vaid hapendatult), näiteks salatis, enamasti neid tänapäeval siiski hautatakse, harvemini praetakse. Hautamisel võidakse hapukapsale lisada sealiha (tavaliselt rasvast), samuti maitseaineid (eelkõige köömneid, harvem loorberit, kuid mõnel pool isegi ketšupit). Hapukapsast võib hautada ka õlles. Samuti kasutatakse hapukapsast põhikomponendina hapukapsasupis.

Tüüpiliselt serveeritakse hapukapsast praelisandina: pidulaudade klassikaline kooslus nii sünnipäeval, pulmas kui ka matusel on keedukartul, hautatud hapukapsas ja seapraad, selle kõrvale pakutakse tihti valget viina. Jõuluajal antakse hapukapsast verivorsti kõrvale, kõige sagedamini koos keedukartuli ja marineeritud kõrvitsaga (kõrvitsasalatiga).

Säilitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Vanasti oli kombeks teha hapukapsast sisse suures tünnis, milles kapsa peale asetatud kaanele pandi raskuseks peale kivi, et kapsast vedelik välja tuleks ja kapsas ise oleks veega kaetud. Nõukogude ajal tehti kapsast kodus sageli kolmeliitristesse purkidesse. Tänapäeval ostetakse Eestis hapukapsast tavaliselt poest, kus seda müüakse nii konservina (purgis) kui ka lahtiselt.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]