Georg Kirsberg

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Georg Kirsberg 2015.
Georg Kirsberg 17.01.2015. Tallinna kesklinnas kampaanial.
Georg Kirsberg Sri Lankal maofarmis (2013)
Georg Kirsbergi kaubamärk

Georg Kirsberg (sündinud 1983 [1] Tallinnas) on Eesti kirjanik ja politoloog.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Georg Kirsberg lõpetas 2002. aastal Tartu Forseliuse gümnaasiumi.[viide?]

2003. aastal läks ta mereväkke aega teenima. Jäi üleajateenijaks ning aastatel 2005–2007 läbis Saksamaal ohvitseride kursused. Seal õppis ta õppeasutustes Marinetechnikschule, Einsatzausbildungszentrum Schadensabwehr Marine, Marineschule Mürwik, Marineoperationsschule ning oli praktikal mitmel laeval, sealhulgas Hessen. Väljapaistvate õpitulemuste eest autasustati teda medaliga Abzeichen für besondere Leistungen im Truppendienst. Teadaolevalt on ta ainukene eestlane, kes selle saanud on.

On omandanud Tartu Ülikoolist bakalaureuse kraadi ning Tallinna Tehnikaülikoolist magistri kraadi riigiteaduste erialal. Magistrantuurist õppis ühe aasta külalisüliõpilasena Saksamaal Kieli ülikoolis.

Hiljem töötas laevakaitsjana, millest avaldas 2013. aastal ka tõsieluromaani Kirjad India ookeanilt. Piraadiküti elust on ta kahel korral ka Pealtnägija saates rääkinud. 2014. aasta juulis avaldas järgmise raamatuna Poliitika psühholoogilised alused ning 2016. aastal sellele järje "Poliitilisi Mõtisklusi". Peale selle on avaldanud arvukalt artikleid.

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Suvel 2011 algatas ta koos Jüri Toomepuuga MTÜ Põliseestlased[2], sündmust kajastati ka Soome meedias[3].

Septembris 2011 rääkis ta ETV saates Pealtnägija Eesti Mereväe probleemsest olukorrast, mis tekitas tol korral ühiskonnas elavat vastukaja. Hiljem tegi Pealtnägija sellest asjast veel teise loo pealkirjaga mereväe skandaali kohtuprotsess oli jabur ja piinlik, mis läks eetrisse 15. oktoobril 2014. Kuid saade jõudis televaatajani plaanitust lühemana, kuna paar tundi enne eetriaega sai "Pealtnägija" kohtumääruse, mis keelas tal rääkida kohtumaterjalidest. See kohtumäärus küll vaidlustati, kuid puuduvat saatelõiku pole veel tänini avaldatud.

19. jaanuaril 2015 avaldas Kirsberg Delfis kiiresti populaarsust kogunud loo "Euroopa viie rikkaima hulka – kindlalt edasi või tuleks maa peale tagasi?"[4]. Pärast seda saatis ta Reformierakonna liidritele e-postiga väljakutse avalikuks Eesti majanduse üle ning edastas selle ka Delfi TV kaudu[5].

2015. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Georg Kirsberg Vabaerakonna nimekirjas. Valimisringkonnas nr 1 kogus ta 179 häält, kuid ei osutunud valituks.[6]

6. juunil 2015 korraldas ta Tallinnas Tammsaare pargis Eesti esimese immigratsioonivastase meeleavalduse[7][8] ning 10. juunil esines kõnega EKRE samateemalisel aktsioonil Toompeal[9][10]. Kirsberg oli kaasautoriks 20. juulil Postimehes avaldatud pöördumisele Eesti valitsusele[11] pagulaskriisi lahendamisel. Lisaks sellele avaldanud veel mitmeid immigratsiooni ning islami kriitilisi kirjutusi. 2015. aasta suvel moodustas ta koos Maria Kaljustega immigratsiooni ja islamiseerumise vastu seisva kodanikuühenduse, MTÜ International SIS, millest nad rääkisid ka 07.09.2016. Pealtnägijas

9. juunil 2016 heitis Vabaerakonna juhatus Georg Kirsbergi Vabaerakonnast välja. Põhjuseks toodi "erakonna mainet kahjustav tegevus ning vastandumine erakonna väärtustele". Kirsberg ise kommenteeris, et välja arvamine tuli juhatuse poolt üllatusena, väga kiiresti ja põhjendamatult, ning tegelik põhjus oli ideoloogiline: Vabaerakonna juhatus ei soovi esindada konservatiivseid vaateid. [12]

Alates juulist 2016 on ta EKRE liige[13] ning 2017. aasta aprillist selle volikogu liige.

Sealt alates on tähelepanu pälvinud[14] tema valimislubadused, mille seas on dekriminaliseerida holokausti eitamine, juurida Euroopast välja islam, tagada koolides aus Kolmanda Riigi ajalooõpetuses, läbi viia puhastus riiklikus meedias, jne. Kirsberg ise kommenteeris juurde, et holokausti eitamise dekriminaliseerimisel ja ausal Kolmanda Riigi ajaloo käsitlusel ei ole mingit pistmist antisemitismiga, holokausti eitamise või Hitleri ajastu ülistamisega, vaid demokraatlikule ühiskonnale omase debatikultuuri arendamisega, mille eesmärk on likvideerida vasakäärmuslate infosõja relv, millega konservatiive represseeritakse. [15] Sellega seoses on tehtud etteheiteid ka EKRE aseesimehe Martin Helme aadressil, kes ei ole erakonda neist seisukohtadest distantseerinud.[16]

22. septembril 2017, Vastupanuvõitluse päeva puhul peetaval kõnekoosolekul Vabadussamba juures, pidas ta kõne, milles ärgitas kuulajaid mitte unustama, "et ka need söed, mis tol korral Pika Hermanni torni punalipu heiskasid, hõõguvad meie kõrval edasi". [17]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

Intervjuud / teleesinemised[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Meedias