Infosõda

Allikas: Vikipeedia

Infosõda ehk teabesõda on kahe või enama osapoole vahel toimuv elanikkonna teadvuse mõjutamise protsess, mis toimub suunatud informatsiooni edastamisega massiteabevahendite kaudu. Infosõja eesmärk on inimeste käitumise muutmine või neile esialgselt mitteomaste eesmärkide sisendamine. Infosõda on sõda, mille eesmärk ei ole mitte territooriumi hõivamine, vaid inimeste, nende mõtete ja väärtushinnangute suunamine – olenemata sellest, kus territooriumil need inimesed elavad.

Infosõjas kasutatakse samu mõisteid, mida klassikalises sõjas: inforünnakud (kaitse ja vasturünnak), inforinded, infokaitse, infovastupanu, infoohvrid, infokaotus, infoarmeed, infosõjaväli (meedia ja ajakirjandus), infotegevuse planeerimine, inforelvad, infoterror, infosõja agendid.[1] Infosõja tõhusus on seotud inforuumi suletuse ja avatusega ning infosõja objektide mõjutatavusega.

Infosõja vahendid on propaganda, desinformatsioon, ja libaoperatsiooni kajastamine meedias. Infosõda on väga lähedalt seotud psühholoogilise sõjaga.

Tuntud infosõjateoreetik Martin Libicki on välja pakkunud seitse infosõja kategooriat:

  • juhtimissõda
  • luurepõhine sõda
  • elektrooniline sõda
  • psühholoogiline sõda
  • häkkerisõda
  • majanduslik infosõda
  • kübersõda

Juhtimissõda – operatsioonijulgeoleku, sõjalise pette, psühholoogiliste operatsioonide, elektroonilise sõja ja füüsilise purustamise integreeritud kasutamine vastastikuses koostöös luurega, selleks et mõjutada, halvendada ja hävitada vastase juhtimis- ja kontrollivõimet ja -võimekust ning kaitsta oma juhtimis- ja kontrollivõimet ja -võimekust sarnase tegevuse eest.

Luurepõhine sõda – Termin "luurepõhine sõda" (intelligence-based warfare) on laialdaselt kasutusel nii militaaar- kui ka kaitsepoliitikas, kuid on praegu vaid üks käibelolevatest paljudest uudissõnadest, mille sünonüümideks võib pidada kübersõda, digitaalset sõjapidamist, "netisõda", arvutisõda jne. Tegelikult on luurepõhine sõda selline tegevus, millega ei kaasne vastaspoole hävitamist või otsest konflikti.

Elektrooniline sõda on meetmete kogum, milles kasutatakse elektromagnetilist spektrit vaenulike jõudude vastu, säilitades samas võime ise nende kasutamiseks.

Psühholoogiline sõda on tänapäeva info-psühholoogilises sõjas üks kasutatavaid tegureid välispoliitikas. See valdkond nõuab uusi tänapäevaseid uurimismeetodeid, mis võimaldaksid, olenevalt konkreetsest poliitilisest olukorrast, uurida eri tasandite teabevälja ja võtta kasutusele õigeaegseid meetmeid. Konseptuaalselt on psühholoogilise sõjapidamise haldamine tegevus, mille eesmärk on muuta sõjapidamise funktsioone valitud suunas koos välise poliitilise mõjuga.

Häkkerisõda – Küberruumi on võimeline iga inimene mõjutama. Infotehnoloogias toimunud arengud on põhjustanud tohutu innovatsiooni, ning kogu maailm on suuremas sõltuvuses tehnoloogia põhifunktsioonidest, ja see omakorda suurendab haavatavust küberruumis.

Maailmas on levimas online-aktivismi meetod, mis hõlmab tungimist serveritesse või veebisaitidele, lisades või muutes seal olemasolevat teavet. Samuti leiavad aset kriminaalsed häkkimised, mida tuleks käsitleda kui küberterrorismi.

Häkkerite keskkonnas algasid suured muutused 1990. aastate alguses. Arvutikasutajate jaoks kadusid ära mitmed tehnilised tõkked ning igapäevaseks muutusid allalaaditavad ja graafilised häkerdamiseks sobivad programmid.

Majanduslik infosõda – Enamasti peetakse infosõda militaarseks valdkonnaks, kuid lähiaastatel on sellest saanud ühiskondlik probleem. Internetipõhiste odavate küberrelvade kättesaadavus, milliseid on võimalik suunata tsiviil- ja andmevara vastu, on järjest kasvav oht majanduslikule stabiilsusele ning kaasaja ühiskonnale. Küberkuritegevuse suundumine ärimaailma sunnib organisatsioone kaitsma oma andmebaase ja arvutivõrke. Kübertehnoloogia on üha enam organiseeritud kuritegevuse liik, ja internetipõhine majanduskuritegevus on üks kiiremini kasvavaid kuriteoliike.

Kübersõda – Küberrünne koosneb tavaliselt suunatud sissetungist arvutivõrku, et varastada või muuta andmeid või kahjustada süsteemi. Selleks võivad olla pahatahtlikud koodid, viirused jmt, mis levivad arvutites ja häirivad nende funktsionaalsust või teenuste toimimist. Samuti on võimalik pommitada arvutivõrke ülekoormamise eesmärgil, et need ei saaks toimida. Kübersõjaks saame me sellist tegevust nimetada alles siis, kui sellest võtab osa kaks või enam osapoolt.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Andrei Illarionov. Klassikalisele sõjale iseloomulikud jooned on ka infosõjas. 18.09.2014 ERR

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]