Arutelu:Georg Kirsberg

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Elulugu vajab allikaviiteid, välislingid tuleb sealt eemaldada. Adeliine 12. veebruar 2015, kell 02:31 (EET)[vasta]

Millise auastme ta on välja teeninud? Andres (arutelu) 21. veebruar 2015, kell 08:54 (EET)[vasta]

erapoolik, ebaproportsionaalselt mahukas[muuda lähteteksti]

G. Kirsberg v keegi tema poolehoidjatest võib olla selle äärmiselt mahuka, detailse ja poliitilise kirjutise taga; raske uskuda, et mingist marginaalist nii palju kolmandad/erapooletud isikud kirjutada tihkaksid Eallik (arutelu) 7. juuni 2016, kell 14:48 (EEST)[vasta]

Nähtavasti küll, aga see pole keelatud. Väidete erapooletust ja viidatavust tuleb kontrollida, aga erapooletuid ja viidatavaid väiteid pole minu meelest põhjust välja jätta.
Kuivõrd tegu on autoriga, kelle teos on bestseller, siis ma teda marginaaliks ei nimetaks. See on küll tõsi, et artikkel on võrreldes teiste artiklitega ebaproportsionaalselt pikk, aga proportsiooni muutmiseks tuleks teistest isikutest umbes samasuguse põhjalikkusega kirjutada. Andres (arutelu) 7. juuni 2016, kell 18:01 (EEST)[vasta]
Bestseller? 90.190.58.224 7. juuni 2016, kell 18:50 (EEST)[vasta]
Noh, kui ma õigesti mäletan, on "Poliitika psühholoogilised alused" olnud Rahva Raamatu müügiedetabeli tipus. :) Andres (arutelu) 7. juuni 2016, kell 19:58 (EEST)[vasta]

Tundub, et faktide ja meediakajastuste valik on tendentslik. Ma ei leidnud seda artiklit. Andres (arutelu) 8. juuni 2016, kell 10:01 (EEST)[vasta]

Kuhu panna artiklid tema kohta? Andres (arutelu) 16. juuni 2016, kell 17:10 (EEST)[vasta]

Kas Ukraina saadiku tänukirja saajate nimekiri on kuskil avalik? Ave Maria (arutelu) 12. detsember 2016, kell 16:24 (EET)[vasta]

Seda üritust, kus tänukiri anti, pole vist meedias kajastatud, kuid tema kodukal www.georgkirsberg.eu on olemas nii pilt tänukirjast kui sellest, kuidas Ukraina suursaadik Eestist selle talle üle annab!


Enne oli nii:

Alates 27. juulist 2016 on ta EKRE liige ning 2017. a. märtsist selle Kristiine osakonna aseesimees

Andres (arutelu) 16. märts 2017, kell 12:07 (EET)[vasta]


hetkel selle Kristiine osakonna aseesimees

Mis hetkel? Kaua see hetk kestab? Entsüklopeedias nii ei saa. 2001:7D0:87FF:6480:B923:300B:C7B9:C2A5 16. märts 2017, kell 12:12 (EET)[vasta]

Siit on materjali välja jäetud. Andres (arutelu) 26. detsember 2018, kell 23:41 (EET)[vasta]

Kas siin askeldavate 91.129.*.* IPde taga on midagi väärtuslikku ka või võiks kogu selle vahemiku rahus blokkida? Alternatiiv oleks artikkel mõneks ajaks kaitsta. --Ehitaja (arutelu) 11. september 2019, kell 19:46 (EEST)[vasta]

Allikatest on endiselt tõsine puudus, eriti väidetavate tunnustuste juures. Kahtlen mõnes väites sügavalt, nt et Kirsbergi meeleavaldus 2015. aastal oli kogu Eesti ajaloo vältel esimene immigratsioonivastane meeleavaldus üldse. Samuti on puudus konkreetsetest andmetest (milline mereväeakadeemia? kas tal pole muid töökohti peale laevakaitsmise olnudki? mis sest põliseestlaste MTÜst sai, kas see on tagasivaates üldse mainimist väärt?). Artiklite loetelus Ekspressi reklaamlehe pealkirjade üleslugemine ei anna lugejale midagi olulist, samuti ühe arvamusloo kolme versiooni kordamine - see on lihtsalt spämm. Kokkuvõttes: uhh. Keegi peaks siin kõvasti tööd tegema, aga kes ses sõnnikus sobrada igatseb? --Ehitaja (arutelu) 11. september 2019, kell 20:30 (EEST)[vasta]

milles ta kirjeldab oma teooriat poliitika, kultuuri ja usundi psühholoogiliste aluste kohta.

Autor võrdleb Eesti sõjaväe korraldust Iisraeli sõjaväega, kritiseerib Rootsi pankade tegevust Eestis ja Euroopa Liidu käitumist Kreeka võlakriisiga seoses. Raamat põhineb suuresti Peterburi ülikooli psühholoogiaprofessori Anatoli Zimitševi teoorial, millele tuginedes püüab Kirsberg näidata, et rahvuste edu või ebaedu sõltub nende "poliitkultuurist" ja "juhtkategooriatest" (eestlastel olevat selleks alandlikkus, moslemitel usund ja venelastel Teine maailmasõda). Kirsbergi väitel liigub Euroopa Liit "sallivuse diktatuuri" suunas.

See on siis lehe "Poliitika psühholoogilised alused" varasemast redaktsioonist. --Andres (arutelu) 3. juuli 2022, kell 21:46 (EEST)[vasta]