Lesachtal
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2021) |
Artiklis puuduvad viited. (Mai 2021) |
Lesachtal | |
---|---|
Liesing | |
| |
Pindala: 191 km² (2018)[1] | |
Elanikke: 1318 (1.01.2018)[2] | |
| |
Koordinaadid: 46° 42′ N, 12° 49′ E | |
Asend Hermagori ringkonnas | |
Lesachtal (sloveeni: Lesna dolina) on vald Austria Kärnteni liidumaa Hermagori ringkonnas. See hõlmab samanimelise oru lääneosa, mille moodustab Gaili jõe ülemjooks, ning see ulatub Kärnteni piirist Ida-Tirooliga kuni Kötschach-Mauthenini idas.
Lesachi org asub Kärnteni edelaosas. Külgnevas Ida-Tiroolis nimetatakse Gaili jõe ülemjooksu jätku Tilliachi oruks. Lesachi oru madalam idakolmandik Sankt Jakobi küla ümber on naabervalla Kötschach-Mautheni osa.
Kitsas org külgneb põhjas Gailtali Alpide Lienzi Dolomiitide mäestikuga ja lõunas Karni Alpide kuni 2780 m kõrguse Hohe Warte (itaalia: Coglians) mäega, mis moodustab piiri Itaaliaga. Enamik asulaid ja radu on põhjanõlvadel üle 300 m Gaili jõe kuristiku kohal.
Lesachtali valla osad on Kornat, Liesing, Maria Luggau ja Sankt Lorenzen im Lesachtal.
Lesachtali orus kõneldav keel on lingvistiliselt tähelepanuväärne, kuna lõunabaieri murre ei ole kärnteni, vaid pigem idatirooli, väikeste variatsioonidega. Sloveeni elemente on kohalikus tavakõnes samuti säilinud.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Lesachi orgu (tuletatud slaavi: Les, "mets") asusid slaavlased u 600. aastal. 8. sajandil oli see üks esimesi orge Karantaania vürstkonnas, mis saksastus pärast seda, kui vürst Borut tunnistas u 740. aastal Baieri hertsogi Odilo ülemvõimu.
1380. aastal viidi Lesachi ringkond (Landgericht Lesach) üle Pittersbergi isandkonda, mis sai nime lähedalasuva kaljulossi järgi, mis oli siis Ida-Tirooli Meinhardiinidest Görzi krahvide halduskoht. Pärast nende haru meesliinis hääbumist pärandas viimane krahvinna Margarete isandkonna 1363. aastal valitsevatele Habsburgi vürstidele. Hiljem läks see Kärnteni Ortenburgi krahvidele.
Austria valdade (Ortsgemeinden) loomisega 1850. aastal moodustati kolm valda: Luggau, Sankt Lorenzen ja Liesing. Katastrivallad (Katastralgemeinden) Kornach ja Strajach ühendati Mautheni vallaga, kuid 1182. aastal omandatud iseseisvuse staatusega kui Unterlesachi vald. Kümme aastat hiljem said kahest paikkonnast Birnbaumist ja Sankt Jakobist ka iseseisvad vallad. Kärnteni kohaliku omavalitsuse reformiga 1973. aastal ühendati Lesachi idapoolne Sankt Jakobi vald Kötschach-Mautheniga, aga neli läänepoolset omavalitsust ühinesid tänaseks Lesachtali vallaks.
Esimese maailmasõja ajal asus Austria-Ungari armee ja Kuningliku Itaalia armee vaheline Itaalia rinne Karni Alpide harjal. Paljud vanad positsioonid ja kindlused annavad tunnistust tavatust mäesõjast aastatel 1915–1918.
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]2001. aasta rahvaloenduse järgi oli Lesachtali vallas 1560 elanikku, kellest 98,4% olid Austria kodanikud ja 1,3% Saksamaa kodanikud. 98,4% rahvastikust olid katoliiklased ja 1,2% protestandid.
Tuntud inimesi
[muuda | muuda lähteteksti]- Matthias von Lexer (1830–1892), leksikograaf
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]-
Taluhooned Klebasis
-
Liesing
-
Ulrichi ja Martini kirik Lesachtalis
-
Rahvamuusika kool Liesingis
-
Püha Anna kirik Obergailis
-
Püha Radegund
-
Püha Joosepi kirik Tscheltschis
-
Tuffbad
-
Neljateistkümne püha abistaja kabel Wiesenis
-
Kabel Xaveribergil
-
Püha kolmainu kabel Frohnis
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Dauersiedlungsraum der Gemeinden Politischen Bezirke und Bundesländer - Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 10.03.2019.
- ↑ Einwohnerzahl 1.1.2018 nach Gemeinden mit Status, Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 9.03.2019.