Arnoldstein

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Arnoldstein
Arnoldstein.JPG
Gailtal, Arnoldstein ja Süd Autobahn
Vapp

Pindala: 67,4 km² (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 7096 (1.01.2018)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 46° 33′ N, 13° 42′ E
Arnoldstein im Bezirk VL.png
Asend Villachi maaringkonnas
Arnoldstein (Austria)
Arnoldstein

Arnoldstein (sloveeni Podklošter, itaalia Oristagno) on turulinn Austria Kärnteni liidumaa Villachi maaringkonnas.

Arnoldstein asub Austria lõunapiiril Karni Alpide ja Karawankide mäestiku vahel koha lähedal, kus Gailitz (sloveeni Ziljica, itaalia Slizza) suubub Gaili jõkke (sloveeni Zilja, itaalia Zeglia). Kolmikpunkt Itaalia Tarvisio ja Sloveenia Kranjska Goraga on linnast lõunas Ofeni mäel (sloveeni Peč, itaalia Monte Forno) (1509 m). Täna on selles kohas kolmikpunkti tähis.

Arnoldsteini pääseb Viinist A2 Süd Autobahni ja paralleelse Austria Lõunaraudtee (Rudolfsbahn) kaudu, mis kulgeb Klagenfurdist Itaalia piirile, kus seda jätkab Itaalia Pontebbana liin Udinesse.

Arnoldstein jaguneb kuueks linnaosaks: Arnoldstein (Podklošter), Hart (Ločilo), Maglern (Megvarje), Pöckau (Peče), Riegersdorf (Rikarja vas) ja Seltschach (Sovče).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arnoldsteini ümbrus oli asustatud juba antiikajal, kui Rooma tee piki Gailitzi oja ühendas Aquileiat Virunumiga tänapäeva Klagenfurdi lähedal, mis oli Noricumi provintsi pealinn.

Arnoldsteini nimi nimi tuleneb selle lossi väidetavast asutajast, kellestki rüütel Arnoldist, tõenäoliselt ministeriaal Bambergi piiskoppide teenistuses. Pärast kroonimist 1014. aastal andis keiser Heinrich II Bambergi piiskopkonnale Kärnteni hertsogkonnas suuri valdusi, mis olid algselt olnud Aquileia patriarhide valdused. Lossi ennast on esmakordselt mainitud u. 1085. aastal, piiskop Otto von Bamberg rajas Kärnteni vasallide kindlustamiseks 1106. aastal siia benediktiini kloostri. Sellegipoolest pidid mungad 1176. aastal leppima Kärnteni Sponheimi hertsogite ilmalike foogtide ülemvõimuga. 14. sajandi keskpaigas laastas nende valdusi nii 1348. aasta Friuli maavärin kui ka Must surm.

Majandusliku olukorra parandamiseks võimaldas Arnoldsteini abt Bambergi piiskopi nõusolekul 1495. aastal Augsburg kaupmeestel Ulrich, Georg ja Jakob Fuggeril kasutada ümberkaudseid maagimaardlaid ning ehitada sulatusahje, peamiselt vase ja hõbeda jaoks. Oma Fuggerau ettevõttes tegeles Fuggerite perekond suures osas kaubandusega Veneetsia suunal, kuni Arnoldsteini klooster 1570. aastal territooriumi tagasi ostis. Võlg koos reformatsiooni tagajärgedega rikkus kloostri rahanduse peaaegu ära. Täna tähistab endise valukoja asukohta 1814. aastal ehitatud lasketorn.

Arnoldstein õitses taas vastureformatsiooni käigus. Hoolimata kõigist Austria Habsburgide katsetest valdusi vallutada kaotati klooster alles 1783. aastal keiser Joseph II dekreediga. Hoone põles 1883. aastal maha ja vaid varemed on alles. 1980. aastast on ruume järk-järgult restaureeritud.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]