Vesipapp

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Vesipapp (perekond); Vesipapp oli ka Mart Mägra pseudonüüm.

Vesipapp
Cinclus cinclus R(ThKraft).jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Vesipaplased Cinclidae
Perekond: Vesipapp Cinclus
Liik: Vesipapp
Ladinakeelne nimetus
Cinclus cinclus
(Linnaeus, 1758)

Vesipapp (Cinclus cinclus, tuntud ka kui papiisand)[2] on linnuliik vesipaplaste sugukonnast vesipapi perekonnast.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Vesipapp on levinud suuremas osas Euroopast ja Loode-Aasiast. Eestis harv läbirändaja, Põhja-Eestis haruldane haudelind. Eestis kohtab vesipappi kõige sagedamini talviti.[2]

Vesipapi pesitsusaegset arvukust hinnatakse 1–10 paarile, talvist arvukust 100–300 isendile [3]. Islandilt ja Loode-Euroopast peab ta sageli jõgede külmumise tõttu lõuna poole rändama.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Tumeda sulestikuga ja valge kurgualusega lind. Pikkus 17–20 cm, kaal 60–75 g. Linnul on iseloomulikult ümar kehakuju. Linnu nimi on tuletatud tema köstri kuube meenutavast välimusest.[2]

Pesitsemine ja elupaigad[muuda | muuda lähteteksti]

Vesipapp teeb pesa vee äärde kiviprakku või kaljuõõnusesse. Kurnas on 3–6 muna, mida emaslind haub 14–17 päeva. Vanemad toidavad poegi 20–24 päeva. Elab vooluveekogude, näiteks kärestikuliste, hapnikurikka vee ja talviti mitte külmuvate jõelõikude läheduses.[2] Vaid haruharva võib vesipappi silmata veest eemal toimetamas. Enamasti istub vesipapp keset vett kivirahnul ning nõksutab oma keha üles ja alla.

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Vesipapp on ainuke värvuline, kes hangib toitu sukeldudes. Ta võib toitu otsides kõndida vee all oja põhjas vastuvoolu. Toitub veeputukatest, tigudest ja kalamaimudest.

Sümboolika[muuda | muuda lähteteksti]

Vesipapp on Norra rahvuslind.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]