Vihitaja

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Vihitaja (perekond)

Vihitaja
Actitis hypoleucos 1 tb (Marek Szczepanek).jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Kurvitsalised Charadriiformes
Sugukond Kurvitslased Scolopacidae
Perekond Vihitaja Actitis
Liik Vihitaja
Ladinakeelne nimetus
Actitis hypoleucos
Linnaeus (1758)

Vihitaja ehk jõgitilder (Actitis hypoleucos) on linnuliik kurvitslaste sugukonnast vihitaja perekonnast.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Vihitaja on väike 19–21 cm pikkune lind tiivapikkusega 32–35 cm. Ta kaalub 40–60 grammi.

Täiskasvanud linnu sulestik on pealt pruun ja alt hallikasvalge, lühikeste kollakate jalgadega.

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Vihitaja pesitseb suuremas osas Euraasias, aga talvitub Aafrikas, Lõuna-Aasias ja Australaasias. Eesti vihitajad talvituvad Lõuna-Euroopas ja Aafrikas.

Vihitajad ei ole seltsivad ja vaid harva võib neid suurtes salkades näha.

Vihitaja pesitsusaegset arvukust Eestis hinnatakse 5000–10 000 paarile [1].

Pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Vihitaja muna

Vihitaja esitseb jõgede ja järvede ääres. Pesa ehitab ta rohu sisse, sageli põõsa alla. Kurnas on mais-juunis 4 umbes 35 mm pikkust muna, mida mõlemad vanemad hauvad 20–22 päeva.

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Vihitaja toitub putukatest ja teistest väikestest selgrootutest. Putukaid võib ta ka lennult püüda. Toitu hankides võib ta kuni 20 sekundiks sukelduda kuni 1 meetri sügavusele vette.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 ""Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008"". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. Failitüüp: PDF.