Vihitaja
| See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Vihitaja (perekond) |
| Vihitaja | |
|---|---|
|
| |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kurvitsalised Charadriiformes |
| Sugukond |
Kurvitslased Scolopacidae |
| Perekond |
Vihitaja Actitis |
| Liik |
Vihitaja |
| Binaarne nimetus | |
|
Actitis hypoleucos Linnaeus (1758) | |
Vihitaja ehk jõgitilder (Actitis hypoleucos) on linnuliik kurvitslaste sugukonnast vihitaja perekonnast.
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Vihitaja on väike 19–21 cm pikkune lind tiivapikkusega 32–35 cm. Ta kaalub 40–60 grammi.
Täiskasvanud linnu sulestik on pealt pruun ja alt hallikasvalge, lühikeste kollakate jalgadega.
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Vihitaja pesitseb suuremas osas Euraasias, aga talvitub Aafrikas, Lõuna-Aasias ja Australaasias. Eesti vihitajad talvituvad Lõuna-Euroopas ja Aafrikas.
Vihitajad ei ole seltsivad ja vaid harva võib neid suurtes salkades näha.
Vihitaja pesitsusaegset arvukust Eestis hinnatakse 5000–10 000 paarile[2].
Pesitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]
Vihitaja pesitseb jõgede ja järvede ääres. Pesa ehitab ta rohu sisse, sageli põõsa alla. Kurnas on mais-juunis 4 umbes 35 mm pikkust muna, mida mõlemad vanemad hauvad 20–22 päeva.
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Vihitaja toitub putukatest ja teistest väikestest selgrootutest. Putukaid võib ta ka lennult püüda. Toitu hankides võib ta kuni 20 sekundiks sukelduda kuni 1 meetri sügavusele vette.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ BirdLife International (2016). Actitis hypoleucos. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2016.
- ↑ "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Vihitaja andmebaasis eElurikkus

| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vihitaja |