Esna mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Peahoone
Ait-kuivati
Piimaköök
Piimaköögi sisevaade 2014
Viinavabriku varemed
Esna mõisa kasvuhoone varemed.

Esna mõis (saksa keeles Orrisaar, varem ka Orgesall) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Paide linna Järva maakonnas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esna mõis rajati 1623. aastal, mil see läks Rootsi kindralmajor Alexander von Essenile. Essenite järgi on mõis saanud ka eestikeelse nime.

1774. aastal ostis mõisa rüütelkonna majandussekretär ja hilisem Eestimaa rüütelkonna peamees Moritz Engelbrecht von Kursell.

Tema kasutütar Anna Christine abiellus 1792. aastal Koigi mõisniku Johann Georg von Grünewaldtiga ning mõis läks Grünewaldtide suguvõsa omandisse. Johann Georg von Grünewaldt lasi rajada ka Esna mõisa peahoone 1821. aastal ning hoone kivist tiibhoone ning veranda pea- ja hoone tagune fassaad on ehitatud 1888. aastal. Esna mõisa peahoone on ehitismälestisena[1] Kultuurimälestiste registris.

1823. aastal päris Esna mõisa nende poeg, kreisisaadik ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik Alexander Georg von Grünewaldt (1805–1886) ning 1886. aastal tema poeg Walter von Grünewaldt. 1912. aastal asus Walter von Grünewaldt elama Tallinna ja mõisapidajaks jäi tema poeg Adolph (Alf) von Grünewaldt. Viimane omanik oli Eestimaa rüütelkonna maanõunik Walter Johann Georg Konstantin von Grünewaldt.

Grünewaldtide kätte jäi mõis 1919. aasta võõrandamiseni. 1919. aasta maareformi järel jäi Adolph von Grünewaldt mõisasüdamesse elama, kuid ta mõrvati 1921. aastal[2].

Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]

Hoonestu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa klassitsistlikku peahoonet hakati ehitama 1820. aastal. Hoone oli tagasihoidlik ühekorruseline puitehitis. 1880. aastail rajati hoone ühte otsa kivist juurdeehitis ja valmis ka historitsistlik varikatus.

Nüüdisajal on peahoone eravalduses ja seda on restaureeritud.

Säilinud on suur hulk majandushooneid ja varemeid.

Kalmistu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisasüdamest umbes kilomeetri kaugusel asub kalmistu.

Mõis XXI sajandil[muuda | muuda lähteteksti]

Tõnu Õnnepalu romaani "Mandala" tegevus on suuresti seotud Esna mõisa lähedal asuva majaga, mida kirjanik kutsub "Kollaseks majaks". Raamatus räägitakse palju ka Esna mõisa ajaloost ning raamatu tegevuse ajal mõisas toimuvast.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Esna mõisa peahoone kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 27.08.2022)
  2. Heldur Sander Esna mõis ja park, Eesti Loodus, 2009/3

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]