Järva-Peetri kirik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Järva-Peetri kirik
Rõngasrist kirikaias

Järva-Peetri Püha Peetruse kirik (ka Peetri kirik; vanemais allikais ka Ämbra kirik) on kirik Järva maakonnas Järva vallas Peetri alevikus. Varem jäi kirik Järvamaale Peetri kihelkonda.

Pühale Peetrusele pühendatud kirikut kasutab EELK Järva-Peetri Püha Peetruse kogudus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kirikut hakati ehitama tõenäoliselt 13. sajandi lõpus ja see valmis arvatavasti 14. sajandi alguses, mis teeb sellest Järvamaa noorima kodakiriku.

Järvamaa suurim kirik järgib tüüpilist maakonna kodakirikute stiili ja koosneb kolmelöövilisest pikihoonest, ühe võlvikuga väiksemast nelinurksest kooriruumist ja läänetornist.

Kiriku kellatorn oli algselt pikihoone seinast vaid platvormkorruse võrra kõrgem. Alumine võlvkorrus on idaküljest avatud ja moodustab kesklööviga ühtse ruumi. Müüritrepp paikneb lääneseinas ning viib nii torni platvormkorrusele kui ka pikihoone võlvipealsele.

Pikihoone põhjaseinas ja tornifassaadis asuvad Järvamaa kirikutele iseloomulikud kitsad ja teravkaarsed raidportaalid.

Pikihoone võlve toetab kolm paari jämedaid ümarsambaid.

Kiriku kellatorn sai praeguse kuju ja kõrguse (69,7 m) 1868. aastal, arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni projekti järgi. Peetri kiriku torn on Järvamaa omadest kõrgeim ja Pilistvere kiriku torni järel pikkuselt teine maakiriku torn Eestis.

Tõenäoliselt 14. sajandi teisel poolel rajati raidportaaliga põhjaeeskoda.

Kiriku juures on kirikuaed (Järva-Peetri kirikuaed).

Järva-Peetri kirikus on töötanud Heinrich Stahl ja Christoph Beermann.

Sisustus[muuda | muuda lähteteksti]

Peetri kiriku altar, kantsel ja pingistik pärinevad 19. sajandi teisest poolest.

Säilinud on kaks 16. ja 17. sajandi krutsifiksi, kaks laelühtrit aastaist 1651 ja 1652, messingist laelühter 18. sajandist ja mõned 16. ja 17. sajandi hauaplaadid.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]