Vikipeedia:Vormistusreeglid
Vikipeedia vormistusreeglid on reeglid, mille järgimises on Vikipeedia koostajad kokkuleppele jõudnud.
Ettepanekuid nende reeglite muutmiseks või täiendamiseks võid esitada selle artikli aruteluleheküljel. Võid oma formuleeringu lisada ka käesoleva lehekülje tekstile, kuid pead arvestama selle väljavõtmise või ümbertegemisega.
Kindlasti tasub tutvuda ka Vikipeedia põhimõtetega.
Seni on kokku lepitud järgmistes Vikipeedia koostamise reeglites:
Üldist
Artikli osade järjekord
- Määratlus, mis sisaldab märksõna ja talle järgnevaid osiseid. Pikemas artiklis võib määratlusele järgneda lühiülevaade artikli sisust.
- Artikli põhitekst, mis on varustatud siselinkidega ja pikema artikli puhul parema loetavuse huvides alapealkirjade abil liigendatud. Kui mõistel on olemas ajaloolisi määratlusi, tuleks neist rääkida esimeses alajaotuses.
- ==Vaata ka== (nummerdamata täpploend Vikipeedia siselinkidega)
- ==Viited== (nummerdatud loend), viite vormistamisest vaata Vikipeedia:Viitamine
- ==Kirjandus== (alfabeetiline loend), kirjanduse loetelu vormistamisest vaata Vikipeedia:Viitamine
- ==Välislingid== (nummerdamata loend), välislink vormista kujul [http://www.wikipedia.org/ Wikipedia] (tulemus näeb välja Wikipedia)
- Navigeerimismall (näiteks {{ZIM}})
- Kategooria (näiteks [[Kategooria:Zimbabwe]])
- Lingid sama teema artiklitele teistes Vikipeediates ehk intervikilingid (näiteks [[en:Zimbabwe]])
Alaosad "Vaata ka", "Kirjandus" ja "Välislingid" ning navigeerimismall võivad artiklist puududa, teiskeelsete artiklite puudumisel ka intervikilingid.
Määratlus
Artikli esimene lause on tavaliselt mõiste praegu kehtiv määratlus. See algab artiklipealkirjaks oleva märksõnaga, mis on rasvases kirjas ja võimalusel ainsuse nimetavas käändes. Märksõnaks võib olla kas eestikeelne termin, isiku nimi või objekti nimetus või nimi eesti keeles. Kui eestikeelne nimetus puudub, võib märksõna olla ka võõrkeelne. Tsitaatsõnad ja -väljendid kirjutatakse seejuures täiendavalt kaldkirjas. Vajadusel tuleks märksõna laiendada fakultatiivsete osadega (näiteks vähem kasutatavad eesnimed, isanimed ning ehk ka pühendusnimed), mis ei pruugi sisalduda artiklipealkirjas ning need osad peaks samuti kirjutama paksus kirjas. Pärast esmamainimist kirjutatakse märksõna ülejäänud artiklis tavalises kirjas.
Märksõnale võivad määratluses järgneda samaväärsed rööpterminid (paksus kirjas, eraldatud sidesõnaga "ehk"), mis sobiks artiklipealkirjaks sama hästi kui eelnev märksõna. Nende järel omakorda võivad olla sulud, milles saab tuua olulised, aga vananenud või muul põhjusel teisesed vasted (kaldkirjas, eraldatud komadega, eelneb "ka"); vajadusel lähte- või omakeelse vaste; võõrkeelse märksõna võimaliku eestikeelse vaste (kaldkirjas) ning isikuartiklis sünni- ja surmaaja ja -koha.
Ülejäänud määratlus ühildub märksõnaga ja võiks sisaldada valdkonda või valdkondi, milles mõistet samas tähenduses kasutatakse.
Võõrsõnad
Võõrnimede ja muude hääldamisraskusi tekitavate märksõnade puhul on soovitatav anda nime järel nurksulgudes hääldus eesti tähtedega kirjutatuna.
Rõhu märkimiseks tuleb kirjutada märk " ' " rõhulise silbi esimese täishääliku ette.
Võõrkohanimede õigekirja tuleb kontrollida Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaasi veebilehelt. Vaata ka Vikipeedia:Transliteratsiooni- ja transkriptsioonireeglid.
Pealkirjad
Teoste, sarjade, rubriikide ja dokumentide pealkirjad kirjutatakse jutumärkides ja esimene sõna suure algustähega. Artikli pealkirjana on sellised pealkirjad ilma jutumärkideta.
Alajaotused
Pikemate artiklite puhul on soovitatav liigendada tekst alajaotusteks, millel on alapealkirjad. Alapealkirju on soovitatav mitte teha linkideks. Keerulisemad andmed on soovitatav koondada eraldi artiklitesse, millele põhiartikli alt viidatakse.
Pikema artikli algusesse on soovitatav paigutada üldarusaadav lühikokkuvõte, mis esitab kõige olulisema.
Tuleks vältida nii pikki artikleid, et lugejal oleks raske sealt teda huvitavat teavet üles leida.
Tekstisisesed viited
Pikemalt artiklis Vikipeedia:Viitamine
Artiklisisesed viited kirjandusele luuakse viidatavat infot sisaldava tekstiosa lõppu kujul <ref> Perekonnanimi, Eesnimi aasta: "Raamatu pealkiri". Kirjastus, Ilmumiskoht. leheküljenumber </ref>, mis loob viite: [1] või <ref> Eesnimi Perenimi. ''Raamatu pealkiri'', Ilmumiskoht: Kirjastus, aasta. leheküljenumber. ISBN </ref>, mis loob viite: [2]
Artikli alajaotusesse "Viited" lisatakse mall {{viited}}, mis tekitab tekstis toodud viidete nimekirja:
Vaata ka
Vikipeedia artiklid, mida on artikli teema paremaks mõistmiseks soovitatav lugeda, kuid millele põhitekstis ei ole viidatud või mis võivad olla artiklist (näiteks artikli pikkuse tõttu) raskesti leitavad, koondada alajaotuse "Vaata ka" alla.
Välislingid
Välislinkide kasutamine teksti sees on ebasoovitav. Välislinkide osa tuleb paigutada artikli lõppu, linkimaks rohkemale informatsioonile väljaspool Vikipeediat. Tavapärane vormistus on selline: esimese astme pealkiri, ==Välislingid==, millele järgneb linkide loetelu. Näiteks selliselt:
Asjakohased välislingid viitavad tavaliselt kõnealuse isiku või organisatsiooni enda kodulehele ja autoriteetsete andmebaaside või kogumike sissekannetele, mis on täielikult pühendatud artikli teemale.
Lingid artiklitele teistes Vikipeediates
Välislinkidele järgnevad lingid samasisulistele Vikipeediaartiklitele teistes keeltes ehk intervikilingid. Nende linkide vormistamiseks paigutatakse kahekordsetesse nurksulgudesse keele lühend, millele ilma tühikuteta järgnevad koolon ja artikli pealkiri teises vikipeedias. Intervikilingid on järjestatud tähestikuliselt keelte omakeelsete nimetuste järgi.
Valemid
- Pikemalt artiklis Juhend:Matemaatiliste valemite kirjutamine
Matemaatiliste valemite, reaktsioonivõrrandite jne kirjutamiseks võib kasutada <math> käske (LaTeX), kuid võimaluse korral tuleb need kirjutada siiski spikris äratoodud viisil. Suurusi, funktsioone ja muud sarnast märkivad üksikud ladina tähed tuleb kirjutada kursiivis, vektorid rasvaselt.
Reklaam ja kuulutused
Vikipeedias ei aktsepteerita artiklitena kuulutusi, kommertsreklaame ega propagandat. Kui kuulutus on mõnes teises serveris, on teatud juhtudel mõeldav sellele viitamine välislingi kaudu vastavas alajaotuses. Kasutajalehekülje ning sellest kaldkriipsu abil tuletatud alamlehekülgede kasutamine on enam-vähem vaba.
Täpsustusleheküljed
- Pikemalt artiklis Vikipeedia:Täpsustuslehekülg
Täpsustuslehekülgedel loetletakse mingi sõna, nime või väljendi erinevaid tähendusi ning suunatakse vastavate artiklite juurde.
Täpsustuslehekülje algusesse tuleb alati kirjutada:
{{täpsustuslehekülg}} või {{täpsustus}}
Ümbersuunamine
- Pikemalt artiklis Vikipeedia:Ümbersuunamine
Elulood
Elulugudes on soovitatav parema loetavuse huvides võimaluse korral koguda faktilised andmed loeteludesse. Näiteks:
==Töökohad== * * |
==Teosed== * * |
==Tunnustused== * * |
Bioloogilised taksonid
Liigi ja perekonna kohta käivate artiklite pealkirjad on ainsuses, perekonnast kõrgemate taksonite pealkirjad aga mitmuses. Näiteks liik Harilik mänd (Pinus sylvestris), perekond Mänd (Pinus) ja sugukond Männilised (Pinaceae).
See reegel kehtib ka väljasurnud taksonite kohta. Artiklipealkirjaks ei tohi olla "mammutid", vaid "mammut". "Trilobiidi" asemel peab olema "trilobiidid".
Kõikide taksonite ladinakeelsed nimed kirjutatakse kursiivis.
Kategoriseerimine
- Pikemalt artiklis Vikipeedia:Kategoriseerimise kord
Kui kategooria ja artikli nimi on identsed (näiteks "Kuuba" ja "Kategooria:Kuuba"), peaks artiklile määratav kategooria (samanimeline kategooria) välja nägema nii: [[Kategooria:Kuuba| ]] (NB! tühik püstkriipsu järel). Siis oleks kategooria "Kuuba" keskne artikkel teistest eristatud. Sama peaks tegema loenditega. "Mineraalide loend" peaks olema eristatav üksikuist mineraalidest.
Mallid
- Pikemalt artiklis Vikipeedia:Mallid
{{subst:toimetaA}}
Mall {{ToimetaA}} (artiklis kasutatakse {{subst:toimetaA}}) lisatakse artikli päisesse siis, kui artikkel vajaks toimetamist, kuid hetkel seda teha ei jõua või ei oska. See on ühtlasi märguandeks nii teistele potentsiaalsetele toimetajatele kui ka sõnumiks lugejatele, et me ei ole artikli praeguse kujuga rahul. On viisakas, kui artiklile toimetamismalli lisanud kasutaja artikli arutelus kirjeldab, miks artikkel toimetamist vajab, sest see ei pruugi lihtsalt peale vaadates alati välja paista. Malli lisajal ei ole kohustust artiklit toimetada. Samuti pole kohustust artiklit toimetada artikli loojal või teistel varasematel redigeerijatel, eriti kui malli lisaja pole märkust põhjendanud. Mall eemaldatakse siis, kui artiklit on toimetatud ja ta vastab Vikipeedia artiklile esitatavatele nõuetele. Kui arutelulehelt (või artikli muudatuste ajaloost) ei selgu, miks on toimetamist tarvis, tohib toimetamismärkuse kustutada.
Spetsiaalreeglid
- Maade artiklite reeglid
- Haldusüksuste artiklite reeglid
- Transliteratsiooni- ja transkriptsioonireeglid
- Tühiku ja diakriitiliste märkide kasutamine
- Usaldusväärsuse tagamine