Louis XI: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 27. veebruar 2022, kell 19:35

Louis XI (3. juuli 1423 Bourges – 30. august 1483 Château de Plessis-lez-Tours) oli Prantsusmaa kuningas aastatel 1461–1483.

Louis sündis Prantsusmaa kuninga (1422(1429)–1461) Charles VII ja Anjou printsessi Marie pojana. Ta kuulus Valois' dünastiasse.

Louis krooniti kuningaks 15. augustil 1461 Reimsi katedraalis. Talle meeldis vandenõusid ja intriige sepitseda, mis tekitas talle palju vaenlasi, kelle seas olid ka tema isa ning vend.

Ta osales oma isa valitsusajal, Saja-aastase sõja järgsel perioodil aastatel 1439–1440 oma isa Charles VII vastases mässus nimega Praguerie, koos Bourboni hertsogi Charles I, Alençoni hertsogi Jean II ja Vendôme krahvi Louis'ga.

1441. aastal juhtis ta Prantsuse vägesid Šveitsi vastu. Šveitslastega sõdinud Saksa kuningas Friedrich III kutsus abiväge Prantsusmaalt, kus sel ajal oli palju tööta sõjamehi – armanjakke. Baseli lähedal sulges armanjakkide tee kakskümmend korda väiksem mägilaste sõjavägi. See sõjavägi hukkus peaaegu täielikult, sest keegi ei tahtnud taganeda. Šveitslaste kangelasmeel äratas prantsuse palgasõdurites nii suurt lugupidamist, et kallaletungijad läksid tagasi arvamusega, et selliste kangelaste isamaad on võimatu võita. Friedrich ei suutnud ainult oma sõjameeste jõul midagi korda saata ja oli sunnitud sõlmima rahu Ensisheimis 1444. aastal.

Tegevus valitsejana

Dofään Louis valitses Dauphiné'i provintsi aastatel 1447-1456, mil Dauphiné liideti täielikult Prantsusmaaga. Enne seda oli Dauphiné sõltumatu anarhistlik riik, kus konfliktid aadlike vahel olid tavalised. Louis XI keelustas need konfliktid ja sundis aadli oma võimu tunnistama. Dauphiné'i provintsi kohus Conseil delphinal oli kolmas selline, mida Prantsusmaal nimetati parlamendiks. Louis XI ühendas Dauphiné'i ka poliitiliselt. Ta sundis kõiki endale truudust vanduma ja võttis enda valdusse ka Montélimar' piirkonna ning Orange vürstkonna. Lisaks arendas ta provintsi majandust ehitades teid ja asutades turgusid.

14. veebruaril 1451 abiellus 27-aastane Louis oma isa kuningas Charles VII loata Savoia hertsogi Ludovico tütre Charlotte'iga. Ludovico järglane Amedeo IX oli nõrk ja vähese tegeliku võimuga, mis võimaldas tema naisel, Louis XI õel Yolande'il teha väga tähtsaid otsuseid. Sel perioodil sai Prantsusmaa enam-vähem kontrollida Savoia provintsi siseasju, mis sidus Piemonte maakonna Itaalias Prantsuse krooniga.

Kuningas Charles VII vastuseisu tõttu sunniti Louis Dauphiné'ist lahkuma. Charles VII võttis kontrolli provintsi üle tagasi ja sundis aadlikke 1475. aastal endale truudust vanduma, tehes lõpu Dauphiné'i autonoomiale.

Louis põgenes Valois-Burgundia dünastiasse kuuluva Burgundia hertsogi, Burgundia krahvi ja Burgundia Madalmaade valitseja Philippe Hea õukonda, kus ta viibis kuni Charles VII surmani 1461. aasta juulis. Philippe toetas troonipärijat tema isa kuningas Charles VII vastu ja püüdis sõlmida Louis'ga liitu, mis tooks talle Burgundia kuninga tiitli. Kuid kui Louis XI Prantsusmaa kuningaks sai, ei tahtnud ta sellest soovist kuuldagi. Nii ei õnnestunud Philippe'il oma suurimat unistust ikkagi teoks teha.

1461. aastal suri Charles VII ja Louis krooniti Prantsusmaa kuningaks Louis XI nime all.

Louis XI jätkatud kuningavõimu kindlustamisele olid vastu suuraadel ja ka Louis XI vend Berry hertsog Charles, keda toetas Burgundia Charolais' krahv Charles Südi. Louis XI kaotas 1465. aastal Montl’héry lahingu, kuid suutis enne Pariisi vallutamist saavutada kokkuleppe vandenõulastega. Charles Südi aga hõivas linnad Somme'i ääres. 1468. aastal sundis Louis XI Burgundia hertsogiks saanud Charles Südi tagastama linnad Somme'i ääres.

1470. aastal sekkus Louis XI Inglismaa kuningriigis toimuvasse Rooside sõtta, toetades kuningategijat Warwicki krahvi Richard Neville'i, kes püüdis Inglismaa troonile aidata Edward IV nooremat ja kadedat venda George'i, kes oli Clarence'i hertsog. Lõpuks tahtis ta aidata troonile Henry VI. 1470. aastal saigi Henry VI taas kuningaks, aga 1471. aastal lükkas Edward IV ta taas troonilt ning sai ise uuesti kuningaks. Warwicki krahv Richard Neville ja Lancasteri troonipärija said surma Barneti lahingus 1471. aastal.

1472. aastal tungis Burgundia hertsog Charles Südi Prantsusmaale, vallutas mitu linna ja piiras edutult Beauvais linna. Edutu piiramise järel sõlmisid Louis XI ja Charles Südi vaherahu, mis kestis kuni 1473. aastani, mil Louis XI taasalustas rünnakuid linnadele Somme'i ääres.

1475. aastal otsustas Inglismaa kuningas Edward IV taasalustada Saja-aastase sõja tegevuse ja maabus vägedega Prantsusmaal. Louis XI sõlmis Edward IV-ga Picquigny lepingu, maksis Edward IV-le suurt kompensatsiooni ja hiljem ka pensionit. Inglise vägede lahkumise järel sõlmis Louis XI 1475. aasta sügisel üheksa-aastase vaherahu Charles Südiga, mis võimaldas tal koondada oma jõud sõjaks Vana Šveitsi Konföderatsiooni ja Savoia hertsogkonna vastu.

Burgundia sõjad

Pikemalt artiklis Burgundia sõjad

Isiklikku ja järglased

1436. aasta 25. juunil abiellus ta 13-aastasena Šotimaa kuninga James I 11-aastase tütre Margaretiga (1424–1445).

1451. aasta 14. veebruaril abiellus 27-aastane Louis Savoia hertsogi Ludovico üheksa-aastase tütre Charlotte'iga. Abielust sündisid:

Louis (1458–1460)
Joachim (sündis ja suri 1459)
Louise (sündis ja suri 1460)
Anne (3. aprill 1461 − 14. november 1522) abiellus Bourboni hertsogi Pierre II-ga
Jeanne (23. aprill 1464 – 4. veebruar 1505), Prantsusmaa kuninga (1498–1515) Louis XII abikaasa
Francois (sündis ja suri 1466)
Charles (30. juuni 1470 – 8. aprill 1498), Prantsusmaa kuningas (1483–1498) Charles VIII
Francois (1472–1473)

Eelnev Charles VII	Prantsusmaa kuningas 1461–1483	Järgnev Charles VIII

Vaata ka

Burgundia hertsogkond#Valois Burgundia
Burgundia sõjad (1474–1477)

@@ 15. rida: / 15. rida: @@
 [[Pilt:Karte Haus Burgund 4 EN.png|pisi|Burgundia maad aastal 1477]]
 [[Pilt:Italy_1494.svg|thumbnail|[[Savoia hertsogkond]] ja Itaalia aastal 1494]]
-. veebruaril [[1451]] abiellus 27-aastane Louis oma isa kuningas Charles VII loata [[Savoia hertsogkond|Savoia]] [[Savoia hertsog|hertsogi]] [[Ludovico (Savoia hertsog)|Ludovico]] tütre [[Charlotte (Prantsusmaa kuninganna)|Charlotte]]'iga. Ludovico (1465–1472) järglane [[Amedeo IX (Savoia)|Amedeo IX]] oli nõrk ja vähese tegeliku võimuga, mis võimaldas tema naisel, Louis XI õel [[Yolande de Valois|Yolande'il]] teha väga tähtsaid otsuseid. Sel perioodil sai Prantsusmaa enam-vähem kontrollida Savoia provintsi siseasju, mis sidus [[Piemonte]] maakonna Itaalias Prantsuse krooniga.
+. veebruaril [[1451]] abiellus 27-aastane Louis oma isa kuningas Charles VII loata [[Savoia hertsogkond|Savoia]] [[Savoia hertsog|hertsogi]] [[Ludovico (Savoia hertsog)|Ludovico]] tütre [[Charlotte (Prantsusmaa kuninganna)|Charlotte]]'iga. Ludovico järglane [[Amedeo IX (Savoia)|Amedeo IX]] oli nõrk ja vähese tegeliku võimuga, mis võimaldas tema naisel, Louis XI õel [[Yolande de Valois|Yolande'il]] teha väga tähtsaid otsuseid. Sel perioodil sai Prantsusmaa enam-vähem kontrollida Savoia provintsi siseasju, mis sidus [[Piemonte]] maakonna Itaalias Prantsuse krooniga.
 Kuningas [[Charles VII]] vastuseisu tõttu sunniti Louis Dauphiné'ist lahkuma. Charles VII võttis kontrolli provintsi üle tagasi ja sundis aadlikke 1475. aastal endale truudust vanduma, tehes lõpu Dauphiné'i autonoomiale.
-Louis põgenes [[Valois' dünastia]] ehk [[Valois-Burgundia dünastia]] kõrvalharusse kuuluva [[Burgundia hertsogkond|Burgundia]] [[Burgundia hertsog|hertsogi]], [[Burgundia krahvkond|Burgundia krahvi]] ja [[Burgundia Madalmaad]]e valitseja [[Philippe Hea]] õukonda, kus ta viibis kuni Charles VII surmani 1461. aasta juulis. Philippe toetas troonipärijat tema isa kuningas [[Charles VII]] vastu ja püüdis temaga sõlmida liitu, mis tooks talle Burgundia kuninga tiitli. Kuid kui Louis XI Prantsusmaa kuningaks sai, ei tahtnud ta sellest soovist kuuldagi. Nii ei õnnestunud Philippe'il oma suurimat unistust ikkagi teoks teha.
+Louis põgenes [[Valois-Burgundia dünastia]]sse kuuluva [[Burgundia hertsogkond|Burgundia]] [[Burgundia hertsog|hertsogi]], [[Burgundia krahvkond|Burgundia krahvi]] ja [[Burgundia Madalmaad]]e valitseja [[Philippe Hea]] õukonda, kus ta viibis kuni Charles VII surmani 1461. aasta juulis. Philippe toetas troonipärijat tema isa kuningas [[Charles VII]] vastu ja püüdis sõlmida Louis'ga liitu, mis tooks talle Burgundia kuninga tiitli. Kuid kui Louis XI Prantsusmaa kuningaks sai, ei tahtnud ta sellest soovist kuuldagi. Nii ei õnnestunud Philippe'il oma suurimat unistust ikkagi teoks teha.
-[[1461]]. aastal suri Charles VII ning Louis krooniti Prantsusmaa kuningaks Louis XI nime all.
+[[1461]]. aastal suri Charles VII ja Louis krooniti Prantsusmaa kuningaks Louis XI nime all.
-Louis XI poolt jätkatud kuningavõimu kindlustamisele vastustasid suuraadel ja ka Louis XI vend, Berry hertsog Charles, keda toetas ka Burgundia Charolais' krahv [[Charles Südi]]. Louis XI 1465. aastal kaotas Montl’héry lahingu, kuid suutis enne Pariisi vallutamist saavutada kokkuleppe vandenõulastega. [[Charles Südi]] aga hõivas linnad [[Somme]] ääres.
+Louis XI jätkatud kuningavõimu kindlustamisele olid vastu suuraadel ja ka Louis XI vend Berry hertsog Charles, keda toetas Burgundia Charolais' krahv [[Charles Südi]]. Louis XI kaotas 1465. aastal Montl’héry lahingu, kuid suutis enne Pariisi vallutamist saavutada kokkuleppe vandenõulastega. [[Charles Südi]] aga hõivas linnad [[Somme]]'i ääres. 1468. aastal sundis Louis XI [[Burgundia hertsog]]iks saanud Charles Südi tagastama linnad [[Somme]]'i ääres.
+. aastal sekkus Louis XI [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa kuningriigis]] toimuvasse [[Rooside sõda|Rooside sõtta]], toetades kuningategijat Warwicki krahvi Richard Neville'i, kes püüdis Inglismaa troonile aidata [[Edward IV]] nooremat ja kadedat venda George'i, kes oli Clarence'i hertsog. Lõpuks tahtis ta aidata troonile [[Henry VI]]. 1470. aastal saigi Henry VI taas kuningaks, aga 1471. aastal lükkas [[Edward IV]] ta taas troonilt ning sai ise uuesti kuningaks. Warwicki krahv Richard Neville ja Lancasteri troonipärija said surma Barneti lahingus 1471. aastal.
-. aastal sundis Louis XI [[Burgundia hertsog]]iks (1467–1477) saanud Charles Südi tagastama linnad [[Somme]] ääres.
+. aastal tungis Burgundia hertsog Charles Südi Prantsusmaale, vallutas mitu linna ja piiras edutult [[Beauvais]] linna. Edutu piiramise järel sõlmisid Louis XI ja Charles Südi vaherahu, mis kestis kuni 1473. aastani, mil Louis XI taasalustas rünnakuid linnadele [[Somme]]'i ääres.
-. aastal sekkus Louis XI [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa kuningriigis]] toimuvasse [[Rooside sõda|Rooside sõtta]], toetades kuningategija Warwicki krahvi Richard Neville, kes püüdis Inglismaa troonile aidata [[Edward IV]] nooremat ja kadedat venda George'i, kes oli Clarence'i hertsog, ja lõpuks tahtis ta aidata troonile [[Henry VI]]. Aastal 1470 saigi Henry VI taas kuningaks, aga 1471 lükkas [[Edward IV]] ta taas troonilt ning sai uuesti kuningaks. Warwicki krahvi Richard Neville ja Lancasteri troonipärija surid Barneti lahingus 1471. aastal.
+. aastal otsustas Inglismaa kuningas [[Edward IV]] taasalustada [[Saja-aastane sõda|Saja-aastase sõja]] tegevuse ja maabus vägedega Prantsusmaal. Louis XI sõlmis Edward IV-ga Picquigny lepingu, maksis Edward IV-le suurt kompensatsiooni ja hiljem ka pensionit. Inglise vägede lahkumise järel sõlmis Louis XI 1475. aasta sügisel üheksa-aastase vaherahu Charles Südiga, mis võimaldas tal koondada oma jõud sõjaks [[Vana Šveitsi Konföderatsioon]]i ja [[Savoia hertsogkond|Savoia hertsogkonna]] vastu.
-. aastal tungis Burgundia hertsog Charles Südi Prantsusmaale ning vallutas rea linnu ja piiras edutult [[Beauvais]] linna. Edutu piiramise järel sõlmisid Louis XI ja Charles Südi vaherahu, mis kestis kuni 1473. aastani, mil Louis XI taasalustas rünnakuid linnadele [[Somme]] ääres.
-. aastal otsustas Inglismaa kuningas (1461–1483) [[Edward IV]] taasalustada [[Saja-aastane sõda|Saja-aastase sõda]] sõjategevust ning maabus vägedega Prantsusmaal. Louis XI sõlmis Edward IV-ga Picquigny lepingu ning maksis Edward IV-le suure kompensatsiooni ning ka hilisema pensioni. Inglise vägede lahkumise järel sõlmis 1475. aasta sügisel Louis XI 9-aastase vaherahu Charles Südiga, mis võimaldas tal koondada oma jõud sõjaks [[Vana Šveitsi Konföderatsioon]]i ja [[Savoia hertsogkond|Savoia hertsogkonnaga]].
 [[File:Map France 1477-en.svg|pisi|left|Prantsusmaa alad 1477. aastal]]