Henry VI

Allikas: Vikipeedia
Henry VI

Henry VI (6. detsember 142121. mai 1471) oli Inglismaa kuningas aastatel 14221461 ja 1470–1471.

Henry VI oli Inglismaa kuninga (1413–1422) Henry V ja tolle esimese abikaasa Northamptoni krahvinna Mary de Bohun poeg.

Saja-aastane sõda[muuda | muuda lähteteksti]

Henry VI isa Henry V oli äärmiselt edukas väejuht, kes võitis Saja-aastases sõjas 1415. aastal Agincourt'i lahingu ning neli aastat hiljem vallutasid inglased tema juhtimisel kogu Põhja-Prantsusmaa. Henry sundis seejärel Prantsusmaa kuningat Charles VI-t sõlmima lepingut, et tolle surma järel saab temast Inglismaa ja Prantsusmaa monarh. Kuid sõjaleeris olles tabas Henryt surmav haigus ning ta suri mõni nädal enne Charles VI-t.

Next.svg Pikemalt artiklis Inglise ja Prantsuse kaksikmonarhia.

Alaealine Henry VI päris Inglise ja Prantsusmaa troonid, Inglismaal valitses regendina Henry V vend, Gloucesteri hertsog Humphrey.

Prantsuse kuninga ja Inglise-Burgundia poolt kontrollitud alad 1435. aastal.

1422. aastast valitses Henry VI nimel regendina Põhja-Prantsusmaa alasid Henry V vend, Bedfordi hertsog John. Pärast Henry V surma ei suutnud inglased aga Prantsusmaa tähtsamaid linnu enam kuigi kaua enda kontrolli all hoida ja pärast 1429. aastat valitses seal tegelikult Charles VII. 1453. aastal pidi Henry Prantsuse kuninga tiitlist ka ametlikult loobuma.

Rooside sõda[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rooside sõda.

Kui Henry V suri, päris trooni tema poeg Henry VI, kes oli siis veel imik. Riiki hakkasid juhtima riiakad abivalitsejad. Henry VI kasvas vaimselt ebastabiilsena. Samal ajal leidsid Lancasteri dünastia esindjad, et ka neil on õigus troonile, sest nad on Edward III (Inglismaa kuningas, 1327–1377) neljanda poja Gaunti Johni järeltulijad. Kuna Henry VI ei olnud võimeline riiki valitsema, siis soovis Yorki hertsog Richard Plantagenet asuda ise Inglismaad juhtima. Ta oli Edward III teise ja neljanda poja järeltulija, kes olid vastavalt siis Anwerpeni Lionel ja Langley Edmund. Ühtlasi tõestas ta end võimeka valitsejana, esindades Inglise krooni huve Prantsusmaal ja Iirimaal. Richard käis pidevalt kohut esileküündivate Lancasteri suguvõsa esindjatega ja ka Henry VI naise Anjou' Margaretiga, kes kartis, et Richard võib välja tõrjuda tema ja Henry VI poja Edwardi.

Esimeseks Yorkide ja Lancasterite vahelise Rooside sõja lahinguks oli 1455. aastal toimunud St Albansi esimene lahing. Yorkid võitsid selle lahingu ja mitmed prominentsed Lancasterid hukkusid. Pärast seda kuulutati välja ajutine rahu, aga sellegipoolest soovisid Lancasterid, tänu Anjou' Margareti innustustele, revanši.

Võitlus jätkus intensiivsemalt 1459. aastal. Yorki Richardit sunniti maalt lahkuma, aga üks ta peamisi toetajaid, Warwicki krahv Richard Neville, tulles Calais'st, vallutas Inglismaa ja vangistas kuningas Henry VI Northamptoni lahingus. Yorki Richard tuli tagasi Inglismaale ja hakkas Inglismaa kaitsjaks (Protector of England), aga ideed, et temast saab kuningas, ei kiidetud heaks. Margaret ja lepitamatud Lancasteri aadlikud kogusid oma väed Põhja-Inglismaal kokku. Yorki Richard läks neid oma väega maha suruma, aga ta tapeti lahingus, 1460. aastal liikus Lancasteri armee edasi lõuna poole kuni uue kokkupõrkeni, mida tuntakse teise St. Albansi lahinguna. Selle lahingu tulemusena vabastati Henry VI. Londonisse Lancasterid aga ei jõudnud ja nad taandusid oma vägedega taas põhja. Edward, Yorki Richardi vanim poeg kogus varsti Yorki mehed taas kokku ja nad võitsid purustavalt Towtoni lahingu 1461. aastal. Selle tulemusena sai Edwardist Inglise kuningas Edward IV.

Edward läks aga tülli oma peamise liitlase ja nõustajaga, Warwicki krahvi Richard Nevillega. Warwicki krahvi Richard Neville, kellega oli Edward tülli läinud, püüdis troonile aidata Edwardi nooremat ja kadedat venda George'i, kes oli Clarence'i hertsog, ja lõpuks tahtis ta aidata troonile Henry VI.

Henry sai küll Inglismaa trooni veel vähem kui aastaks tagasi, ent selleks ajaks oli ta vaimuhaige ning sisuliselt teovõimetu. 1471. aastal kukutati Henry uuesti ning Edward IV heitis ta vangi. Seal suri ta kahtlastel asjaoludel peagi.

Isiklikku ja järglased[muuda | muuda lähteteksti]

Henry VI oli Inglismaa kuninga (1413–1422) Henry V ja tolle esimese abikaasa Northamptoni krahvinna Mary de Bohun poeg.

Henry VI oli abielus 1445. aastast Valois-Anjou dünastiast Anjou Margareti (1430–1482), Anjou hertsogi René ja Lotringi hertsogi Charles II tütre ja pärijanna Isabella, tütrega. René d'Anjou õde Marie oli ka olnud Prantsusmaa kuninga (1422(1429)–1461) Charles VII abikaasa.

Henry VI ja Anjou Margareti ainus laps ja järglane oli:

Eelnev:
Henry V
Inglismaa kuningas
14221461
Järgnev:
Edward IV
Eelnev:
Edward IV
Inglismaa kuningas
14701471
Järgnev:
Edward IV