Kasutaja arutelu:Kuriuss

Tere tulemast Vikipeediasse, Kuriuss! Andres 13. juuni 2011, kell 19:28 (EEST)

Arhiiv

• 2011–2015
• 2016–2019

Propaganda artikkel

Tere! Kas saaksite täpsustada, mida mõtlesite propaganda artikli toimetamismärkuse all? Likvideeriksin vead meeleldi. Aitäh.

Tere-tere! Jah, aitäh, vabandust, tahtsin sinna panna keeletoimetamise malli. Keelevigu hakkas silma, aga neid on lihtsam parandajatel vähehaaval parandada kui siin kõiki ükshaaval üles lugema hakata.

Mõni sisuline küsitavus hakkas ka silma.

• Näiteks väide "Digitaalajastu on esile kutsunud palju uusi kanaleid propaganda levitamiseks." Kust täpsemalt neid kanaleid "esile kutsutakse" ja kuidas "esilekutsumine" käib? Kui tõesti on spetsiaalselt ja ainuüksi propaganda levitamiseks mingid uued kanalid kasutusele võetud, siis tahaks selle kohta ka väidet illustreerivaid näiteid. Muidu vist nimetatakse (teabe)kanaliteks laias plaanis raadiot, televisiooni ja trükiajakirjandust, koos internetiga tekkisid ka interneti- ehk veebikanalid – sotsiaalmeedia. Mis need veel uuemad (propaganda)kanalid on?
• "Saksamaa rahvavalgustuse ja propaganda riigiminister Joseph Goebbels ..." – Goebbels on küll ajaloost tuntud nimi, aga mingigi ajamääratlus oleks seal omal kohal, sest küllap praegu on Saksamaa riigiministrina ametis keegi teine.
• Kui artikli üldteema on "Propaganda", siis poliitpropaganda peaks olema vist üks propaganda liike, aga see asjaolu on lahti kirjutamata. Selle asemel jätab kõrgema taseme alapealkiri "Poliitpropaganda liigitus" hoopis mulje, et "poliitpropagandat" on poole artikli pealt hakatud kasutama mõiste "propaganda" sünonüümina. Kuid ka see on lahti kirjutamata.
• Täiendamisettepanek. Oleks tore, kui lugeja saaks meie (Eesti) tänapäevasest propagandamaastikust selgema ülevaate koos täiesti konkreetsete näidetega (milline asutus/organisatsioon teeb millises meie kanalis/väljaandes mis teemalist propagandat). Ning kuidas peaks tädi Maali ära tundma, milline pealtnäha süütu väljaanne on tegelikult propagandaväljaanne, aga ta ei taha selle kindlakstegemiseks tervete numbrite kaupa ajalehti läbi lugeda? Kelle huvides teevad propagandat näiteks nn lameda Maa teooria propageerijad või keemiapilvedega rahvast hirmutavad vandenõuteoreetikud väljaandes Telegram?
• Niisama repliigi korras: minul näiteks õnnestus õppida koolis, kus oktoobrilapsed ja pioneerid ja kommunistlikud noored (huvitav, miks viimased on artiklist välja jäetud?) õppisid igasuguseid kasulikke toimetulekuoskusi (nt telki üles panema, metsas ilmakaari määrama jne), aga nõukogude propagandat tõepoolest ei tehtud.

Aga muidu on see artikkel päris mitmetahuline ja suhteliselt hästi liigendatud. Aitäh! :) Kuriuss (arutelu) 2. jaanuar 2020, kell 06:17 (EET)

Aitäh vastuse eest! Proovisin nõuannete kohaselt teksti parandada ning leidsin ise ka mõningaid trüki- ja kirjavigu, muidugi ei saa kindel olla, et neid seal enam ei ole.

• Täpsustasin sissejuhatuses digitaalajastu lõiku, aitäh märkamast! Sai ka täpsustatud, et Goebbels oli Natsi-Saksamaa minister ning ka kõne täpne aasta.
• Tõsi, valge, musta ja halli propaganda lõigu nimetamine poliitpropagandaks oli võib-olla mu isiklik nägemus - tegelikult allikatest seda täpselt välja ei ole võimalik lugeda ning värvid võivad kehtida ka teiste propaganda liikide juurde, st ei ole piiritletud tegelikult poliitikaga. Segaduste vältimiseks sõnastasin praeguse seisuga peatükki hoopis teisiti.
• Tore ettepanek! Kui on rohkem aega tegeleda, siis kindlasti üritan leida konkreetseid näiteid ka tänapäeva Eestist, kuid ilmselt on kirjandusteoseid märksa vähem leida.
• Artiklist on jäetud välja kommunistlikud noored, sest konkreetses allikas ei olnud neid lihtsalt mainitud (vähemasti selles lõigus), mistõttu ei oleks olnud sobilik sellele viidata.

Aga suur aitäh tagasiside eest, ja kindlasti proovin jätkuvalt ka järgnevatel päevadel uue pilguga üle vaadata! Head uut! ArnoldVe (arutelu) 2. jaanuar 2020, kell 18:31 (EET)

Minu paha! Kommunistlikud noored olid allikas täiesti olemas ning lisasin nüüd juurde. Aitäh! ArnoldVe (arutelu) 2. jaanuar 2020, kell 18:51 (EET)

---

Aitäh tagasiside eest! Muutsin artiklis "Aafrika kultuur" mainitud vead ära. Kahjuks ei oska aga öelda, kust need kultuurivaldkonnad kustutatud said. EKaukonen (arutelu) 5. jaanuar 2020, kell 13:40 (EET)

Filmiinfo mallis inimeste nimetamise järjekord

Kirjutasin poolteist aastat tagasi ühe filmiinfo malli arutelulehele ettepaneku, kuidas tuleks filmiinfo mallis ametimeeste järjekorda muuta, kuid paistab, et mu jutt pole õiget sihtrühma üles leidnud. Ma ise ei tahaks malle näppida. Kellele ja kuhu peaksin sama jutu uuesti kirjutama, et mõni mallidega tegeleja saaks mallis järjekorra õigeks ajada?

Tekst oli selline:

"Üldiselt on olnud kombeks esitada filmitegijad sellises järjekorras, et kõigepealt tulevad loomingulised ja alles siis tehnilised töötajad. Nii et eespool peaksid olema režissöör (kui filmi loomingulise külje eest vastutaja), stsenarist, operaator, helilooja (ja teised loomingulised töötajad), alles tagapool toimetaja, monteerija, helimees, valgustaja, subtitreerija jne. Produtsent kui kogu filmiprojekti tehniline vastutaja peaks olema selles rivis kõige viimane.

Kui näitlejad pole välja toodud eraldi jaotises, peaksid nad asuma loomingulise poole lõpus.

Filmitegijate nimetamisel tuleks jälgida, et neid nimetataks ühtses süsteemis:

kui tegijanimede järgi, siis olgu kõik tegijanimed (režissöör, stsenarist, operaator, helilooja); kui filmitegemisprotsessi elementide järgi, siis olgu kõik nii (režii, stsenaarium, kaamera, muusika).

Nende läbisegi nimetamine (nt režissöör, stsenaarium, operaator, muusika) ei ole korrektne. Kuriuss 11. august 2018, kell 10:32 (EEST)"

Kuriuss (arutelu) 15. jaanuar 2020, kell 17

52 (EET)

Viisin mõned muudatused sisse (Mall:Infokast film), põhimõte selles, lihtsustatult, et | label2 = xxx | data2 = yyy label/data lõpunumbrid peavad ühe sildi piires ühtima ja jooksma malli piires kordumatult (1, 2, 3 jne); ehk suurema pöördusõigusega Pikne, vaatab üle, hetkel salvestan. —Pietadè (arutelu) 19. juuli 2020, kell 01:09 (EEST)

Toskaana order / Toscana order

kas see on absoluutselt kindel ainuvõimalik variant? Tundub väga võõrastav, enamik paberile trükitud kunstiajalooraamatuid kasutab traditsioonilist mugandatud vormi. Millise reegli järgi see muutus sai tehtud? Evlper (arutelu) 19. jaanuar 2020, kell 13:10 (EET)

Aga Toscana romaanika on loogiline asendus, sest tegemist on piirkonnaga seotud stiiliga.Evlper (arutelu) 19. jaanuar 2020, kell 13:12 (EET)

Ma mõistan täiesti. Aga enamik neist trükistest on ilmunud eelmisel sajandil või selle sajandi esimestel aastatel, eks ole? Nüüdsete keelereeglite järgi on nii, et kui täiendiks on kohanimi, siis tuleb see kirjutada tänapäevasel eestikeelsel kujul ja suure algustähega. Ainult siis, kui täiend väljendab vastava koha elanikke (nt toscanalaste order) või keelt, käib kohanime tuletis seal väikse algustähega. (Kultuurile laiemalt see väiketäht ei laiene, näiteks peetakse õigeks suurt algustähte ka ühendeis "Egiptuse päikesejumal", "Kreeka mütoloogia", "Vana-Kreeka keelpill" jne – näited pärinevad Emakeelse Seltsi keeletoimkonna materjalidest.) Aga Itaalia kohanimi Toskaana on tänapäeval eesti keeles kindlasti Toscana.

• ÕS: Toscana [toskaana] <16: kuhu -sse> Itaalia maakond;
• EKI keelenõu: "Itaalia maakond on Toscana (mitte Toskaana). 2007 juuni";
• EKI keelenõu: "Ühendis Toscana sammastik on esimene sõna suure tähega. 2001 november".
• Toscana KNAB-is
• erand on tehtud taime- ja loomaliikidele – teaduskeeles võib sealsed kohanimelised täiendid kirjutada väikse algustähega, üldkeeles suurega. Kuriuss (arutelu) 19. jaanuar 2020, kell 13:39 (EET)

Täpsustan veel meie keelereeglites kõnealuste ortograafiamuudatuste tegemise aja: "1998 loobuti kohanimelise täiendi väiketähest, vabastades kirjutaja kohustusest teha vahet kohta ja liiki näitavatel kohanimedel. 2018. aasta otsusega anti lõtkuruumi kujundlike nimede kirjutamiseks, arvestades, et seesugused nimetused on üleminekuala nimede ja mittenimede vahel." (Emakeele Seltsi keeletoimkonna tegevuse ülevaade ajakirja Oma Keel 2019. aasta septembrinumbris) Kuriuss (arutelu) 19. jaanuar 2020, kell 13:48 (EET)

See viimane oli väga vajalik muudatus, mina ei suutnuks kasutada vormi Rootsi kardinad.- Melilac (arutelu) 21. jaanuar 2020, kell 21:07 (EET)

No seda enam, et nüüd saab jälle vahet teha rootsi ja Rootsi kardinatel. :) Kuriuss (arutelu) 21. jaanuar 2020, kell 21:09 (EET)

Riiginimede kirjutus

Tere. Oskad sa juhatada mõnele asjakohasele veebilehele või ise selgitada, miks EKI soovitab mitmete riikide puhul kasutada ebatraditsioonilisi nimekujusid nagu nt Colombia ja Argentina? Selliseid minu meelest veidraid nimesid ei taha kohe kuidagi käsi tõusta kirjutama ega suu hääldama (on see 'kolombia' või 'tsolombia'?), aga kui nende eelistamisel tõesti hea põhjus on, siis käiks see ehk lihtsamalt :) --Minnekon (arutelu) 5. veebruar 2020, kell 17:15 (EET)

Tere-tere!

Tore, et küsisid, sest allikate küsimusele on mõnusalt lihtne vastata. Kaks peamist allikat ongi (esikohal on antud eestikeelne põhinimi, teisel kohal rööpnimi ehk eesti keeles mööndav nimekuju).

1. KNAB – EKI kohanimeandmebaas, mille uuendamise eest kannab hoolt EKI ise; ametlik ja kõige tähtsam allikas;
2. Maailma maade nimed – väidetavalt kõige operatiivsemalt uuendatav tähtsamate riigi- ja piirkonnanimede, pealinnanimede ja elanikunimetuste koondtabel. Tähelepanu tasub pöörata selle parempoolses ülanurgas asuvale lingile "Parandusi nimestikus", sealt võib leida mõningate tehtud muudatuste aja ja põhjuse.

Kelle jaoks tunduvad need liiga keerukad (KNAB ongi keerukas), siis levinumad kohanimed sisalduvad ka ÕS-is, nii põhiosa märksõnadena kui ka kokkuvõtlikult ÕS-i lisas

• "Kohanimevalimik". Ainult et seda ei uuendata enne kui järgmise ÕSi tulekul. Samas ÕS-i nimestiku pluss on see, et antud on iga nime käänamine ning vajadusel näidatud, kas nime tuleks kasutada sise- või väliskohakäänetes.

Kuriuss (arutelu) 5. veebruar 2020, kell 19:09 (EET)

Lisan: kahjuks pole minul volitusi vastata EKI nimel, MIKS EKI eelistab just neid nimekujusid. Nimekirjutuse tippspetsialist EKI-s on Peeter Päll, seda tuleks temalt küsida. Talle saab küsimusi esitada näiteks e-keelenõu lehel (http://kn.eki.ee/), klõpsates paremas servas vormi "Keeleküsimus" linki. Kuriuss (arutelu) 5. veebruar 2020, kell 19:19 (EET)

Neist kahest nimest ja riiginimedest üldiselt on põgusalt juttu emakeele seltsi keeletoimkonna 2013. aasta otsuses[1]. Pikne 5. veebruar 2020, kell 20:51 (EET)

Võõrkohanimede õigekirja põhimõtetest ja eranditest on aga lühidalt juttu ka eesti keele käsiraamatus (mida küll enam ei uuendada). Kuriuss (arutelu) 5. veebruar 2020, kell 21:06 (EET)

Tänud nii paljude linkide eest! Vähemalt nimede häälduse (nimede kirjapilt ei ole reeglina häälduspärane) ja osaliselt teatud nimede eelistamise põhjenduste osas sain nüüd targemaks ja mõistan paremini, mis radu mööda keelekorraldajate mõte liigub, isegi kui kõik põhjendused mulle endale veenvad ei tundu. Muide, on see ikka tõesti nii nagu Kohanimevalimik ütleb, et "rahvuslikke nimekujusid ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohast ümberkirjutust (latinisatsiooni) võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei tule lugeda eksimuseks eesti õigekeelsuse vastu". Ehk siis ma võin nüüdsest rahumeeli eestikeelses tekstis Prantsusmaa asemel hakata kirjutama France? --Minnekon (arutelu) 6. veebruar 2020, kell 12:16 (EET)

:) Võta heaks! Sõbrale võid Prantsusmaast kirjutada mis nimega tahes (oluline on vaid, et suhtluspooled saaksid teineteisest õigesti aru); avalikes tekstides võiks eelistada nimede põhikuju, aga ka rööpnime kasutada pole vale, nt Tōkyō diakriitikud ei ole meie keelele omased ja neid on keerukas välja otsida, mistõttu võime kirjutada Tokyo ja isegi vanaviisi Tokio; entsüklopeedias peaks esmajärjekorras kasutama eestikeelse nime ametlikku põhikuju (ja alles teises järjekorras rööpkuju, kui selle kasutamine on põhjendatud) – kui me tahame, et Vikipeediat saaks pidada autoriteetseks teatmeteoseks, mis on usaldusväärne eeskuju ka kirjakeele kasutuse ja sealhulgas nimede õigekirja poolest. Kuriuss (arutelu) 6. veebruar 2020, kell 12:53 (EET)

Kas peale vabatahtlike järgijate on muidu mingid valdkonnad, kus EKI soovituste järgimine on kohustuslik - riiklikud dokumendid, koolikirjandid? Ja mis staatuses need vähemsoovitatud, aga siiski lubatud nimekujud seal on – kui laps kirjutab koolis eestikeelses tekstis France, siis õpetaja ei tohi veaks lugeda, ja kui valitsuse määrusse on kirjutatud France, siis pole kellelgi õigust nõuda (ainult soovitada) selle muutmist? --Minnekon (arutelu) 10. veebruar 2020, kell 10:55 (EET)

Koolis õpetatakse minu teada kirjakeelt ja seega poleks "France" eestikeelses kirjandis muul põhjusel aktsepteeritav, kui ainult tsiteerituna. Eks meil ole hulk õigusakte, millega on sätestatud, kus tuleks kirjakeelt kasutada. Näiteks:

• Keeleseadus,
• Eesti kirjakeele normi rakendamise kord,
• Nimeseadus,
• Kohanimeseadus. Kuriuss (arutelu) 10. veebruar 2020, kell 19:00 (EET)

See ei olnud küll täpne vastus sinu küsimusele ("Muide, on see ikka tõesti nii nagu Kohanimevalimik ütleb, et "rahvuslikke nimekujusid ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohast ümberkirjutust (latinisatsiooni) võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei tule lugeda eksimuseks eesti õigekeelsuse vastu". Ehk siis ma võin nüüdsest rahumeeli eestikeelses tekstis Prantsusmaa asemel hakata kirjutama France?"), aga saadan Sinu küsimuse nimekirjutuse tippasjatundja Peeter Pällile. Kuriuss (arutelu) 10. veebruar 2020, kell 19:09 (EET)

Tänud taaskord selgitamast. Seaduste osas olen jälle targem, aga huvitav jah, mis juhtudel neid vähemsoovitavaid nimesid siis tarvitada saab. --Minnekon (arutelu) 10. veebruar 2020, kell 21:23 (EET)

Võta heaks ja ikka kannatlikku meelt! :D Kuriuss (arutelu) 10. veebruar 2020, kell 21:26 (EET)

Kui sa selle küsimuse Peeter Pällile saatsid, kas said ka vastuse? Kui ei, siis ma saadan ise EKI-le päringu. --Minnekon (arutelu) 6. aprill 2020, kell 19:05 (EEST)

Oleme vahepeal temaga muid nimeküsimusi arutanud, aga selleni veel tõesti pole jõudnud. Saada vast tõesti ise, siis saad toonitada just seda aspekti, mis sind kõige rohkem huvitab. Ja soovitan ka mainida, et küsid seda eeskätt Vikipeedia kontekstis (mitte n-ö tavakasutajana). Kuriuss (arutelu) 6. aprill 2020, kell 19:15 (EEST)

Ok, selge. Uurin siis ise. --Minnekon (arutelu) 6. aprill 2020, kell 20:54 (EEST)

Vastus käes. Algupäraste nimekujude korrektseks lugemine olevat mõeldud siiski piiripealseteks juhtudeks, kus kirjutaja pole kindel, kumba varianti kasutada. Et sel juhul võib julgelt muganduse asemel algupärast nime kasutada. Prantsusmaa ja France puhul sellist kõhklusmomenti ilmselt ei teki. Küsisin ka rohkem ja vähem soovituslike nimekujude kasutamise kohta. Need olevatki ennekõike lihtsalt soovitused, mis iseenesest kirjutaja valikut ei piira, ehkki ametlikus tekstis on mõistlik jääda ühe kindla variandi juurde, mitte varieerida. Samas sobib mõni nimevariant nt ühte ajaloolisse konteksti rohkem kui teise (Cesis ja Võnnu). --Minnekon (arutelu) 7. aprill 2020, kell 19:45 (EEST)

Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises .

Tere! Käisid minu tehtud artikleid muutmas. Muutmine muutmiseks, kuid kui muuta, siis peaks ikka nii olema et ei pea uuesti redigeerima. Naiste üksikmängu lehel Vaata ka osast suunamised on väga segamini. Ja naiste paarismängu lehe pealkiri on puudulik. Ei selgu pealkirjast mis paarismänguga on tegu. Mul ei ole küll mingid tahtmist oma tehtud minna parandama, kui keegi teine on vigaselt kohendanud.--Kalle 10. veebruar 2020, kell 21:51 (EET)

Nende asjade korrastamine võtab palju aega ja ärksat olekut. Eks ma korrastan need ajapikku. Aga ometi oleks toredam, kui nii laia profiiliga sporditeemade kirjutaja nagu teie püüaksite kvantiteedi asemel rohkem tähelepanu pöörata ka eesti keele kvaliteedile. Igaüks oskab ingliskeelsetest tekstidest maha kirjutada sõnapaari "Australian Open" ja "Grand Slam", aga kui varasemad eestikeelsed artiklid räägivad lahtistest meistrivõistlustest ja suure slämmi turniiridest, siis tuleks neid nimesid, nimetusi ja termineid kasutada järjepidevalt ka uutes artiklites. Kuriuss (arutelu) 10. veebruar 2020, kell 21:59 (EET)

Tänud soovituste eest!!!--Kalle 10. veebruar 2020, kell 22:23 (EET)

Jäähokimängijad

Parandasid artiklites ära, et jäähokimängijad "löövad" väravaid, mitte ei "viska". Olen kõikidesse artiklitesse kirjutanud, et mängijad just "viskavad" väravaid, sest kõikides suuremates spordiportaalides on selliselt kirjutatud, sh ERR-i spordiportaalis.--Raamaturott (arutelu) 21. veebruar 2020, kell 20:50 (EET)

Vahelesegamise eest vabandades: aastaid olin enwi-s artiklites koos väljenditega à la visati n miinipildujat, suurtükki jne; väravad on kaalult märksa kergemad, ja, kui nt koppa saab ette visata, mix siis mitte väravaid ;-) + vt ka EKI näiteid (ehk siis, lähedasem nt korvirõnga, väravavõrgu vms tabamisele, mitte viskamisele (mängus visati palju väravaid, mõned väravatega pihtasaanud reanimeeriti, mõned teisaldati EMOsse, mõned krematooriumi jne)) ✅ Pietadè (arutelu) 21. veebruar 2020, kell 21:52 (EET)

Lp Raamaturott! Kui uskuda kõike, mida spordiajakirjanikud kirjutavad, siis jääksime palju rumalamaks, kui me muidu oleme. Soovitan nii arutleda: hokimängijatel on LÖÖGI sooritamiseks hokikepp. Kui tahta kepiga litrit VISATA, tuleks litter kõigepealt õrnalt kepi külge kinnitada ja siis mingil viisakal kõrgusel kepiga seda litrit visata. Aga nii ju ei tehta. Eesti keeles on meil n-ö viskealad näiteks palli- ja odavise, pallimängudest korv- ja käsipall, ka rahvastepallis visatakse palli. Ma ei tunne kõiki hoki reegleid, aga usutavasti on litri väravasse VISKAMINE lausa keelatud, sest litter tuleb hokikepiga väravasse LÜÜA. Füüsiliselt terved inimesed viskavad esemeid üldiselt käega. Hokis ja jalgpallis lüüakse väravaid. Muidugi kui väravat lüüa üritav mängija on täiesti värava all, võib ta ilmselt erandkorras litri või palli väravasse veeretada või nihutada või tõugata, aga mitte visata (sest visatakse käe/kätega). Kuriuss (arutelu) 21. veebruar 2020, kell 22:33 (EET)

Ja ennäe, reeglites ongi kirjas: "Värav tühistatakse, kui mängija viskab litri väravasse käega." ja "Värav loetakse lööduks, kui litter satub väravasse ründaja või kaitsja löögist või kaitsja uisu vastu põrkamise tagajärjel." Kuriuss (arutelu) 21. veebruar 2020, kell 22:58 (EET)

Kas sa võtsid reeglid siit? Mulle tundub pealiskaudsel vaatlemisel, et seal kasutatakse viskamist ja löömist sünonüümidena, aga alaosas "Terminid" räägitakse ainult viskest: VISE − litri läkitamine väravavõrgu suunas. Kui litter on teele saadetud, peetakse igasugust litri jätkuvat liikumist, ilma et ründav meeskond midagi teeks, ja enne seda, kui kaitsev meeskond litri oma valdusesse saab, viske jätkumiseks. Ja veel edasi, "Kuidas mängu mängitakse": Kaks võistkonda võistlevad omavahel, et mängus rohkem väravaid visata. Meeskond, kes viskab rohkem väravaid, kuulutatakse võitjaks. Ehk siis see reeglistik paistab ikkagi "viskamist" põhiterminiks pidavat. --Minnekon (arutelu) 28. veebruar 2020, kell 02:00 (EET)

Isikliku kommentaarina: hokikepiga saab litrit nii lüüa kui visata, mõlemad on lubatud. Kui tahetakse litri kiiret lendu, siis lüüakse, kui täpsust, siis visatakse. Näide viskest: [2]. --Minnekon (arutelu) 28. veebruar 2020, kell 02:04 (EET)

Aitäh, sul on neis aspektides õigus. Aga kuna küsimus oli, kas väravaid visatakse või lüüakse, siis ma võtsin reeglitest loomulikult väravate osa:

• • 8. OSA – MÄNGUREEGLID/VÄRAVAD 66
• 94. REEGEL LÖÖDUD VÄRAVA ARVESTAMINE 66
• 95. REEGEL KUIDAS VÄRAVAALA ON SEOTUD LÖÖDUD VÄRAVA EEST PUNKTI SAAMISEGA 67
• 96. REEGEL LITRI UISUGA VÄRAVASSE LÖÖMINE 68
• 97. REEGEL VÄRAVA MITTEARVESTAMINE/MÄNGUTEGEVUS 68
• 98. REEGEL LÖÖDUD VÄRAVA ARVESTAMINE/RAAMIDEST VÄLJAS OLEV VÄRAV

Ma ei näinud selles reeglistiku osas ühtki "visatud väravat". Kui seal vahepeal midagi visatakse, las siis viskavad, aga väravate osas räägitakse ainult löödud väravatest. Sellest lähtusingi. Sul on ilmselt õigus, et ju nad kasutavad "viskamist" "löömise" sünonüümina, mis keeleliselt pole kahjuks õige. Kuriuss (arutelu) 28. veebruar 2020, kell 02:42 (EET)

Terminite kasutamise järjekindlust ei paista jah selles reeglistikus olevat. Ilmselt oleks hea allikaid veel juurde leida, et otsustada, kumb levinum on. Aga ma arvan, et niipalju saab öelda, et "viskamine" pole vähemalt ebakorrektne. --Minnekon (arutelu) 28. veebruar 2020, kell 02:51 (EET)

Sõnakasutuse segadus tuleb ilmselt sellest, et tavakeele mõistes saab litrit nii lüüa kui visata, aga puudub eraldi üldmõiste, mis hõlmaks neid mõlemaid tegevusi. --Minnekon (arutelu) 28. veebruar 2020, kell 03:00 (EET)

Tänu

Aitäh, Kuriuss, vastuse eest lehel Vikipeedia arutelu:Keeletoimetamistalgud! Iga su selgitus on nagu väike keelenõuande tund. Kaniivel (arutelu) 28. veebruar 2020, kell 23:57 (EET)

Aitäh hea sõna eest! :) Kuriuss (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 00:05 (EET)

MS Skype

meie vahel on hetkel tuduilmas (st, nu ei 6nnestu ...seda asja elule ärgatada), seega, palun, paranda 2019.–2020. aasta Wuhani koroonaviiruse puhang alumise lahtri sõnastust!
Ikka Sinu ✅ Pietadè (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 18:57 (EET)

Ma ei saa kahjuks aru, millist kohta sa täpsemalt "alumise lahtri" all silmas pead. Aga ma näen seal muidki vigu. Näiteks juba pealkirjas: eesti keeles on kombeks rääkida haiguste puhangust ehk haiguspuhangust, mitte viiruste puhangust ehk viiruspuhangust. Puhkevad haigused või haigushood, ka epideemiad või lausa pandeemiad. Viirused ei puhke. Sinna sobiks vist "koroonaviirushaiguse puhang". :)

Viirustega seoses soovitan meelde jätta põhitõed: viirus on vaid haigustekitaja; nakatutatakse viiruseGA ja viirushaiguSSE, mitte viiruseSSE ega viiruSSE. Eile rääkis kahjuks isegi AK saatejuht, kui palju inimesi on kuskil koroonaviirusse nakatunud/haigestunud (õige olnuks "koroonaviirusega nakatunud" või "koroonaviirushaigusse haigestunud"). Lisaks näen imestusega, kui suure osa maailmast on Hiina juba vallutanud (kui uskuda pildiallkirja, et punasega on tähistatud Hiina). Kuriuss (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 19:09 (EET)

Parandan: alles nüüd märkasin, et Hiina on väidetavalt siiski TUMEpunane. Vabandust, et mu silm seda kohe ei eristanud. Suur rõõm, et Hiina püsib endistes piirides! Kuriuss (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 19:19 (EET)

Nujah! "Rõõm" siingi, 18ndal "seseisvuse" eest Xarva lähistel mulda sundpandud "puna-gilidele" mõeldes, kui mõtlen, läheb tahes-tahtmata mõte nende emmedele-iisidele, sündimata lastele jne✅ Pietadè (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 22:26 (EET)

Aitäh! See "märkuse" lahtri viide peaks viitama sellele, et u 7 (vist) laevukest, mille pardal N (palju) inimest, N riikidest, eri sadamates, karantiinis, jne..✅ Pietadè (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 22:17 (EET)

Ah ja, ma ei ole meelega kasutanud "asja" kohta sõna "epideemia", olenevalt nakatunute/surnute hulgast on mõnes W-s juba e-ks nimetamise peale mindud...✅ Pietadè (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 22:30 (EET)

Ei-ei, ma ei tahtnud väita, et koroonaviirushaiguse näol on tegu juba epideemiaga. See oli lihtsalt näide, et mingi HAIGUSE (sh koroonaviirushaiguse) puhang võib võtta epideemia mõõtmed, kuid epideemiast ei sobi rääkida siis, kui räägitakse, et VIIRUS on laialt levinud. Kuriuss (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 22:41 (EET)

Need nations, kus "ebaelavaid" rohkem, kalduvad kasutama e-t, aga, nujah, kui MS Skype'i tagasi saan, siis kirjutan edasi.;-)✅ Pietadè (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 22:54 (EET)

PS! Olin vahepeal mõtteis, kuis kontrollida teadlaste / minu / Vi väidet, et u poole miljardi valgusaasta kaugusel meist on geegi, kes meist targem jne, seega, taotleme stipendiumit, ja, lähme, mina olen paadis..., alati ✅ Pietadè (arutelu) 29. veebruar 2020, kell 23:24 (EET)

Ma ei tea, kas selle märkuse koht on siin, aga ehk on mõnele asja mõistmisel abiks. Viiruskandjad ei ole sageli haiged, haigus kujuneb mitme viiruse (rinoviirus ja nohu, läkaköhaviirus ja läkaköha) puhul alles siis, kui organism viiruse avastab ja sellele reageerib, vahel mõne rinoviiruse vormi puhul nohu põdejad enam isegi teisi ei nakata. Viirus on kahjustaja, haigus aga kahjustused. Epideemia ja pandeemia on haiguse kiire levik, mitte lai levik, seega nohu, mis on kogu aeg laialt levinud, ei saa kujuneda epideemiaks. (P.s Pietade: pUnahiinlaste haud on Elva lähistel Vapramäel, mitte Narva all) - Melilac (arutelu) 1. märts 2020, kell 09:19 (EET)

Tänan harimast, üldiste põhimõtetega olen kursis ja aiman, et need õpetussõnad polnudki mulle. Siiski üks märkus: arstid on mulle õpetanud, et epideemiast ja pandeemiast hakatakse rääkima teatud haigestunute/haigusjuhtude määrast (arvust) alates, täitugu see siis nädala või kuuga. (Ja isegi ÕS ütleb: epideemia – hulgaline haigestumine mingisse nakkushaigusse.) Kiiruse võib muidugi alati välja arvutada (mitu haigestumist ajaühikus), ometi ei defineeritud epideemiat kiiruse kaudu ka meie ülikooli meditsiiniloengutes mitte (tõsi, need olid jube ammu). Aga kui te olete hariduselt arst, kuulan ja loen tänapäevaseid meditsiinialaseid tõekspidamisi suure huviga. Ja hakkan suurest austusest kohe teietama. :) Kuriuss (arutelu) 1. märts 2020, kell 09:49 (EET) Oi, geenitehnoloogiat olete õppinud, minu lugupidamine! Oleks ma seda varem teadnud ... Mul oleks ühe tõlketeose fragmendi (puudutasid geenianalüüsi protseduuri ja termineid) õigsuse kontrollimisel väike nõuanne ära kulunud. Kuriuss (arutelu) 1. märts 2020, kell 09:56 (EET)

Ah et tariti siis PUnahiInlAsed Elva, tasuta sõit (hobujõul) ja puha, otsima ei lähe...
viiruste suhtes: mingil ajal sel ajal, tehakse vist praegugi, oli vahe nt STD (sexually transmitted desease) ja STI (sexually transmitted infection) vahel, vahe vahel, ehkki mitte vahedalt lõikav, mõte selles, et indiviid võib olla STI, ja ise mitte haigestuda, lihtsalt lahkelt jagada, mida on jagada; SarsI lapse kohta sattusin lugema, et see asi on korduvnakatamisvõimeline, st, korra läbipöõdenu võib uuesti nakatuda, kummaline..., ehk isegi „infodeemiline“...✅ Pietadè (arutelu) 1. märts 2020, kell 10:20 (EET)

Thank you for being one of Wikipedia's top medical contributors!

please help translate this message into your local language via meta

The 2019 Cure Award

In 2019 you were one of the top ~300 medical editors across any language of Wikipedia. Thank you from Wiki Project Med for helping bring free, complete, accurate, up-to-date health information to the public. We really appreciate you and the vital work you do! Wiki Project Med Foundation is a thematic organization whose mission is to improve our health content. Consider joining here, there are no associated costs.

Thanks again :-) -- Doc James along with the rest of the team at Wiki Project Med Foundation 5. märts 2020, kell 20:49 (EET)

Thank you! Kuriuss (arutelu) 5. märts 2020, kell 20:51 (EET)

Translation request

Hello.

Can you create and upload the articles en:Azerbaijan State Academic Opera and Ballet Theater and en:List of statues in Baku in Estonian Wikipedia? They certainly do not need to be long.

Yours sincerely, Karalainza (arutelu) 27. märts 2020, kell 09:46 (EET)

Repliik koroona positiivsuse kohta

"Ööpäevaga lisandus 37 positiivset juhtu," teatab avalik-õiguslik telekanal koroona teemal.

No kuidas need koroonajuhud siis POSITIIVSED on? Minu meelest on need väga-väga NEGATIIVSED. Ehkki spetsialistid sedastavad analüüside tulemusi sõnadega "positiivne" ja "negatiivne", on väga rumal/harimatu jagada kogu riigi rahvale sõnumit, et rasket haigust põhjustava viiruse järjest suurem levik on kuidagigi POSITIIVNE. Tehkem ikka vahet erialakeelel ja üldkeelel, ärgem tootkem avalik-õiguslikku sõnaputru! Kuriuss (arutelu) 27. märts 2020, kell 12:54 (EET)

EKI keeleklipp "Rahvus ja riik"

Soovitan vaadata ("Rahvus ja riik") ning mitte liialdada "rahvuslikuga" seal, kus sisu poolest on tegu hoopis riiklikuga. Kuriuss (arutelu) 6. aprill 2020, kell 20:02 (EEST)

Ja vs. ning

Lugupeetud kasutaja Kuriuss! Miks Te asendasite artiklis Maiken Pius 'ja' 'ningiga'? Kas see on ikka põhjendatud? Velirand (arutelu) 17. aprill 2020, kell 20:38 (EEST)

Lugupeetud kasutaja Velirand!

Kõnealune lause on see:

"2006. aastal lõpetas ta Tallinna Ülikooli koreograafia osakonna ning 2012. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli."

Kui lause lihtsustatud skeem on "ta lõpetas ühe kooli ja teise kooli", siis sobib tõesti suurepäraselt sidesõnaks "ja". Aga kuna teise õppeasutuse nimetuses on "ja" juba olemas, sobib seal kaht õppeasutuse nimetust eraldama "ning". Kumbki variant ei ole grammatiliselt vale, aga stiililiselt peetakse minu varianti paremaks. (Kinnitan: ma ei ole patoloogiline ning-sõna austaja.) Kuriuss (arutelu) 17. aprill 2020, kell 20:59 (EEST)

Ma ei pööranud sellele tähelepanu, et õppeasutuse nimes juba sisaldub sõna 'ja'. Antud juhul on muudatus õigustatud küll. Velirand (arutelu) 17. aprill 2020, kell 21:08 (EEST)

Tore, et see asi selgeks sai! Aitäh küsimise eest, ehk on sellest teistelgi kasu! Kuriuss (arutelu) 17. aprill 2020, kell 21:12 (EEST)

Mõni "erinev" on "eri", mõni hoopis tühisõna

Panen siia Maire Raadiku asjakohase keeleartikli ("Mis vahe on sõnadel eri ja erinev?"), kuna sellega eksitakse sageli. Kuriuss (arutelu) 24. aprill 2020, kell 23:40 (EEST)

Ordeni andmine vs. annetamine

Kui keegi saab ordeni kavaleriks, võib selle kohta küll öelda, et autasu annetati (sellise kirjaviisi kohta on hulgaliselt näiteid). Ehk see on selline maitseküsimus.--The Prince of Tartu (arutelu) 9. mai 2020, kell 17:32 (EEST)

Ei, see ei ole maitseküsimus. Tänapäevases eesti kirjakeeles on sõna "annetama" tähendus "heategevaks otstarbeks v armuannina andma". Sõnade tähendusväli võib aja jooksul muutuda. On tõsi, et mõningatesse ametlikesse dokumentidesse on see sõna tänapäevalgi autasu andmise tähenduses sisse lipsanud, aga Vikipeedia ei peaks olema kinni vanasti kehtinud keeles, vaid lähtuma tänapäevasest kirjakeelest. Kuriuss (arutelu) 9. mai 2020, kell 17:39 (EEST)

Minule „meeldib“ andmine,... vt nt ...*Mahajaanas kuulub annetamine kuue või kümne *ületava toimingu hulka. Vt ka ületav annetamine... / ...millegi heaks, heategevaks otstarbeks (nt korjanduse puhul) andma...—Pietadè 9. mai 2020, kell 17:44 (EEST)

Mainin lihtsalt seda, et ajaloolises kontekstis on siis ju sõna "annetamine" koosakõlas tänapäevase tähendusega "armuannina andma". Ordeneid asutasid monarhid ja nad tõepoolest andsid neid nö armuannina välja (ka lääne doneeriti ehk annetati). Tõsi, tänapäeval väljastavad neid reeglina teised institutsioonid ja siis võib tõepoolest rääkida andmisest. Ma ei tahagi hirmsasti vaielda ja ei seisa ka väga vastu sõnakasutusele "andma", aga tahtsin lihtsalt viidata ajaloos ei ole selline kirjaviis vale.--The Prince of Tartu (arutelu) 9. mai 2020, kell 18:02 (EEST)

Keel elab, kasvab, areneb ja muutub, kandjate keelel ("juba" tänagi..., hetkel 693×;-))?
kui mälu ei peta, siis "kõigi rahvaste isa" Ioseb vist kinkis, ...
mälukontrolli raames, 1943. a valminud kõrvalhoone katusekivides senini mürsukildude jäljed olemas, "kingitused" siis ikkagi...—Pietadè 9. mai 2020, kell 18:06 (EEST)

Kristlik arhitektuur vs kirikuarhitektuur

Tere! Sooviksin teisaldada kategooria Kristlik arhitektuur pealkirja Kirikuarhitektuur alla, kuna pean esimest pealkirja veidraks moodustiseks ja teine on kunstiajaloolaste jt teemast huvitatute hulgas juba kasutusel olev väljend (on ka sakraalarhitektuur, aga see võib katta teisi usundeid). Kas teisaldus oleks ka keeleliselt põhjendatud? Evlper (arutelu) 8. juuni 2020, kell 19:04 (EEST)

Tere! Väga hea tähelepanek! "Kirikuarhitektuur" ongi tegelik ja ka keeleliselt igati korrektne termin. Selle ülemmõiste on "sakraalarhitektuur", eks ole? (Ehkki siit "Sakraalarhitektuur" ma päris sellist süsteemi ei leia.) Aga kirikuarhitektuuri õpetatakse ainena Tartu Ülikoolis. 2010. aastal on ilmunud tõlkeraamat "Kirikuarhitektuur". Üks asjalik magistritöö, millest mul on korduvalt abi olnud (Evelyn Zagorski. 4.-16. sjandi kirikuarhitektuuri eesti-inglise-eesti seletav illustreeritud sõnastik), pärineb 2005. aastast. Kuriuss (arutelu) 8. juuni 2020, kell 19:56 (EEST)

Siin muidugi küsimus: kristliku usundiga seotud arhitektuur hõlmab ka kabeleid (nii selliseid, kus ka jumalateenistusi peetakse, ehk siis abikirikuid, selliseid, mis on püstitatud NÖ mausoleumidena kui ka surnuaiakabeleid, kloostreid (viimaste puhul ei pruugi kõik sakraalne olla), kellatorne, kirikuaedasid, ossiaariume. Lihtsalt teisaldada ei tasu enne, kui on kindel, et uues süsteemis on sisu ja nimi ikka korralikult klappimas. - Melilac (arutelu) 27. juuli 2020, kell 18:07 (EEST)

Toorme "ümbertöötlemine" ei ole õige

Ühes artiklis kirjutati porgandite ümbertöötlemisest, teises piima ümbertöötlemisest, kolmandas mee ümbertöötlemisest, neljandas nafta ümbertöötlemisest. Kõigis neis näidetes on vähemalt kaks viga:

1. tooret (mida porgandid, piim, mesi ja nafta ju on) hakatakse kõigepealt töötlema, mitte "ümber töötlema"; ümber töötada saab varasemaid tooteid (st neid, mida on varem juba vähemalt korra töödeldud);
2. ümbertöötlemise asemel loetakse keeleliselt õigeks "ümbertöötamist" ja ka "töötlemist". Kuriuss (arutelu) 8. juuni 2020, kell 22:49 (EEST)

---

Vabandust tühistamiste pärast. Katsetasin üht brauseri lisa, mis viimaste muudatuste lehel toimis ootamatult. Pikne 27. juuni 2020, kell 10:07 (EEST)

:) Paistab olevat mingi hulgitühistamise tööriist. Aga miks ta neid tühistamisi hulgi tagasi ei pööra? Kuriuss (arutelu) 27. juuni 2020, kell 17:55 (EEST)

See lisa analüüsis lehel olevaid linke. Ma ei oodanud, et ta lingid ja muu hulgas tühistamislingid sedasi läbi käib.

Tühistamised peaks olema tagasi pööratud. Või kas mul jäi midagi kahe silma vahele? Pikne 27. juuni 2020, kell 20:46 (EEST)

Jah, aitäh, on tõesti tagasi pööratud. Lihtsalt mulle ei antud täna sellest automaatselt teada. Millalgi ennevanasti tuli ka tagasipööramise kohta teade. Ilmselt on nüüd uued ajad. Kuriuss (arutelu) 28. juuni 2020, kell 00:01 (EEST)

Laeval on tankid

Pöörasin mõnes artiklis teie viimased muudatused tagasi ja juhin tähelepanu artiklile Tank (laevandus). Ssgreporter (arutelu) 4. juuli 2020, kell 00:45 (EEST)

Tänan, leidsin selle artikli. Kuriuss (arutelu) 4. juuli 2020, kell 07:22 (EEST)

Minevik või olevik

Mis sa arvad, kas on õige öelda, kas: "Vello Väärtnõu oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomise idee autor" või "Vello Väärtnõu on Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomise idee autor"? --Minnekon (arutelu) 5. juuli 2020, kell 18:24 (EEST)

Ma arvan, et kuna Väärtnõu elab, siis ta kindlasti on selle või mõne muu idee autor edasi. Õigupoolest jääb autor autoriks ka siis, kui ta on surnud – näiteks Hitchcock on ikka paljude filmide režissöör edasi, kuni need filmid veel olemas on. Alles siis, kui mõni Hitchcocki film läheb viimse koopiani lootusetult kaduma, saab rääkida filmist (teosest), mis kunagi oli ja mille režissöör oli Hitchcock. Kuriuss (arutelu) 8. juuli 2020, kell 14:55 (EEST)

Tänud selgitamast. Muutsin vastavalt Vello Väärtnõu artiklit. Minnekon (arutelu) 9. juuli 2020, kell 13:27 (EEST)

Autor on autor ka pärast teose kadumist, minu arusaamist mööda on küsimus pigem selles, kas tegusõna käib autori või isiku juurde. Antud näite puhul Väärtnõu on alus ja sellisena määrab ajavormi just tema eksistents. - Melilac (arutelu) 27. juuli 2020, kell 18:13 (EEST)

Tsüaan vs tsüaniin

Kahtlen tsüaansinise asendamises tsüaniinsinisega. Tsüaansinine, trükkalite žargoonis lihtsalt tsüaan (inglise keelest laenatud sõna cyan), on üks rangelt standardne taevasinine värvitoon, tsüaniinsinise puhul sõnastikud ei täpsusta, mis tooniga on tegemist, tsüaniinsiniseks on nimetatud näiteks tumeda tooniga ftalotsüaniinsinist ja see pole see toon nagu cyan. Ftalotsüaniinidel baseeruvad mitmesugused värvitoonid, sinised, türkiissinised, rohelised, isegi punased olenevalt mis metalli ioon on tsüaniinühendis https://en.wikipedia.org/wiki/Cyanine. Sooviksin need muudatused kui desorienteerivad tühistada ja jääda tsüaansinise juurde, sest süna "tsüaan" ei saa värvinimena kasutada - esiteks sellepärast, et on olemas sama nimetusega gaas, teiseks sellepärast, et tsüaan kõlab värvust märkiva omadussõnana imelikult: tsüaani värviga tükitud tähed, tsüaan ületrükk kollasel.Evlper (arutelu) 26. juuli 2020, kell 13:08 (EEST)

Vrd tsüaniinvärvid (Sünteetilised värvained üldvalemiga R2N[CH=CH]nCH=N+R2 ↔ R2N+=CH[CH=CH]nNR2) tsüaan (keemia süsiniku ja lämmastiku ühend, mürgine terava lõhnaga värvuseta gaas) —Pietadè (arutelu) 26. juuli 2020, kell 13:49 (EEST)

...kuid kumbki neist ei hõlma trükinduse cyan'i, mis on hoopis midagi kolmandat - neljavärvitrüki üks neljast osavärvist ehk protsessvärvist.Evlper (arutelu) 26. juuli 2020, kell 13:54 (EEST)

Näib, et EKI keelenõu ei ole selle mõistega tegelnud.Evlper (arutelu) 26. juuli 2020, kell 14:00 (EEST)

Siin ei oskagi kohe tänada ega vabandust paluda. Olen EKI keelenõuga sel teemal rohkem kui ühe korra rääkinud. Nad väidavad endiselt, et tsüaani kui värvusetut gaasi on väga eksitav nimetada siniseks. Oleks siis veel mürksinine (nagu on mürkroheline), aga "tsüaansinine" = "värvitu sinine" on tavalise inimese jaoks üsna hoomamatu värvitoon. Kuriuss (arutelu) 26. juuli 2020, kell 22:04 (EEST)

Häda hoopis selles, et mingit alternatiivi sõnale cyan pole keegi kunagi pakkunud. Protsess-sinine? Neljavärvitrüki-sinine? Helesinine? Rohekassinine (kuigi trüki-cyan pole kuidagimoodi rohekas)? Eesti keeles pole selle värviõpetuses ja trükinduses olulise mõiste kohta sõna leiutatud. Või pole osatud keelenõust õigesti küsida. Nimetagu siis kõik protsessvärvid näiteks korrektselt ära. Evlper (arutelu) 27. juuli 2020, kell 00:06 (EEST)

Inglise keeles paistab cyan tähistavat tervet helesiniste kuni sinakasroheliste värvuste perekonda. Saksa keeles käsitletakse omaette trüki- ja veebitsüaani kui mõõdetavaid värve, aga seda sinist värvi, mida inglise keeles tähistatakse sõnaga cyan, ka laiemas tähenduses nagu see on värviõpetuses või moes vm. Muide, Harald Küppersi ja Hermann Helmholtzi saksakeelsetes värviõpetustes on värv nimega Cyanblau olemas violettsinise ja rohelise või indigo ja rohelise vahel, seal ei lasta end häirida sellest, et gaas tsüaan on värvitu. Juba Newton kasutas spektri helesinise kohta sõna cyaneus, sealt küllap liikus sõna teistesse värviteooriatesse.Evlper (arutelu) 27. juuli 2020, kell 00:12 (EEST)

Wilhelm Ostwaldil asub ultramariinsinise ja rohelise vahel Eisblau 'jääsinine'.

Venekeelne vikipeedia annab täpsustusleheküljed gaasile tsüaanile ja tsüaanile kui värvusele, seal on muide olemas ka nimetus mürksinine: "ядовито-синий". Enamikus vikipeediates kasutatakse ingliskeelset kirjakuju cyan, võib-olla oleks lahendus ka eesikeelses vikipeedias jätta hoopis nii, tsitaatsõnaks?Evlper (arutelu) 27. juuli 2020, kell 14:50 (EEST)

Keemia poole pealt on tsüaan kui gaas värvist noorem mõiste. Tsüaanid või tsüaniinid on kasutusel ka taimsete pigmentide antotsüaniinid kohta, nime päritolu: kreeka keeles ἄνθος (anthos) on õis ja κυάνεος/κυανοῦς kyaneos/kyanous tumesinine. Tsüaani nimi tuleneb aga sinisest pigmendist berliini sinine, millest see esmakordselt eraldati, mitte gaasi enda omadustest. - Melilac (arutelu) 27. juuli 2020, kell 18:20 (EEST)

Täiendan - Berliini sinine ehk raudheksatsüanoferraat.Evlper (arutelu) 27. juuli 2020, kell 19:24 (EEST)

Oi kui tore mõttevahetus siin on tekkinud, suur-suur tänu kõigile! Annan teie mõtted EKI-le edasi. Kole kahju on sellest, et üks endisi EKI direktoreid on nooremas põlves uurinud teadustöös just värvuste nimetamist, ainult kahjuks pole teadaolevalt sellest sündinud ühtki praktilist väljundit eestikeelsete nimetuste süsteemi näol.

Kooli ja kooli allüksuse lõpetamine

Keeleliselt ei ole õige, et keegi "lõpetas ülikooli arstiteaduskonna" – õige on "lõpetas ülikooli"; õppis küll ülikooli arstiteaduskonnas, aga lõpetas ülikooli.

Samuti lõpetatakse muusikakool või kunstikool või konservatoorium, mitte ei lõpetata näiteks konservatooriumi professor Kapi klassi. Õpitakse küll kellegi klassis, kuid kui stuudium saab läbi, siis lõpetatakse ikka konservatoorium, mitte professor Kapi klass. Kuriuss (arutelu) 29. august 2020, kell 18:15 (EEST)

Kool lõpetatakse mingil erialal, mitte ei lõpetata mingi kooli mingit eriala.

Ka ei lõpetata õppeasutuse lende (nt "lõpetas massaažikooli 3. lennu"), vaid lõpetatakse õppeasutus mingis lennus (nt "lõpetas massaažikooli 3. lennus"). Muide, sageli tundub, et lendude märkimine on täiesti liigne. Kellel on spetsiaalselt lendude arvestust vaja, läheb ja loeb lendude kohta vastava õppeasutuse artiklist.

Teaduskraade ei kaitsta, küll aga kaitstakse väitekirja, magistritööd, doktoritööd jne. Kuriuss (arutelu) 29. august 2020, kell 18:29 (EEST)

... et kaitstakse, siis, nt, mahakirjutamissüüdistuste eest...:-) (nt 2 ühikut, hetkel, stringile "kaitses kraadi")— Pietadè 29. august 2020, kell 18:37 (EEST)

Ametlik koduleht

Minu meelest on Vikipeedias väga levinud väljend "ametlik koduleht" enamikus esinemiskohtades tarbetu ja isegi vale. Soovitan mõelda järgmistele aspektidele.

• Esiteks on see tautoloogia: ainult inimese või asutuse või organisatsiooni enda veebileht/-sait saabki olla koduleht, fännide või võltsijate tehtut aga ei saa kuidagi koduleheks nimetada.
• Teiseks saaks ametlik koduleht olla eeskätt riigiasutustel, kohalikel omavalitsustel ning neil asutustel, ettevõtetel ja organisatsioonidel, kes on seadusega kohustatud (st ametlikku) veebilehte pidama. Kõikidel muudel juhtudel on tegu mitteametlike ehk omaalgatuslike veebilehtedega. Kuriuss (arutelu) 2. september 2020, kell 15:28 (EEST)

Kui ma EKI seletavat sõnastikku vaatan ([3]), siis jah "ametlik" osutab riiklikele võimuorganitele, aga tegelikult kasutatakse seda sõna ka laiemas tähenduses, üldse organisatsioonide ja inimestegi puhul. Nt räägitakse spordivõistluste ametlikest tulemustest, mille kinnitab mistahes ühing või isik, kes seda võistlust korraldab. --Minnekon (arutelu) 2. september 2020, kell 19:03 (EEST)

Koduleht pole ometi spordivõistluste tulemustega võrreldav. Võib-olla Hiinas tuleb kodulehti kinnitada ja tsensori juures arvele võtta, meil ju mitte. Kuriuss (arutelu) 3. september 2020, kell 02:35 (EEST)

„Ta oli nutnud päris ametliku peatäie“, esitab Sõnaveeb omadussõna „ametlik“ (ametivõimu poolt, riiklikult kehtestatud või korraldatud // sünonüümid ofitsiaalne) lehel ühe näitena.— Pietadè 3. september 2020, kell 08:13 (EEST)

Mu mõte oli, et ka riiklike võimuorganitega mitteseotud ühingute ja inimeste puhul räägitakse "ametlikkusest" ja ka neil, keda seadus selleks ei kohusta, võib olla laiemas tähenduses "ametlik" koduleht. Kui küsida inimestelt, kas X erafirma konkreetne koduleht on nende arvates ametlik või mitteametlik, siis kui paljud lähtuks vastamisel sellest, kas seadus kohustab taolise lehe pidamist, ja kui paljud sellest, kas lehe sisu on firma enda poolt loodud või heaks kiidetud? --Minnekon (arutelu) 3. september 2020, kell 12:35 (EEST)

Rääkides väljendist "ametlik koduleht", siis võib olla see ongi tarbetu tautoloogia, aga võib olla selle väljendi kasutajad siiski tahavad sel viisil mingit mõtet väljendada - nt anda "kodulehega" selgelt mõista, et tegu on veebileheküljega, kuna lihtsalt "leht" on mitmetähenduslik. Või siis defineeritakse "kodulehte" mitte X-le kuuluva lehena, vaid X-i kohta käiva lehena. --Minnekon (arutelu) 3. september 2020, kell 12:35 (EEST)

No kindlasti on inimesi, kes peavad vajalikuks toonitada, et neil on ametlik abikaasa ja ametlikud lapsed ja ametlikku tõugu koer, aga räägitagu ametlikust kodulehest siiski kuskil mujal. Vikipeedias on see ilmselge liiasus. Kuriuss (arutelu) 3. september 2020, kell 13:23 (EEST)

Ehk siis kokkuvõttes on su ettepanek kasutada "ametliku kodulehe" asemel lihtsalt "kodulehte"? --Minnekon (arutelu) 3. september 2020, kell 13:47 (EEST)