Vikipeedia arutelu:Keeletoimetamistalgud

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Bänner[muuda lähteteksti]

Pange bänner ka. Nefjool (arutelu) 3. detsember 2017, kell 21:39 (EET)

Tehtud. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 4. detsember 2017, kell 00:08 (EET)
Võtke bänner maha, see on eilne uudis. Annn (arutelu) 15. märts 2018, kell 12:22 (EET)

Kas saaks jälle bänneri? Teema on taas päevakorral. Annn (arutelu) 7. detsember 2018, kell 14:46 (EET)


Kas need, millel märkust juures ei ole, ei lähe arvesse? Andres (arutelu) 6. detsember 2017, kell 14:45 (EET)


Lähevad ikka. Märkus oleks toimetamist vajava artikli valimisel abiks, kuid arvesse läheb ka toimetamist vajav ilma märkuseta artikkel. Annn (arutelu) 8. detsember 2017, kell 08:25 (EET)

Seda peaks siis juhendis ütlema. Andres (arutelu) 8. detsember 2017, kell 09:20 (EET)

Lisasin siia ja juhendisse. Aitäh täpsustamast! Annn (arutelu) 8. detsember 2017, kell 22:09 (EET)


Lõigus: "Talgutel osalejad valivad toimetatavad artiklid soovitatavalt keeletoimetamist ootavate artiklite hulgast." on olemas link, mis viitab mingile veidrale veebilehele, millel sisu ei näidatud. On see link ikka korrektne?Tonisee (arutelu) 30. detsember 2017, kell 22:48 (EET)

Jah. Sisu laadimine võtab lihtsalt veidi aega. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 30. detsember 2017, kell 23:13 (EET)
Kasutada saab ka kategooriat "Keeletoimetamist ootavad". Andres (arutelu) 31. detsember 2017, kell 02:58 (EET)

Kuidas garanteerida, et lisandunud talguline ei hakka toimetama juba kellegi teise valitud artiklit? Uus talguline peab varem tulnute artiklid lihtsalt läbi lappama?--Astromaailm (arutelu) 29. jaanuar 2018, kell 00:02 (EET)

Mina saan nii aru, et sama artikli toimetamine pole keelatud. Pealegi ei saa endale artikleid reserveerida. Andres (arutelu) 29. jaanuar 2018, kell 00:25 (EET)

Kas Vikipeedial on olemas stiilijuhend keele kohta, kus on kirjas näiteks ka see, kuidas on siin kombeks aastaarve kirjutada? Ma ei ole siiani sellist linki leidnud, aga äkki ma lihtsalt ei oska õigest kohast otsida. --Murulauk (arutelu) 6. veebruar 2018, kell 09:23 (EET)

Minu teada ei ole. Kirjutatakse näiteks: 22 eKr, 22 pKr. Võid konkreetselt küsida. Andres (arutelu) 6. veebruar 2018, kell 10:07 (EET)
Mul tekkis küsimus seoses aastaarvu kirjutamisega. Aga ma helistasin Keelenõusse ja sealt öeldi, et võib küll kuupäev olla ka kujul: "Miski toimus 19. juunil 2007", kuigi "Eesti ortograafias" on variandid '20. aprillil 1994. a',
'20. aprillil 1994. aastal' ja '20. aprill 1994'. Ilmselgelt võiks Tiiu Erelti raamatusse minusuguste ülemõtlejate jaoks veel ühe aastaarvu kirjutamise variandi juurde lisada.--Murulauk (arutelu) 6. veebruar 2018, kell 10:47 (EET)
soovitan kuju: X asi toimus 20. aprillil 1994--Estopedist1 (arutelu) 8. veebruar 2018, kell 12:47 (EET)

Kas siin on kokku lepitud mingi viis, kuidas tõlkida võõrkeelseid nimesid? On ehk mingi andmebaas, kuhu on koondatud nimede tõlked?--Murulauk (arutelu) 7. veebruar 2018, kell 16:25 (EET)

Mis nimesid mõtled? Olemas on EKI kohanimeandmebaas. Annn (arutelu) Annn) 7. veebruar 2018, kell 16:25 (EET)
Ma pidasin silmas organisatsioonide nimesid. Näiteks nime NIST (The National Institute of Standards and Technology) tõlgitakse mitmel moel:
Ameerika Ühendriikide riiklik standardite ja tehnoloogia instituut
Standardite ja Tehnoloogia Riiklik Instituut
USA riiklik standardite ja tehnoloogia instituut
USA Riiklik Standardite ja Tehnoloogia Instituut
USA Rahvuslik standardite ja tehnoloogia instituut
Milline neist võiks olla kõige õigem tõlkevaste? Kas oleks mõeldav, et me tekitaks Vikipeediasse selliste nimede jaoks sõnastiku? Või ehk on selline sõnastik (võõrkeelne nimi:eestikeelne tõlkevaste) juba olemas?
See küsimus näib olevat rohkem algustäheortograafia kohta. Ametliku nime võib kirjutada ametlikkuse rõhutamiseks läbiva suure tähega, tavakasutuses sobib väike täht. Siiski mitte suur algustäht, nii et õigekeelsusreeglitele ei vasta viimane variant. Ametlikus nimes ei ole riigi nime, USA või Ameerika Ühendriigid on täpsustamiseks.
Sõnastikku pole vast vajagi, piisab, kui teha eestikeelne Vikipeedia artikkel... Annn (arutelu) 16. veebruar 2018, kell 17:49 (EET)

Kas tohib teha / läheb keeletoimetamisena arvesse ka nii, et võtan olemasoleva artikli täies ulatuses maha ja panen sinna uue asemele? Külli (arutelu) 11. veebruar 2018, kell 14:07 (EET)

Vikipeedia artikleid täies ulatuses üle kirjutada või kustutada ei tohi (vt nt Artiklite kustutamise kord), tuleb ikka parandada või/ja täiendada. Annn (arutelu) 12. veebruar 2018, kell 13:41 (EET)

Tänan viite eest. Ma kogu teksti ei kustutanud, alguse jätsin samaks, sisu ja vormistust muutsin ja pealkirju lisasin. Külli (arutelu) 1. veebruar 2018, kell 17:40 (EET)


Kas 14. märtsil toimetatud artiklid lähevad ka veel talgutel arvesse? Whisfel (arutelu) 12. märts 2018, kell 11:55 (EET)

Jah, lähevad küll. Talgud toimuvad 14. märtsini, 14. märts kaasa arvatud. Annn (arutelu) 12. märts 2018, kell 18:41 (EET)

Kas ei võiks kasutada keeletoimetustalgute malli iga võistluses osaleva artikli küljes? Mullu juhtus mitu korda näiteks nii, et võistleja võttis keeletoimetuse vajaduse malli ära, ehkki olulisi keelevigu oli veel parandamata (või oli mõni õige asi valeks parandatud). Talgute malli abil oleks teistel kaastöölistel parem jälgida, kas keeletoimetuse vajaduse mall on maha võetud põhjendatult või vajaks artikli keel veel parandamist. Kuriuss 7. detsember 2018, kell 16:21 (EET)

Keeletoimetamistalgute malli loomine on päris hea mõte, aga jääb praegu mu tehnilise taipamatuse taha. Annn (arutelu) 13. detsember 2018, kell 14:45 (EET)
Ei saa uue malli mõttest aru. Talguartikleid saab jälgida ju talgutel osalejate loendi kaudu. Mina ei oskaks neid talgumalli abil küll üles leida.--Astromaailm (arutelu) 13. detsember 2018, kell 17:21 (EET)
Malli mõte oleks selles, et minusugused ei torgiks talgute ajal neid artikleid, mille keeletoimetamine on võistlejatel veel pooleli. Kuriuss 19. veebruar 2019, kell 23:52 (EET)

Hindamisel võetakse arvesse nii keeletoimetatud artiklite kvaliteeti kui mahtu. --> Hindamisel võetakse arvesse nii keeletoimetatud artiklite kvaliteeti kui KA mahtu. :)

Vähemalt EKSS on selles küsimuses tolerantne. ÕS mitte, tõsi. Annn (arutelu) 22. veebruar 2019, kell 16:44 (EET)
Aga žürii?--Astromaailm (arutelu) 22. veebruar 2019, kell 17:29 (EET)
Lähtume eelkõige kirjakeele normingust ehk ÕSist, aga EKSS-i pakutut ka valeks ei loe. Annn (arutelu) 24. veebruar 2019, kell 10:23 (EET)

Kas infoboksides (need paremal küljel olevad kastid põhilise infoga) on kuidagi võimalik teksti kaldkirja panna?

"Muuda", vajutate infokastile ja kaldkirja soovitud tekstile kaks ülakoma mõlemale poole. Või "Muuda lähteteksti" ja kaldkirja soovitud tekstile kaks ülakoma mõlemale poole. Annn (arutelu) 27. veebruar 2019, kell 10:05 (EET)

Kas Vikipeedias on kujunenud kindel traditsioon asutusenimede kirjutamiseks? St kas Vikipeedia on piisavalt ametlik koht, et kirjutada läbiva suurtähega (Tartu Ülikool, Nõmme Kultuurikeskus jne)? Eriti tuleb asutusenimesid ette elulugudes. Mul on kalduvus kõik võimalikult väikesega kirjutada.--Astromaailm (arutelu) 2. märts 2019, kell 13:18 (EET)

Ühe artikli sees peaks olema läbivalt üks stiil: üldnimed väikse tähega või kõik asutused ametlike nimedega. Annn (arutelu) 2. märts 2019, kell 18:57 (EET)

Kuidas saab tabelis teksti paremale joondada?

https://et.wikipedia.org/wiki/Juhend:Tabelite_tegemine#Teksti_paigutus_tabelis Annn (arutelu) 9. märts 2019, kell 09:12 (EET)

Lähtekeelsed riiginimed: Vikipeedia juhendi järgi peaks justkui kirjutama püstkirjas, EKI kohanimede andmebaas kasutab aga kursiivi. Mulle tundub Königtum Österreich kursiivis loogilisem. Või on mõlemad siin lubatud? --Astromaailm (arutelu) 12. märts 2019, kell 10:01 (EET)

Võib kirjutada mõlemat moodi. Annn (arutelu) 12. märts 2019, kell 17:22 (EET)
Miks võib kirjutada mõlemat moodi? Mina leian EKI lehelt mitmest kohast, et võõrnimed kirjutatakse püstkirjas, kusagil pole kirjas teistsugust varianti või erandit. Adeliine 12. märts 2019, kell 17:29 (EET)
Püstkirja puhul tuleks hakata pilli lõhki ajama ja kirjutama nt Königtum kursiivis (tsitaatsõna, võõras keeles) ja Österreich püstkirjas (kohanimi). Või kui lugeda Königtum Österreich üheks riiginimeks, siis kõik püstkirjas. Antud näite ja muude sarnaste puhul ma eelistaksin üleni kursiivi.--Astromaailm (arutelu) 12. märts 2019, kell 18:13 (EET)
Nimi on ikka tervenisti nimi, sõltumata selle osade tähendustest. Kui nime kasutatakse nimena ja eriti, kui nimi on seejuures muu teksti sees, siis kirjutatakse ta keelereeglite järgi nii nagu muu tekst, harilikult siis püstkirjas. See käib ka nimede kohta, mis pole läbiva esisuurtähega nagu 18. novembra iela.
Nimi võib olla kaldkirjas siis, kui nimi on parasjagu kirjeldatav keelend või kui kaldkirja kasutatakse esiletõstuks (nii nagu saab kasutada ka näiteks rasvast kirja või sõrendust). Eks siin loendis ole kasutatud kaldkirja selleks, et eesti keeles levinud nimedest erinevad nimed loetelus teiste variantide seas esile tõsta. Selline kaldkirja kasutus puudutab siis selle loendi vormistust, mitte keelereegleid üldse. Pikne 12. märts 2019, kell 22:13 (EET)
Jah, sellega nõus, seda illustreerib ka see ja sellega koos see. Adeliine 12. märts 2019, kell 22:50 (EET)