Grotesk (kirjandus): erinevus redaktsioonide vahel
P Evlper teisaldas lehekülje Grotesk pealkirja Grotesk (kirjandus) alla: artikkel käsitleb groteski ühes valdkonnas |
PResümee puudub |
||
| 10. rida: | 10. rida: | ||
== Kirjandus == |
== Kirjandus == |
||
* [[Harald Peep]], "Grotesk ja kirjanduslik kujund" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1972]], nr 7, lk 1186–93; [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=108389 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis]; ilmunud ka H. Peebu raamatus "Tähtraamat", [[Eesti Raamat |
* [[Harald Peep]], "Grotesk ja kirjanduslik kujund" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1972]], nr 7, lk 1186–93; [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=108389 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis]; ilmunud ka H. Peebu raamatus "Tähtraamat", [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1978]], lk 46–59 |
||
* [[Vytautas Kubilius]], "Grotesk kui traagiline naer". Leedukeelsest käsikirjast tõlkinud [[Mihkel Loodus]] – [[Keel ja Kirjandus]] [[1973]], nr 8, lk 449–456 |
* [[Vytautas Kubilius]], "Grotesk kui traagiline naer". Leedukeelsest käsikirjast tõlkinud [[Mihkel Loodus]] – [[Keel ja Kirjandus]] [[1973]], nr 8, lk 449–456 |
||
* [[Pärt Lias]], "Groteski poeetikast" – Keel ja Kirjandus [[1974]], nr 7, lk 385–394; ilmunud ka P. Liase raamatus "Sulailmast uutmiseni", [[Eesti Raamat |
* [[Pärt Lias]], "Groteski poeetikast" – Keel ja Kirjandus [[1974]], nr 7, lk 385–394; ilmunud ka P. Liase raamatus "Sulailmast uutmiseni", [[Eesti Raamat]], Tallinn [[1990]], lk 3–22 ja viited lk 271–272 |
||
* [[Mart Mäger]], "Mängumees ja tagaaetav. Koomika ja grotesk [[Juhan Viiding|Jüri Üdis]]" – Looming [[1976]], nr 1, lk 141–159; ilmunud ka M. Mägra raamatus "Luule ja lugeja. Artikleid, arvustusi, esseid", |
* [[Mart Mäger]], "Mängumees ja tagaaetav. Koomika ja grotesk [[Juhan Viiding|Jüri Üdis]]" – Looming [[1976]], nr 1, lk 141–159; ilmunud ka M. Mägra raamatus "Luule ja lugeja. Artikleid, arvustusi, esseid", Eesti Raamat, Tallinn [[1979]], lk 203–235 ja viited lk 279 |
||
* [[Mihhail Bahtin]], "[[François Rabelais]]' looming ja keskaja ning renessansi rahvakultuur" (väljavõtteid; grotesksest realismist ja grotesksest kujundist). Tõlkinud [[Linnart Mäll]] – M. Bahtini kogumikus "Valitud töid", Eesti Raamat, Tallinn [[1987]], lk 185–211 |
* [[Mihhail Bahtin]], "[[François Rabelais]]' looming ja keskaja ning renessansi rahvakultuur" (väljavõtteid; grotesksest realismist ja grotesksest kujundist). Tõlkinud [[Linnart Mäll]] – M. Bahtini kogumikus "Valitud töid", Eesti Raamat, Tallinn [[1987]], lk 185–211 |
||
* [[Rein Tootmaa]], "[[Vaino Vahing|V. Vahingu]] ja [[Arvo Valton|A. Valtoni]] groteskistruktuurid" – Looming [[1983]], nr 5, lk 685–700 |
* [[Rein Tootmaa]], "[[Vaino Vahing|V. Vahingu]] ja [[Arvo Valton|A. Valtoni]] groteskistruktuurid" – Looming [[1983]], nr 5, lk 685–700 |
||
Viimane redaktsioon: 18. mai 2020, kell 16:16
|
See artikkel on kirjutamisviisist; Tallinna stuudioteatri kohta vaata Grotesk (teater) |
Grotesk (itaalia keeles grottesco < grotta 'koobas, grott') on kummastav kirjutamisviis, mis põimib ja ühendab ühendamatuid – koomilist ja jubedat, tõelist ja fantastilist, ülevat ja madalat, inimlikku ja ebainimlikku – ning osutab inimloomusse ja maailmaellu kätketud kohutavate deformatsioonide võimalustele.
Groteski sugemeid võib leida juba vanadest kirjandustest. Erilist tähelepanu pälvis see renessansis, mil nähtus sai ka nimetuse. Nimelt leiti väljakaevamistel hilisrooma perioodi kuuluvate paleede, termide, grottide seintelt veidraid ornamente, milles põimusid taime-, looma- ja inimkujutised. Termin sai eriti populaarseks Victor Hugo draama "Cromwell" (1827) eessõna kaudu: "Groteski leidub kõikjal; ühest küljest tähistab ta värdjalikku ja kohutavat, teisest küljest – koomilist ja naljakat."
Grotesk purustab reaalse maailma struktuuri ja loob uue, ühtaegu soerdliku ja tõese.
Groteskset kujutamisviisi on kasutanud Ernst Theodor Amadeus Hoffmann, Edgar Allan Poe, Mark Twain, Franz Kafka, Mihhail Bulgakov, ekspressionistid, sürrealistid ja absurdistid; eesti kirjanikest Friedebert Tuglas, August Gailit, Albert Kivikas, Arvo Valton, Enn Vetemaa, Ilmar Laaban, Andres Ehin ja Juhan Viiding.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Harald Peep, "Grotesk ja kirjanduslik kujund" – Looming 1972, nr 7, lk 1186–93; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis; ilmunud ka H. Peebu raamatus "Tähtraamat", Eesti Raamat, Tallinn 1978, lk 46–59
- Vytautas Kubilius, "Grotesk kui traagiline naer". Leedukeelsest käsikirjast tõlkinud Mihkel Loodus – Keel ja Kirjandus 1973, nr 8, lk 449–456
- Pärt Lias, "Groteski poeetikast" – Keel ja Kirjandus 1974, nr 7, lk 385–394; ilmunud ka P. Liase raamatus "Sulailmast uutmiseni", Eesti Raamat, Tallinn 1990, lk 3–22 ja viited lk 271–272
- Mart Mäger, "Mängumees ja tagaaetav. Koomika ja grotesk Jüri Üdis" – Looming 1976, nr 1, lk 141–159; ilmunud ka M. Mägra raamatus "Luule ja lugeja. Artikleid, arvustusi, esseid", Eesti Raamat, Tallinn 1979, lk 203–235 ja viited lk 279
- Mihhail Bahtin, "François Rabelais' looming ja keskaja ning renessansi rahvakultuur" (väljavõtteid; grotesksest realismist ja grotesksest kujundist). Tõlkinud Linnart Mäll – M. Bahtini kogumikus "Valitud töid", Eesti Raamat, Tallinn 1987, lk 185–211
- Rein Tootmaa, "V. Vahingu ja A. Valtoni groteskistruktuurid" – Looming 1983, nr 5, lk 685–700