Allveelaev: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: Kategooria:Allveelaevad uus sortimisvõti: " "
18. rida: 18. rida:
Legend jutustab, et esimest korda olevat allveelaevu kasutanud [[Aleksander Suur]]e sõjamehed [[Tüüros]]e ([[Liibanon|Liibanoni]]) piiramisel [[332]].a. e. Kr. Et linna kaitsjad neid ei näeks, olevat nad liikunud vee all klaastünnides.
Legend jutustab, et esimest korda olevat allveelaevu kasutanud [[Aleksander Suur]]e sõjamehed [[Tüüros]]e ([[Liibanon|Liibanoni]]) piiramisel [[332]].a. e. Kr. Et linna kaitsjad neid ei näeks, olevat nad liikunud vee all klaastünnides.


[[24. veebruar]]il [[1851]] testis Saksa leiutaja [[Sebastian Bauer]] [[Kiel]]i sadamas oma esimest allveelaeva, mis lõppes paraku selle uppumisega.<ref>[http://forte.delfi.ee/news/teadus/24-veebruaril-1851-testis-sebastian-bauer-oma-esimest-allveelaeva-ja-laks-pohja.d?id=68094117 24. veebruaril 1851 testis Sebastian Bauer oma esimest allveelaeva (ja läks põhja)], Forte, 24. veebruar 2014</ref>
[[24. veebruar]]il [[1851]] testis Saksa leiutaja [[Wilhelm Bauer|Sebastian Wilhelm Bauer]] [[Kiel]]i sadamas oma esimest allveelaeva, mis lõppes selle uppumisega.<ref>[http://forte.delfi.ee/news/teadus/24-veebruaril-1851-testis-sebastian-bauer-oma-esimest-allveelaeva-ja-laks-pohja.d?id=68094117 24. veebruaril 1851 testis Sebastian Bauer oma esimest allveelaeva (ja läks põhja)], Forte, 24. veebruar 2014</ref>


[[Pilt:Allveelaevageo.jpg|thumb|800px|left|See kaart annab ülevaate, milliste maailma riikide sõjalaevastiku hulka kuuluvad allveelaevad.]]
[[Pilt:Allveelaevageo.jpg|thumb|800px|left|See kaart annab ülevaate, milliste maailma riikide sõjalaevastiku hulka kuuluvad allveelaevad.]]

Redaktsioon: 14. aprill 2020, kell 17:35

Allveelaev USS Grayling

Allveelaev on laev, mis on valmistatud liikumiseks nii veepinnal, kui sukeldununa vee all.

Allveelaevu kasutatakse sõja-, turismi- või uurimislaevadena.

Sõjalaevad-allveelaevad jagunevad tänapäeval põhiliselt ründeallveelaevadeks ja raketiallveelaevadeks.

Kirjeldus

Sõjanduses on allveelaevade suureks eeliseks praktiline nähtamatus ja liikuvus vee all ning püsida seal isegi kuid. Piisavalt elektrienergiat salvestatavate akude varul vee all liikumist võimaldav elektrimootor ja relvana kasutatav torpeedo muutsid allveelaeva Esimese ja Teise maailmasõja ajal sõjalaevastike võimsaks löögijõuks.

Tänapäeva allveelaevad on varustatud kas diisel- ja elektrimootoriga või tuumareaktorilt saadud energiaga käitatava auruturbiiniga. Sõja-allveelaevad on tänapäeval enamasti relvastatud tuumalõhkepadega ballistiliste rakettidega.

Väikesi allveelaevu kasutatakse enamasti mereuurimislaevadena.

Ajalugu

Legend jutustab, et esimest korda olevat allveelaevu kasutanud Aleksander Suure sõjamehed Tüürose (Liibanoni) piiramisel 332.a. e. Kr. Et linna kaitsjad neid ei näeks, olevat nad liikunud vee all klaastünnides.

24. veebruaril 1851 testis Saksa leiutaja Sebastian Wilhelm Bauer Kieli sadamas oma esimest allveelaeva, mis lõppes selle uppumisega.[1]

See kaart annab ülevaate, milliste maailma riikide sõjalaevastiku hulka kuuluvad allveelaevad.

Viited

Vaata ka

Välislingid