Narva raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
10. rida: 10. rida:
Raudtee avamine toimus pidulikult [[5. november|5. novembril]] 1870 ([[Vana kalender|v. kalendri]] järgi 24. oktoobril), kui Narva jaamas (kahe [[kubermang]]u piiril) said kokku Tallinnast ja Tosnost tulnud rong.
Raudtee avamine toimus pidulikult [[5. november|5. novembril]] 1870 ([[Vana kalender|v. kalendri]] järgi 24. oktoobril), kui Narva jaamas (kahe [[kubermang]]u piiril) said kokku Tallinnast ja Tosnost tulnud rong.


Narva esimene puidust jaamahoone ehitati koos raudteeliiniga tüüpprojekti järgi. Jaamahoone purustati [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] 1919. aastal.
Narva esimene II klassi jaamahoone ehitati koos raudteeliiniga tüüpprojekti järgi. Puidust ehitis oli kivist keskosaga ja analoogne [[Rakvere raudteejaam|Rakvere jaamahoone]]ga. Hoone purustati [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] 1919. aastal.


1922. aastal ehitati Narva uus puidust [[jaamahoone]], mis hävis [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]].
1922. aastal ehitati Narva uus puidust [[jaamahoone]], mis hävis [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]].

Redaktsioon: 7. aprill 2020, kell 00:20

Narva raudteejaamahoone 1996. aastal

Narva raudteejaam on Eesti Vabariigi kõige idapoolsem raudteejaam, mis asub Ida-Virumaal Narva linnas.

Narva raudteejaamas on kaks perrooni pikkustega 400 m. 2014. aasta sügisel valmis uus 550 mm kõrgune täispikk raudteedevaheline ooteplatvorm.[1] Jaamas on 40 pööret ja 25 raudteed, millest 7 võimaldavad vastu võtta ronge pikkusega 1500 m. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine.

Jaamas on tänaseks kokku 25,1 km rööbasteid ning see laiub kokku 28 hektaril. Narva raudteejaama läbilaskevõime on kuni 23 rongipaari ööpäevas.[2] Narva naaberjaam läänesuunal on Soldina raudteejaam, kus reisirongid alates 2012. aastast ei peatu.

Ajalugu

Narva raudteejaam avati 1870. aastal seoses (Paldiski–)Tallinna–Narva raudtee rajamisega. Raudtee avamine toimus pidulikult 5. novembril 1870 (v. kalendri järgi 24. oktoobril), kui Narva jaamas (kahe kubermangu piiril) said kokku Tallinnast ja Tosnost tulnud rong.

Narva esimene II klassi jaamahoone ehitati koos raudteeliiniga tüüpprojekti järgi. Puidust ehitis oli kivist keskosaga ja analoogne Rakvere jaamahoonega. Hoone purustati Eesti Vabadussõjas 1919. aastal.

1922. aastal ehitati Narva uus puidust jaamahoone, mis hävis Teises maailmasõjas. Tänapäeval on kasutusel uusklassitsistlikus stiilis kivihoone, mis on raudteel reisijatele ühtlasi ka piiripunkt.[3] Viimase jaamahoone puhul torkab esile dekoratiivne paekasutus, mis kombineerituna krohvipinnaga on meie stalinistlikus arhitektuuris pigem erandlik ja mõjub küllaltki historitsismimaigulisena.[4] 2017. aastal võeti Narva jaamahoone (koos Valga jaamahoonega) arvele kultuurimälestisena.[5] Tänaseks on hoone renoveeritud.

2004. aastal alustas Eesti Raudtee Narva jaama rekonstrueerimist, millega seoses pikendati näiteks osasid jaamateid ja asendati senine turvangusüsteem täielikult uue digitaalse süsteemi vastu.[6]

Reisirongiliiklus

Narva raudteejaam on Tallinna–Narva rongiliini lõpp-peatus. Lisaks peatuvad piirikontrolliks Narva raudteejaamas ka Tallinna–Moskva reisirongid.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid
  2. ↑ Taristu Eesti Raudtee
  3. ↑ Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
  4. ↑ Leele Välja: 20. sajandi Eesti raudteejaamad, lk 126. Tallinn 2012
  5. ↑ Muinsuskaitse alla võeti kaks uhket jaamahoonet Postimees, 26.09.2017
  6. ↑ Eesti Raudtee alustas Narva jaama rekonstrueerimist Ärileht, 22.10.2004

Välislingid

Eelnev peatus
Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel 		Järgnev peatus
Vaivara
Narva 		Jaanlinn (Ivangorod)

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Narva_raudteejaam&oldid=5597518"