Koroonapandeemia Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
PjotrMahh1 (arutelu | kaastöö)
5310 muudatust
PResümee puudub
19. rida: 19. rida:
|kriitilisi = 6<ref name="uuskoroonaviirus" />
|kriitilisi = 6<ref name="uuskoroonaviirus" />
|aktiivjuhud = 529<ref name="koroonakaart" />
|aktiivjuhud = 529<ref name="koroonakaart" />
|meetmed = [[eriolukord]] (alates 13. III)<ref name=eriolu />
|meetmed = [[eriolukord]] (alates 13. märts)<ref name=eriolu />
|markus =
|markus =
|commons = COVID-19 pandemic in Estonia
|commons = COVID-19 pandemic in Estonia

Redaktsioon: 26. märts 2020, kell 13:51

Koroonaviirushaiguse pandeemia Eestis
Koroonaviiruse juhtumite sagedus 25. märtsi seisuga
██ kuni 5 kinnitatud juhtu 100 000 elaniku kohta
██ 5–15 kinnitatud juhtu 100 000 elaniku kohta
██ 15–50 kinnitatud juhtu 100 000 elaniku kohta
██ 50–250 kinnitatud juhtu 100 000 elaniku kohta
██ enam kui 250 kinnitatud juhtu 100 000 elaniku kohta
Haigus COVID-19
Viirus SARS-CoV-2
Kestus 27. veebruar 2020 –
Asukoht Eesti
Meetmed eriolukord (alates 13. märts)[1]
Tagajärjed
Andmed 2020. aasta 26. märtsi seisuga
Tehtud teste 7090[2]
Nakatunuid 538[2]
Surmi 1
Tervenenuid 8[2]
Haiglaravil 29[2]
Intensiivravil 6[2]
Aktiivseid 529[3]
Ennetus
Ametlik teave
Võrguteavikud Terviseameti teave
Koroonakaart
Meediafailid Wikimedia Commonsis

2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia Eestis on osa ülemaailmsest koroonaviirushaiguse pandeemiast.

Esimene haigusjuht Eestis leidis kinnitust 27. veebruaril. 11. märtsil klassifitseeris Maailma Terviseorganisatsioon haiguse pandeemiaks.[4] Samal päeval tuvastati Eestis neli uut koroonaviirusega nakatunut, mille järel tõusis nakatunute arv 17 inimeseni.[5] 12. märtsil teatas Terviseamet juhtude arvu tõusmisest 27-ni ning haiguse kohalikust levikust.[6] Sama päeva hilisõhtul kehtestati Eestis eriolukord.[1] 25. märtsil anti teada esimesest haiguse kätte surnust Eestis.[7]

26. märtsi seisuga on nakatunuid tuvastatud 538[8] ning tõenäolist nakatunute arvu peetakse hulga suuremaks.[9] Nakatunutest 8 olid selleks kuupäevaks ametlikult tervenenud.[8] Eelmise õhtu seisuga oli haiglaravil 29 inimest, kellest intensiivravi vajas seitse ja kriitilises seisus oli kuus haigestunut.[8]

Kõige tugevamalt on kannatada saanud Saaremaa,[10] kuhu nakkus jõudis ühe Itaalia võrkpalliklubi kaudu ja kust algas haiguse kohapealne levik Eestis.[11]

Taust

 Pikemalt artiklis 2019.–2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia

2019. aasta detsembris tuvastati Hiinas Wuhanis tundmatu viirushaiguse puhang.

14. jaanuaril hoiatas Terviseamet Hiinas leviva viiruse eest ja soovitas Hiinasse reisimisel sellega arvestada.[12]

22. jaanuaril teatas Terviseamet viiruse levimistest väljapoole Hiinat.[13]

23. jaanuaril alustas Terviseamet viiruse kohta igapäevaste ülevaadete avaldamist, amet hindas Eestis nakatumise riski väga madalaks.[14]

25. jaanuaril soovitas Terviseamet inimestel oma reisiplaanid üle vaadata.[15]

27. jaanuaril soovitas Välisministeerium vältida reisimist Hiinasse Hubei provintsi.[16]

31. jaanuaril sai Terviseamet võimekuse iseseisvalt koroonaviirust tuvastada[17], Terviseamet tõstis nakkuse sissetoomise riskihinnangu taseme madalalt keskmisele[18].

1. veebruaril kinnitas sotsiaalminister Tanel Kiik, et Eesti tervishoiusüsteemil on olemas valmisolek koroonaviiruse ohjamiseks ning viiruse võimalikuks jõudmiseks Eestisse on Terviseamet edastanud käitumisjuhised kõigile Eesti raviasutustele ja pädevatele riigiasutustele.[19]

11. veebruaril andis Maailma Terviseorganisatsioon viirushaigusele ametliku nime COVID-19.[20]

25. veebruaril soovitas Terviseamet Hiinast ja Põhja-Itaaliast saabunutel võimalusel 2 nädalat kodus püsida.[21] Eestis oli selleks päevaks tehtud kokku neli koroonaviiruse testi, mis kõik olid negatiivsed.[22]

Kronoloogia

Veebruar

Esimene haigusjuht leidis kinnitust 27. veebruaril 2020. Nakatunu oli iraanlasest Eesti alaline elanik, kes tuli Tallinna bussiga Riiast, kuhu saabus Türgi kaudu Iraanist. Mees kutsus endale ise bussijaama kiirabi vastu ning viidi Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliinikusse.[23] Bussis olnud inimesed võeti jälgimise alla.[24] Terviseamet muutis seni keskmisel tasemel olnud haiguse sissetoomise riskihinnangut kõrgeks.[25] 14. märtsil anti teada, et esimene koroonaviirusse nakatunu on tervenenud ning arvatavasti on mõned tervenenud inimesed veel.[26]

Märts

Teisest nakatumisjuhtumist anti teada 3. märtsil. Nakatunu oli saabunud 29. veebruaril lennukiga Itaaliast Bergamost.[27] Samal lennul olnud kahest nakatunud tallinlasest[28] ja ühest tartlasest[29] anti teada 5. märtsil, veel viiest nakatunud tallinlasest[30] teavitati 6. märtsil.

Üks Põhja-Itaaliast naasnu oli Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilane, kel olid haigusnähud juba reisilt tulles, kuid ta läks päevaks kooli. Kui ilmnes, et ta on koroonaviirusega nakatunud, teavitati sellest ka kooli. Kool otsustas katkestada statsionaarse õppe vähemalt kaheks järgnevaks nädalaks ning minna üle distantsõppele.[31]

10. märtsi varahommikul tuvastati Terviseameti laboris, et nakatunud on ka kaks Põhja-Itaaliast ja Prantsusmaalt naasnud tallinlast ning üks Põhja-Itaaliast läbi Genfi saabunud Eesti kodanik. Sellega tõusis nakatunute arv 13-ni ja jälgimise all oli umbes 200 inimest. Kõik nakatunud põdesid kerget vormi ning neist 12 olid kodusel ravil.[32]

11. märtsil tuvastati neli uut nakatunut, millega tõusis nakatunute arv 17 inimeseni. Nende seas olid kaks saarlast, üks tallinlane ja üks tartlane.[5] Saaremaad oli nädal varem külastanud Itaalia võrkpalliklubi Milano Power Volley, kelle liikmetest osa jäid Itaaliasse naasmise järel haigeks. Üks kahest Saaremaal nakatunust oli Saaremaa VK tegevjuht Hannes Sepp.[33] Nakatunud tartlane oli samuti Itaaliat külastanud ja saabunud 7. märtsil Milano-Riia lennuga.[5]

12. märtsi õhtuks oli Terviseameti teatel Eestis 27 laboratoorselt kinnitatud haigusjuhtu ning tuvastatud viiruse kohalik levik Eestis.[6] Üks nakatunutest oli Tartu Ülikooli arstitudeng, kes nakatununa osales kahel päeval õppetöös.[34] Hilisõhtul kuulutas valitsus Eestis välja eriolukorra.[1]

13. märtsi hommiku seisuga oli Eestis registreeritud 41 laboratoorselt kinnitatud haigusjuhtu. Lisandunud 24 nakatunust 21 tuvastati Harjumaal, 16 Saaremaal ja 4 Tartumaal.[35] Sama päeva õhtuks oli nakatunuid tuvastatud 79, nende seas ka esimesed juhtumid Pärnumaal ja Ida-Virumaal.[36]

13. märtsil anti teada, et Võrumaal Navi seltsimajas peetud sporditreener Urmas Tali juubelil osales Taist puhkuselt tulnud inimene, kellel tuvastati hiljem haigus. Võru linnavalitsus pidas 12. märtsi õhtul kriisikoosoleku, kus otsustati sulgeda 17. märtsi õhtuni kõik koolid, lasteaiad ja muud avalikud asutused.[37] Samuti tuvastati viirus ühel Kalevi jalaväepataljoni ajateenijal, kes oli nädal varem Saaremaal võrkpallimängul viibinud,[36] ning Pärnu Ülejõe Põhikooli õpetajal, kes viibis eelneval nädalavahetusel Saaremaal[38]. Viirus tuvastati ka ühel Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajal[39] ja Viljandi Gümnaasiumi õpetajal[40].

Terviseamet tõstis riikliku tervisesüsteemi valmisoleku teisele tasemele, millega anti muuhulgas haiglatele korraldus piirata plaanilise töö mahtu ja teha täiendavaid ettevalmistusi võimalike uute viirushaigete vastuvõtuks.[41] Valitsus andis ka teada kavast mõnes sektoris makse langetada ja löögi alla sattunud majanduse abistamiseks vähemalt miljard eurot laenu võtta.[42]

14. märtsil hommikuks oli tuvastatud 68 uut nakatunut ning sellega oli Eestis haigus tuvastatud 109 inimesel. Õhtuks tuvastati veel 6 nakatunut Pärnus. Esmastel andmetel tuvastati Harjumaal 54, Saaremaal 31, Pärnumaal 12, Võrumaal 9, Tartumaa 6 ja Virumaal 3 haigestunut.[26] Samas näitab maakondade info, millises laboris analüüs tehtud on, ja mitte seda, kus nakatunud inimesed elavad. Laborid asuvadki ainult Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis ning lisaks sellele on eristaabid Saaremaal ja Võrumaal.[43] Kõik nakatunud olid kodusel ravil, haiglast oli välja kirjutatud ka esimene tervenenud patsient.[26][44]

Valitsus kehtestas 14. märtsil karantiini Saaremaa, Hiiumaa, Muhumaa, Vormsi, Kihnu ja Ruhnu saartele, lubades saartele liikuda ainult püsielanikel.[45] Kuressaare haigla andis teada, et neil oli sama päeva hommiku seisuga viiruse proovide võtmisel umbes 36-tunnine järjekord, ning rakendas drive-in testimise.[46]

15. märtsi hommikuks oli haigus tuvastatud 135 inimesel ning kokku oli tehtud 971 COVID-19 testi. Ressursside säästmiseks keskenduti ainult riskirühmadesse kuuluvate inimeste testimisele.[47] Sama päeva õhtul oli nakatunuid tuvastatud 171. Valitsus teatas plaanist hakata piirama Schengeni sise- ja välispiiri ületamist ning taastada piirikontroll alates 17. märtsist.

16. märtsi hommikuks oli viirus diagnoositud 205 inimesel ning tõenäolist nakatunute arvu peeti hulga suuremaks. Terviseamet otsustas üle minna ainult raskes seisus haigete testimisele. Kokku oli selleks ajaks tehtud 1387 COVID-19 testi.[9] Haigestunute maakondlik jaotumine rahvastikuregistris registreeritud elukoha järgi oli: Harjumaal 73 inimest, Saaremaa 57, Võrumaal 25, Pärnumaal 15, Tartumaal 12, Ida-Virumaal 4, Põlvamaal 3, Raplamaa ja Viljandimaal 2 ning Hiiumaal, Jõgevamaa, Järvamaal ja Valgamaal 1. Nelja inimese kohta puudusid registris elukohaandmed ning nelja nakatunu info oli puudulik.[48]

17. märtsi hommikuks oli nakatunuid tuvastatud 225, teste oli kokku tehtud 1625.[49] 18. märtsi hommikuks oli viirus tuvastatud 258 inimesel[50], 19. märtsi hommikuks oli neid 267[51] ja 20. märtsi hommikuks 283[52].

21. märtsi hommikuks oli tehtud 2812 testi ning tuvastatud 306 nakatunut. Haiglaravil oli sel hetkel 14 inimest, neist kaks intensiivravil (üks stabiilses ja üks kriitilises seisus). Eelkõige testitakse haigustunnustega eakaid ja krooniliselt haigeid ning tervishoiutöötajaid.[53] Laustestimisest loobumist põhjendas Terviseamet isikukaitsevahendite puudusega.[54]

22. märtsi hommikuks oli tehtud 3229 testi ning tuvastatud 326 nakatunut, kellest 4 oli tervenenud. Haiglaravil oli 15 inimest.[55] Samal päeval lisandus 26 uut nakatunut, mis tõstis koguarvu 352-ni.[56] 23. märtsi õhtuks oli haiglaravil 17 inimest, kellest intensiivravi vajas kuus ja kriitilises seisus oli neli haiget.[57]

24. märtsi hommikuks oli tehtud 4041 testi ja tuvastatud 369 nakatunut, kellest 7 olid tervenenud.[58] Maakonniti oli kõige rohkem haigusjuhte tuvastatud Harjumaal (133), Saaremaal (114) ja Võrumaal (43).[59] Sama päeva õhtuks oli haiglaravil 28 patsienti, kellest seitse olid intensiivravis ning neist omakorda viie seisund oli kriitiline.[60]

Samal päeval andis koroonaviiruse teadusnõukoda eriolukorra valitsuskomisjonile edasi enda soovitused haiguse leviku tõkestamiseks. Leiti, et viiruse leviku takistamiseks tuleks veelgi vähendada inimeste viibimist avalikes ruumides. Ühtlasi hinnati, et kahe nädala pärast võib Eestis intensiivravi vajada üle saja inimese ning kolme nädala pärast võib neid olla juba 200...300. Seejuures olevat sel hetkel III astme intensiivravi voodikohti Eestis 157, millest 51% olid selle kuupäeva seisuga vabad, ning II astme intensiivravi voodikohti 193, millest umbes 50 saaks muuta III astme voodikohtadeks.[61]

25. märtsi hommikuse seisuga oli viirus diagnoositud 404 inimesel. Teste oli tehtud 4809. Kõige rohkem uusi juhtusid tuvastati Tartumaal.[62] Samal päeval anti teada esimesest koroonaviiruse nakkusse surnud patsiendist.[7]

26. märtsist hakati statistikat avaldama terviseinfosüsteemi andmetel, algallika muutus tingis positiivsete juhtude järsu hüppe.[63] Hommikuse seisuga oli nakatunuid tuvastatud 538 ning teste tehtud 7090.[64] Enim uusi nakatunuid leiti Harjumaal (59), Saaremaal (54) ja Tartumaal (10).[64]

Graafikud

Tuvastatud nakatanute arv Eestis (kumulatiivne), allikas Terviseamet

Tuvastatud uute nakatanute arv Eestis, allikas Terviseamet

Tervenenute arv Eestis (kumulatiivne), allikas Terviseamet

Haiglaravil olijate arv ja jaotus, allikas Terviseamet

Eriolukord

12. märtsi hilisõhtul kehtestati Eestis eriolukord, mis kehtib kuni 1. maini, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti.[1][65]

14. märtsil kehtestati liikumispiirangud Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa, Vormsi, Kihnu ja Ruhnu suundadel ning täiendati vaba aja veetmise piiranguid.[66] Alates 17. märtsist otsustati taastada kogu riigipiiri ulatuses piirikontroll ja keelata välisriikide kodanikel riiki sisenemine.[67]

Erimeetmed

Nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kehtestati mitmed esmased erimeetmed, sealhulgas:

  • rangete isolatsioonireeglite järgimine ning siseruumides püsimine (14 päeva), haigestunud inimene peab püsima kodus tervenemiseni, mille üle otsustab perearst;
  • õppetöö viidi alates 16. märtsist üle kaug- ja koduõppevormile;
  • kõik avalikud kogunemised keelati;
  • muuseumid ja kinod suleti 1. maini ning teatrietendused, kontserdid ja konverentsid keelati;
  • spordivõistlused keelati 1. maini;
  • riigipiiril kehtestati kontroll;
  • peatati huvireisid Tallinna–Stockholmi–Tallinna liinil.

Täiendavad korraldused

  • Schengeni viisade väljastamine peatatakse;
  • Eestisse lubatud saabujad peavad jääma kaheks nädalaks isolatsiooni, v.a sätestatud erijuhtumitel, kui isikutel puuduvad haiguse tunnused;
  • isikutel, kellel puuduvad haiguse tunnused ja kelle piiriületuse eesmärk on liikuda tööle või töölt elukohta Lätist Eestisse ja vastupidi, lubatakse seda teha;
  • spordisaalid, jõusaalid, saunad, spaad, spordiklubid, basseinid, veekeskused, ujulad, laste mängutoad, päevakeskused, kasiinod ja mänguautomaatide saalid suletakse;
  • kaubanduskeskused suletakse, avatuks jäävad vaid toidupoed ja apteegid, telekommunikatsiooni ettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakiautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel;
  • söögikohtades on lubatud vaid toidu kaasamüük ja toidu kojuvedu;
  • sisse- ja väljapääsude juures tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu;
  • suletakse baarid ja teised lõbustusasutused või meelelahutuskohad;
  • avalikus kohas võivad koos viibida kuni kaks inimest, avalikus kohas (näiteks välised mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad) ja siseruumis (välja arvatud kodus) tuleb hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet (piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele peredele ning avalike ülesannete täitmisel);
  • olümpiasportlastele, nende treeneritele ja abipersonalile võimaldatakse erand treeningute läbiviimiseks (kuigi 2020. aasta suveolümpiamängud lükkusid järgmisesse aastasse).

Vaata ka

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Valitsus kuulutas välja eriolukorra" ERR, 12. märts 2020
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Koroonaviiruse haigus COVID-19 | Olukord Eestis". Terviseamet. Vaadatud 25.03.2020.
  3. ↑ "Koroonaviiruse andmestik". Terviseamet.
  4. ↑ "WHO juht: käes on pandeemia" ERR, 11. märts 2020
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 "Koroonaviirus on Eestis tuvastatud 17 inimesel" ERR, 12. märts 2020
  6. ↑ 6,0 6,1 "Terviseamet: Eestis on kinnitatud 27 koroonajuhtu ja kohalik levik" ERR, 12. märts
  7. ↑ 7,0 7,1 "Koroonaviirus nõudis Eestis esimese inimelu" Postimees, 25. märts 2020
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 "Koroonaviirusega nakatunute arv tegi järsu hüppe" ERR, 26. märts 2020
  9. ↑ 9,0 9,1 "205 inimese koroonaproov positiivne, nakatunute arv tõenäoliselt suurem" ERR, 16. märts 2020
  10. ↑ "Enamik hospitaliseeritud nakatunutest on pärit Saaremaalt" ERR, 20. märts 2020
  11. ↑ "TERVISEAMET ⟩ Koroonaviiruse tõid Saaremaale Itaalia võrkpallurid" Saarte Hääl, 12. märts 2020
  12. ↑ "Hiina reisimisel tuleb arvestada Wuhanis leviva koroonaviirusega". Terviseamet. 14. jaanuar 2020. Vaadatud 24.03.2020.
  13. ↑ "Uus koroonaviirus levib Hiinast väljapoole". Terviseamet. 22. jaanuar 2020. Vaadatud 24.03.2020.
  14. ↑ "2019-nCOV ametlikud andmed 23.01.2020". Terviseamet. 23. jaanuar 2020. Vaadatud 24.03.2020.
  15. ↑ "Uue koroonaviiruse leviku valguses tuleks oma reisiplaanid üle vaadata". Terviseamet. 25. jaanuar 2020. Vaadatud 24. märts 2020.
  16. ↑ "Välisministeerium soovitab vältida Hiinas Hubei provintsi reisimist". Eesti Rahvusringhääling. 27. jaanuar 2020. Vaadatud 24.03.2020.
  17. ↑ "Terviseameti labor sai võimekuse iseseisvalt koroonaviirust tuvastada". Terviseamet. 31. jaanuar 2020. Vaadatud 24.03.2020.
  18. ↑ "2019-nCoV andmed 31.01.2020". Terviseamet. 31. jaanuar 2020. Vaadatud 24.03.2020.
  19. ↑ "Kiik: Eesti tervishoiusüsteemil on valmisolek koroonaviiruse ohjamiseks". Eesti Rahvusringhääling. 1. veebruar 2020. Vaadatud 24.03.2020.
  20. ↑ "WHO: uuele koroonaviirusele pandi nimeks Covid-19". ERR. 11. veebruar 2020. Vaadatud 24.03.2020.
  21. ↑ "Terviseamet: Hiinast ja Põhja-Itaaliast saabunutel tuleks võimalusel 2 nädalat kodus püsida". Terviseamet. 25. veebruar 2020. Vaadatud 24.03.2020.
  22. ↑ "Eestis on tehtud neli koroonaviiruse testi". Eesti Rahvusringhääling. 25. veebruar 2020. Vaadatud 24.03.2020.
  23. ↑ "Eestis leiti esimene koroonaviirusesse nakatunu" ERR, 27. veebruar 2020
  24. ↑ "Lisaks nakatunule oli bussis veel 19 inimest, nende tervist jälgitakse" ERR, 27. veebruar 2020
  25. ↑ "COVID-19 andmed 27.02.2020". Terviseamet. 27. veebruar 2020. Vaadatud 24.03.2020.
  26. ↑ 26,0 26,1 26,2 "Eestis on koroonaviirus tuvastatud 115 inimesel, mõned on juba paranenud" ERR, 14. märts 2020
  27. ↑ "Eestis tuvastati teine koroonaviirusega nakatunu" ERR, 3. märts 2020
  28. ↑ "Kahel Bergamost naasnud tallinlasel tuvastati koroonaviirus" ERR, 5. märts 2020
  29. ↑ "Kolmandal eestimaalasel tuvastati koroonaviirus" ERR, 5. märts 2020
  30. ↑ "Eestis on koroonaviirus tuvastatud kümnel inimesel" ERR, 6. märts 2020
  31. ↑ "Kristiine gümnaasium lõpetab nakatunud õpilase tõttu kaheks nädalaks töö" ERR, 6. märts 2020
  32. ↑ "Teisipäevase seisuga on Eestis koroonaviirus tuvastatud 13 inimesel" ERR, 10. märts 2020
  33. ↑ "Saaremaa Võrkpalliklubi juhil diagnoositi koroonaviirus" Postimees, 12. märts 2020
  34. ↑ "Tartu ülikooli meditsiinivaldkonna üliõpilasel tuvastati koroonaviirus" ERR, 12. märts 2020
  35. ↑ "Koroonaviirus on Eestis diagnoositud 41 inimesel" ERR, 13. märts 2020
  36. ↑ 36,0 36,1 "Koroonaviirus on Eestis diagnoositud juba 79 inimesel" ERR, 13. märts 2020
  37. ↑ "Võrumaa «koroonapeole» jõudis viirus Taist" Postimees, 13. märts 2020
  38. ↑ "Pärnu Ülejõe põhikooli õpetaja oli nädalavahetusel Saaremaal ja täna diagnoositi tal koroonaviirus. Õpetaja: võttis kaks päeva aega, et kiirabi tuleks testima" Delfi, 13. märts 2020
  39. ↑ "Tartu Ülikooli kliinikumis diagnoositi viirus, alates kolmapäevast katkestatakse plaaniline ravi" Delfi, 13. märts 2020
  40. ↑ Hans Väre (13. märts 2020). "Viljandimaal tuvastati esimene nakatunu". Sakala. Vaadatud 15.02.2020.
  41. ↑ "Tervisesüsteem tõstis valmisoleku 2. tasemele" Postimees, 13. märts 2020
  42. ↑ "Helme: riigil on plaanis laenu võtta vähemalt miljard eurot" ERR, 13. märts 2020
  43. ↑ "Koroonastatistika ei näita mitte nakatunute elukohta, vaid labori asukohta" ERR, 15. märts 2020
  44. ↑ "Esimene tervenenu! Terviseamet teatas, et ametlikult on paranenud riigi esimene koroonapatsient, tervenenuid on ilmselt veelgi" Delfi, 14. märts 2020
  45. ↑ "Riik paneb Eesti saared lukku" Postimees, 14. märts 2020
  46. ↑ "Galerii: Kuressaare haigla käivitas drive-in testimise" ERR, 14. märts 2020
  47. ↑ "Koroonaviirusesse on Eestis nakatunud 135 inimest" ERR, 15. märts 2020
  48. ↑ "Terviseamet muutis koroonahaigete arvestamise statistikat" ERR, 16. märts 2020
  49. ↑ "Eesti on tuvastanud 225 koroonaviirusega nakatunut" ERR, 17. märts 2020
  50. ↑ "Teisipäeval tuvastati koroonaviirusesse nakatumine 33 inimesel" ERR, 18. märts 2020
  51. ↑ "Ööpäevaga lisandus üheksa uut kinnitatud koroonaviiruse juhtu" ERR, 19. märts 2020
  52. ↑ "Eestis on koroonaviirus diagnoositud 283 inimesel, ööpäevaga 16 uut juhtu" ERR, 20. märts 2020
  53. ↑ "Eestis on koroonaviiruse diagnoosi saanud 306 inimest" ERR, 21. märts 2020
  54. ↑ "Terviseamet: laustestimisele ei peaks riik vastu" ERR, 20. märts 2020
  55. ↑ "Eestis on koroonaviirus diagnoositud 326 inimesel" ERR, 22. märts 2020
  56. ↑ "Pühapäeval tuvastasid laborid 26 uut koroonaviirusega nakatunut, üldarv 352" ERR, 23. märts 2020
  57. ↑ "Haiglaravil on 17 koroonaviirusesse nakatunut, neist neli on kriitilises seisus" Delfi, 23. märts 2020
  58. ↑ "Uusi koroonaviirusega nakatunuid lisandus ööpäevaga 17" ERR, 24. märts 2020
  59. ↑ Koroonaviiruse andmestik Terviseamet (vaadatud 24. märtsil 2020)
  60. ↑ "Koroonaviiruse tõttu on haiglaravil 28 inimest, viis kriitilises seisus" ERR, 24. märts 2020
  61. ↑ "Koroonaviiruse tõkestamise raport: kahe nädala pärast võib intensiivis olla 100 inimest" ERR, 24. märts 2020
  62. ↑ "Ööpäevaga lisandus 35 uut kinnitatud koroonaviiruse juhtu" ERR, 25. märts 2020
  63. ↑ "Eile tuvastasid laborid 2 päeva testide põhjal 134 nakatunut" Terviseamet, 26. märts 2020
  64. ↑ 64,0 64,1 "Koroonaviirusega nakatunute arv tegi järsu hüppe" ERR, 26. märts 2020
  65. ↑ Valitsuse korraldus eriolukorra väljakuulutamiseks. ERR, vaadatud 14.03.2020
  66. ↑ "Eriolukorra täiendavad piirangud saartele ja vaba aja veetmisele". valitsus.ee. 14. märts 2020. Vaadatud 16.03.2020.
  67. ↑ "Eesti sulgeb piirid välisriikide kodanikele". Eesti Rahvusringhääling. 15. märts 2020. Vaadatud 16.03.2020.

Välislingid

Meedias
Ameerika
Euroopa
Aasia
Aafrika
Okeaania
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Koroonapandeemia_Eestis&oldid=5588156"