Tartu observatoorium

Tartu Observatooriumi peahoone 2018. aasta suve alguses

Tartu observatoorium on Tartu Ülikooli koosseisus olev teadus- ja arendusasutus astronoomia ja atmosfäärifüüsika valdkonnas. See asub Tartu maakonnas Nõo vallas Tõraveres ja on seetõttu tuntud ka kui Tõravere observatoorium.

Ajalugu

Tartu observatoorium on 1808. aastal rajatud Tartu Ülikooli tähetorni ja 1865. aastal rajatud Tartu Ülikooli meteoroloogia observatooriumi järeltulija ning töö jätkaja. 1. jaanuaril 1947 moodustati Tartu Ülikooli astronoomia ja meteoroloogia observatooriumeist Teaduste Akadeemiasse kuuluv Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut, mis sai 9. oktoobril 1952 uueks nimeks Füüsika ja Astronoomia Instituut (FAI). 1. oktoobril 1973 jagunes instituut Füüsika Instituudiks (FI) Tartus ning Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudiks (AAI) Tõraveres. 21. septembril 1995 sai AAI uueks nimeks Tartu Observatoorium. 2. jaanuaril 1996 viidi Tartu Observatoorium Teaduste Akadeemia koosseisust haridus- ja teadusministeeriumi haldusalasse. Alates 1. jaanuarist 2018 kuulub observatoorium taas Tartu Ülikooli alla.

Tartu observatooriumis on astronoomia, kaugseire ja kosmostehnoloogia osakonnad. Peamised astronoomia uurimissuunad on tähefüüsika ning kosmoloogia ja galaktikate füüsika, kaugseire uurimissuunad taimkatteseire, veekogudeseire, atmosfääriseire ja radarseire. Kosmosetehnoloogia osakonnas tegeletakse mitmesuguste uudsete seadmete projekteerimise, ehitamise ja katsetamisega. Tartu observatooriumi teadlased on satelliidiprojektide ESTCube-1 ja ESTCube-2 juhendajad ning ka ESTCube-1 missioonijuhtimiskeskus asus observatooriumis.

Kroonika

Tartu Observatooriumi peahoone maantee poolt vaadatuna

• 1812 valmis Tartu tähetorn, mille tööd hakkas juhtima astronoom Friedrich Georg Wilhelm Struve.
• 1816 sai Tartu tähetornist Struve geodeetilise kaare esimene mõõdupunkt.
• 1824 sai Tartu tähetorn tolleaegse maailma suurima 9-tollise Fraunhoferi läätsteleskoobi.
• 1837 määras Struve esimesena maailmas tähe – Veega – kauguse Päikesesüsteemist.
• 1865 alustas Arthur Joachim von Oettingen Tartu Ülikooli meteoroloogia observatooriumis (metobsis) süstemaatilisi ilmavaatlusi.
• 1885 avastas Carl Ernst Albrecht Hartwig Tartu tähetornis supernoova süttimise Andromeeda udus.
• 1904 hankis metobs Hvolsoni aktinomeetri ja B.I. Sreznevski juhendamisel alustati aktinomeetrilisi vaatlusi.
• 1911 hankis Tartu tähetorn moodsa 20 cm Zeissi refraktori ja Petzvali astrograafi.
• 1919 hakati Eestis ametlikult ilma ennustama.
• 1922 määras Ernst Öpik Andromeeda galaktika kauguse.
• 1924 ilmus esimene tähetorni kalender.
• 1950 sai Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi direktoriks Aksel Kipper.
• 1950 rajati Tartu linna servas aktinomeetriajaam, mille juhatajaks sai Juhan Ross.
• 1958 alustati Tõraveres uue observatooriumi ehitamist.
• 1964. aasta 14. septembril avati F.G.W. Struve nimeline Tõravere observatoorium.
• 1964 moodustati rahvusvaheline helkivate ööpilvede andmetöötluskeskus.
• 1965 alustas Tõraveres tööd aktinomeetriajaam.
• 1973 asus Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudi direktorina tööle Väino Unt.
• 1975 alustati vaatlusi Tõravere observatooriumi ja Baltimaade suurima 1,5 m teleskoobiga.
• 1985–1999 oli direktor Tõnu Viik.
• 1994 hakati tähtede spektraalvaatlusi registreerima CCD-kaameraga.
• 1997 esitas Jaan Einasto universumi suuremastaabilise struktuuri teooria.
• 1997 alustas Tõraveres tööd külastuskeskus Stellaarium.
• 1998 avati fotomeetrilisteks vaatlusteks uus teleskoop Zeiss 600.
• 1999. aasta 7. aprillil sai direktoriks Laurits Leedjärv.
• 2001 loodi Eesti teaduse tippkeskused. Taimkatte kaugseire töörühm osalebs Alus- ja Rakendusökoloogia Tippkeskuses (juhataja prof Olevi Kull, Tartu ülikooli botaanika ja ökoloogia instituut).
• 2002 hakati mõõtma atmosfääri aerosooli AERONETi võrku kuuluva NASA päikesefotomeetriga.
• 2003 sai Jaan Einasto Eesti Vabariigi teaduspreemia elutöö eest.
• 2003 ilmus Viivi Russaku ja Ain Kallise koostatud "Eesti kiirguskliima teatmik", mille toimetaja oli Heino Tooming.
• 2005 mõõtis Euroopa Kosmoseagentuuri eksperimentaalsatelliit Proba kujutise spektromeetriga CHRIS Järvselja metsade peegeldusomadusi.
• 2006 hakati tähtede spektraalvaatlusi registreerima uue termoelektriliselt jahutatava CCD-kaameraga Andor Newton DU970N.
• 2007 hakkas Tõravere ja Tartu vahel tööle uus interneti raadioreleeliin kiirusega 155 Mb/s.
• 2010 1. aprillil sai direktoriks Anu Reinart.
• 2011 moodustasid Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi ning Tartu observatooriumi kosmoloogid teaduse tippkeskuse "Dark Matter in (Astro)particle Physics and Cosmology".
• 2011–2012 toimus Tartu observatooriumi peahoone kapitaalremont. Pärast avamist said teadlased enda käsutusse modernsed töö- ja laboriruumid.
• 2018 liitus observatoorium taas Tartu Ülikooliga, jätkates loodus- ja täppisteaduste valdkonna instituudina.

Galerii

• 
  Tartu Observatooriumi peahoone 2007. aasta suvel.
• 
  Indrek Kolka tutvustamas observatooriumi suurimat teleskoopi.
• 

Vaata ka

• Tartu tähetorn
• Tartu Ülikooli füüsika instituut

Välislingid

• "Tartu Observatooriumi Tõraveres", veebiraamat
• Tartu observatooriumi virtuaalne muuseum
• Tartu observatooriumi atmosfäärifüüsika osakonna kronoloogia