Andromeeda galaktika

Allikas: Vikipeedia
Andromeeda galaktika

Andromeeda galaktika ehk Andromeeda tähesüsteem ehk Andromeeda udu (varasem ja tavakeelne nimi: Andromeeda udukogu) on meie Galaktika (Linnutee) naabergalaktika, 2,9 miljoni valgusaasta ehk 920 kiloparseki kaugusel asuv spiraalgalaktika tähistusega M31 või NGC 224. Ta asub Andromeeda tähtkujus.

Uurimislugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1885. aastal avastas Carl Ernst Albrecht Hartwig Tartu tähetornis supernoova süttimise Andromeeda udus.

1922. aastal avaldas eesti astronoom Ernst Öpik ajakirjas The Astrophysical Journal artikli "Andromeeda udukogu kauguse hinnang", milles ta hindas Andromeeda udukogu kauguseks Maast 1 500 000 valgusaastat. Ta järeldas sellest, et Andromeeda udukogu ja teised spiraaludud on kaugel väljaspool Linnutee tähesüsteemi asuvad iseseisvad tähesüsteemid, teised galaktikad (spiraalgalaktikad. Öpiku kaugushinnang jäi mitmekümneks aastaks kõige täpsemaks Galaktika-välise objekti kauguse hinnanguks. Kauguse hindamisel kasutas ta uudset dünaamilist meetodit, mille olemust teised astronoomid ei taibanud. Mõni aasta hiljem hindas USA astronoom Edwin Hubble tsefeiidide heleduskõverate alusel Andromeeda udukogu kauguseks 900 000 valgusaastat. See hinnang oli mõistetav, mistõttu spiraaludude Galaktika-välisuse tõestajaks peetakse Hubble'it.

Vaatlemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis on Andromeeda udukogu vaadeldav aasta ringi. Paremad õhtused vaatlusajad on sügisel ja talvel. Andromeeda galaktika on palja silmaga nähtav vaevumärgatava udulaiguna. Väga hästi vaadeldav on ta 7–8-kordse suurendusega binokli abil. Kui suurendus ületab 10 korda, on raske hoida binoklit paigas ja objekti vaateväljas.

Kasutatud kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]