Mine sisu juurde

Aksel Kipper

Allikas: Vikipeedia

Aksel Kipper (23. oktoober / 5. november 1907 Viljandi25. september 1984 Tartu) oli eesti astrofüüsik.[1][2] Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1946).

Ta sündis agronoomi peres. Lõpetas 1926 Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumi ja 1930 magistrikraadiga Tartu Ülikooli, väitekiri "Tihedusest lahtises täheparves Massier 39 ühes meetodiga selle arvutamiseks".

Ta töötas aastatel 1930–1944 Tartu Tähetornis assistendina. 1941. aastast oli ta Tartu Riikliku Ülikooli professor ja prorektori asetäitja. Aastatel 1944–1945 oli ta TRÜ üldfüüsika kateedri juhataja ja 1945–1949 teoreetilise füüsika kateedri juhataja.

1946. aastal valiti ta Eesti NSV Teaduste akadeemia liikmeks astrofüüsika alal, oli 1946–1950 asepresident.

Aastatel 1950–1973 juhtis Eesti TA Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituuti (FMMI) ja Füüsika ja Astronoomia Instituuti (FAI).[3] 1974–1984 oli ta Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudi vanemteadur-konsultant.

Teadustöö

[muuda | muuda lähteteksti]

1939. aastal kaitses Tartu Ülikoolis füüsika-matemaatikadoktori väitekirja "Gaasi liikumisest pulseeriva tähe atmosfääris".

Uurimisalad[4]:

Oli Tõravere observatooriumi rajamise algataja ja organiseerija.

Juhendas 7 kandidaadiväitekirja koostamist.

Avaldanud üle 100 teaduspublikatsiooni.

  1. https://web.archive.org/web/20131005192841/http://www.ajaloomuuseum.ut.ee/vveraamat/pages/4_14.html Ajaloomuuseum - Tartu Tähetorn
  2. Eesti teaduse biograafiline leksikon, 1. köide
  3. https://web.archive.org/web/20140225075024/http://www.fi.ut.ee/et/ajalugu Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi ajalugu
  4. Undo Uus. Aksel Kipper (nekroloog). Eesti Loodus, detsember 1984

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.