Rüütlimõis

Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. Alates 1783. aastast oli rüütlimõis eramõis, mida tohtis omada ainult kohalikku rüütelkonda immatrikuleeritud aadliseisuses isik. Rüütlimõisade omanikud olid kuni 1917. aastani Baltimaades seisuliku omavalitsuskorralduse aluseks.

Rüütlimõisaks loeti mõisa, mille suurus Eestimaal oli 450 tiinu, sellest 150 tiinu põllumaad ning lisaks heina– ja karjamaa, Liivimaal 300 tiinu ja 100 tiinu põllumaad, Saaremaal 162 tiinu ja 54 tiinu põllumaad.

Rüütlimõisal võisid olla majanduslikult iseseisvad ja rüütlimõisa nõuetele vastavd allüksused, nõndanimetatud kõrvalmõisad (Beigut) ja karjamõisad (Hoflage) kui kaugemad eraldiasuvad majapidamised.

Mitteaadlik sai õiguse rüütlimõisa osta Kuramaal ja Liivimaal 1866. aastal, Eestimaal 1869.

Hoidmaks mõisa suguvõsa käes, moodustasid suuremate mõisade omanikud 18. sajandi keskpaiku nõndanimetatud suguvõsamõisaid ehk fideikomisse (Adliges Güterfamilienfideicomiβ), mida ei tohtinud müüa ega koormata muul viisil ja mida pärandati suguvõsa meesliini pidi majoraadi põhimõttel.

Eestis aladel moodustati umbes 109 suguvõsamõisa. Nendes oli keeruline talusid päriseks osta.

Rüütlimõisa omanikul (mõisavanemal) oli oma mõisa territooriumil kohtu- ja politseivõim (mõisapolitsei) ja maksuvabadus, ainuõigus pidada veskit ja kõrtsi, viina põletada, õlut pruulida ja jahti pidada. Samas oli mõisavanem kohustatud osa võtma maapäevast ja täitma valitud või määratud omavalitsusameteid.

Mõisaomaniku politseivõim kitsenes pärast vallakohtute moodustamist vastavalt 1802–1804. aasta talurahvaseadusele. 1865. aastal kadus mõisnikel kodukariõigus. 1866. aasta kogukonnaseadus piiras mõisnike politseivõimu veelgi ja 1888. aasta politseireformi seadus kaotas selle täielikult. 1871 kadus mõisnike ainuõigus veskipidamisele, 1900 viinapõletamisele ja 1916 jahipidamisele.

Rüütlimõisad olid kuni 1881. aastani vabastatud maamaksust, muudest otsestest maksudest ja majutuskohustusest: nad maksid ainult kohalikke ja kirikumakse.

Rüütlimõisad kaotati Venemaal maadekreediga 9. novembril 1917. Esimese maailmasõja ajal 1918 Saksa okupatsioonivõimud ennistasid Baltimaades mõisnike õigused. Mõisad riigistati Eestis maaseadusega 10. oktoobril 1919 ja Lätis 1920. aastal.

Saksamaal eksisteerisid rüütlimõisad 1945. aastani.

Vaata ka

• Karjamõis
• Kirikumõis
• Kloostrimõis
• Linnamõis
• Mõis
• Poolmõis
• Riigimõis