Porkuni piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 28. veebruar 2018, kell 10:57

Porkuni piiskopilinnus (sks Schloß Borkholm) oli Tallinna piiskopile kuulunud linnus Virumaal. Nüüdisajal jäävad piiskopilinnuse varemed Tapa valla territooriumile.

Ajalugu

Linnus rajati Porkuni järve kaldal asuvale künkale aastail 1477–1479 Tallinna piiskopi Simon von der Borchi valitsusajal, Tallinna piiskoppidele antud lauamõisa alale. von der Borchi järgi sai koht ka oma nime (Borchholm-Borchi saar).

Ebakorrapärase nelinurgaga moodustanud laagerkastell-linnuse nurkades asusid suurtükitornid.

Tõenäoliselt pole linnust piiranud ringmüüri ja torne rajatud kogu nende kõrguses siiski üheaegselt, vaid pikema perioodi vältel. Väravatorni kaunistasid algselt mälestuskivi Tallinna piiskopkonna ja von der Borchi perekonna vappidega. Kindluses oli kinnitatud seinale ka Tallinna piiskopi Johann Blankenfeldi (1514–1524) vapp.

Linnuse kabeli koori ehituse osadeks olevad ümarkaarsed apsiidid (eendehitused) on iseloomulikud romaani perioodile. Torni tippu ehtiv mašikuliifriis pärineb aga hoopis hilisemast ajast, nagu kinnitab 17. ja 19. sajandil Porkuni linnusest loodud gravüüride võrdlus.

Linnus sai raskelt kannatada 1558. aastal Liivi sõjas: 1558. aasta juulis piirasid lossi Moskva tsaaririigi väed ja vallutasid selle, 1558. aasta oktoobris piirasid Liivi orduväed kindlust, kuid edutult ja 1558. aasta novembris enne kindluse mahajätmist põletasid vene väed kindluse, kuid pärast sõjakäiku Rakverele asusid taas seal laagrisse. 1561. aasta 31. mail ja 30. septembril proovis kindlust vallutada Holsteini hertsog Magnus, kuna pidas seda Tallinna piiskopi pärandusena endale kuuluvaks, kuid Rootsi väeülem Klas Horn võitis selle oma kuningale.

Sõja järel kaotas oma sõjalise tähtsuse ja hakkas lagunema. Linnust on mainitud 18. mail 1595 sõlmitud Täyssinä rahulepingus, kui Moskva tsaaririik loobus muuhulgas kõigist õigustest mitmete Eestimaa linnuste ja nende läänide üle. 17. sajandil kindlust Rootsi maarevisjoniraamatustes ei nimetata. Piirkond ise kuulus Tiesenhausenitele, kellelt see mõisate reduktsiooni ajal riigistati Rootsi riigi kasuks, kuid kellele see Venemaa keisririigi ajal uuesti tagastati.

Praeguseks on linnusest alles vaid vundament ja üks väravatorn, kus töötab paemuuseum.

Fail:Porkuni.jpg

Porkuni linnuse põhiplaan

Galerii

Linnuse asendiplaan 19. sajandist.
Autor: Carl Faehlmann
Porkuni linnuse varemed. Vaade lõunast 19. sajandil.
Autor: Carl Faehlmann

Vaata ka

Porkuni mõis

Kirjandus

Armin Tuulse. "Die Burgen in Estland und Lettland". Dorpat 1942. Lk 302-304; 317
Kalvi Aluve. "Eesti keskaegsed linnused". Tallinn 1993. Lk 53-54
Kadri Tael. "Porkuni vapikivi lugu". - Muinsuskaitse aastaraamat 2013. Tallinn 2014. Lk 123

Välislingid

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[Pilt:Porkuni E.Piirisild 2007.jpg|thumb|Porkuni linnuse rekonstruktsioon.]]
+[[Pilt:Porkuni E.Piirisild 2007.jpg|thumb|Porkuni linnuse rekonstruktsioon]]
-'''Porkuni piiskopilinnus''' ([[saksa keel|sks]] ''Schloß Borkholm'') oli [[Tallinna piiskop]]ile  kuulunud linnus [[Virumaa]]l. Kaasajal jäävad piiskopilinnuse varemed [[Tapa vald|Tapa valla]] territooriumile.
+'''Porkuni piiskopilinnus''' ([[saksa keel|sks]] ''Schloß Borkholm'') oli [[Tallinna piiskop]]ile kuulunud linnus [[Virumaa]]l. Nüüdisajal jäävad piiskopilinnuse varemed [[Tapa vald|Tapa valla]] territooriumile.
 ==Ajalugu==
-Linnus rajati [[Porkuni järv]]e kaldal asuvale künkale  aastail [[1477]]–[[1479]] Tallinna piiskopi [[Simon von der Borch]]i valitsusajal, Tallinna piiskoppidele antud [[lauamõis]]a alale. von der Borchi järgi sai koht ka oma nime (''Borchholm''-Borchi saar).
+Linnus rajati [[Porkuni järv]]e kaldal asuvale künkale aastail [[1477]]–[[1479]] Tallinna piiskopi [[Simon von der Borch]]i valitsusajal, Tallinna piiskoppidele antud [[lauamõis]]a alale. von der Borchi järgi sai koht ka oma nime (''Borchholm''-Borchi saar).
 Ebakorrapärase nelinurgaga moodustanud laagerkastell-linnuse nurkades asusid suurtükitornid.
@@ 11. rida: / 11. rida: @@
 Linnuse kabeli koori ehituse osadeks olevad ümarkaarsed [[apsiid]]id (eendehitused) on iseloomulikud romaani perioodile. Torni tippu ehtiv mašikuliifriis pärineb aga hoopis hilisemast ajast, nagu kinnitab [[17. sajand|17.]] ja [[19. sajand]]il Porkuni linnusest loodud gravüüride võrdlus.
-Linnus sai raskelt kannatada [[1558]]. aastal [[Liivi sõda|Liivi sõjas]]: 1558. aasta juulis piirasid lossi [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] väed ja vallutasid selle, 1558. aasta oktoobris piirasid [[Liivi ordu]]väed kindlust, kuid edutult ja 1558. aasta novembris enne kindluse mahajätmist põletasid vene väed kindluse, kuid pärast sõjakäiku [[Rakvere]]le asusid taas seal laagrisse. [[1561]]. aastal [[31. mai]]l ja [[30. september|30. septembril]] proovis kindlust vallutada [[Holsteini hertsog]] [[Magnus]], kuna pidas seda Tallinna piiskopi [[pärandus]]ena endale kuuluvaks, kuid Rootsi väeülem [[Klas Horn (1517–1566)|Klas Horn]] võitis selle oma kuningale.
+Linnus sai raskelt kannatada [[1558]]. aastal [[Liivi sõda|Liivi sõjas]]: 1558. aasta juulis piirasid lossi [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] väed ja vallutasid selle, 1558. aasta oktoobris piirasid [[Liivi ordu]]väed kindlust, kuid edutult ja 1558. aasta novembris enne kindluse mahajätmist põletasid vene väed kindluse, kuid pärast sõjakäiku [[Rakvere]]le asusid taas seal laagrisse. [[1561]]. aasta [[31. mai]]l ja [[30. september|30. septembril]] proovis kindlust vallutada [[Holsteini hertsog]] [[Magnus]], kuna pidas seda Tallinna piiskopi [[pärandus]]ena endale kuuluvaks, kuid Rootsi väeülem [[Klas Horn (1517–1566)|Klas Horn]] võitis selle oma kuningale.
-Sõja järel kaotas oma sõjalise tähtsuse ja hakkas lagunema. Linnust mainiti [[18. mai]]l [[1595]] sõlmitud [[Täyssinä rahu]]lepingus, kui Moskva tsaaririik loobus muuhulgas kõigist õigustest mitmete Eestimaa linnuste ja nende läänide üle. [[17. sajand Eestis|17. sajand]]il kindlust Rootsi [[maarevisjoniraamat]]ustes ei nimetata. [[Porkuni mõis|Piirkond]] ise kuulus [[Tiesenhausenid|Tiesenhausenitele]], kellelt see [[mõisate reduktsioon]]i ajal riigistati Rootsi riigi kasuks, kuid kellele see [[Venemaa keisririik|see Venemaa keisririigi]] ajal uuesti tagastati.
+Sõja järel kaotas oma sõjalise tähtsuse ja hakkas lagunema. Linnust on mainitud [[18. mai]]l [[1595]] sõlmitud [[Täyssinä rahu]]lepingus, kui Moskva tsaaririik loobus muuhulgas kõigist õigustest mitmete Eestimaa linnuste ja nende läänide üle. [[17. sajand Eestis|17. sajand]]il kindlust Rootsi [[maarevisjoniraamat]]ustes ei nimetata. [[Porkuni mõis|Piirkond]] ise kuulus [[Tiesenhausenid|Tiesenhausenitele]], kellelt see [[mõisate reduktsioon]]i ajal riigistati Rootsi riigi kasuks, kuid kellele [[Venemaa keisririik|see Venemaa keisririigi]] ajal uuesti tagastati.
 [[Pilt:Porkuni linnus.jpg|pisi|Porkuni linnuse väravatorn]]
-Praeguseks on linnusest alles vaid vundament ja üks väravatorn, milles paikneb [[paemuuseum]].
+Praeguseks on linnusest alles vaid vundament ja üks väravatorn, kus töötab [[paemuuseum]].
 [[Pilt:Porkuni.jpg|pisi|Porkuni linnuse põhiplaan]]
 {{commonskat|Porkuni Castle}}
@@ 35. rida: / 35. rida: @@
 ==Välislingid==
 *{{kultuurimälestis|ID=15845}}
-*[http://www.virumaateataja.ee/191206/esileht/15035139.php Piiskopilinnuse kaevetööd tõid jahmatava avastuse], [[Virumaa Teataja]],  19. detsember 2006
+*[http://www.virumaateataja.ee/191206/esileht/15035139.php Piiskopilinnuse kaevetööd tõid jahmatava avastuse], [[Virumaa Teataja]], 19. detsember 2006
 *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.854.4.469:2 Sammlung sämtlicher Ruinen in Estland. ...; EAA.854.4.469:2; 1840-1841]
 *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.854.4.469:7 Sammlung sämtlicher Ruinen in Estland. ...; EAA.854.4.469:7; 1840-1841]