Kõpu vald: erinevus redaktsioonide vahel
täpsustus |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
⚫ | |||
{{keeletoimeta}} |
{{keeletoimeta}} |
||
⚫ | |||
{{EestiVald |
{{EestiVald |
||
| nimi = Kõpu vald |
| nimi = Kõpu vald |
||
14. rida: | 12. rida: | ||
| kaart = [[Pilt:Kopu vald.png|200px|Kõpu valla kaart]] |
| kaart = [[Pilt:Kopu vald.png|200px|Kõpu valla kaart]] |
||
}} |
}} |
||
'''Kõpu vald''' oli vald [[Viljandi maakond|Viljandi maakonna]] lääneosas. [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[2017]]. aastal moodustus [[Võhma|Võhma linna]] ning [[Suure-Jaani vald|Suure-Jaani]], [[Kõo vald|Kõo]] ja Kõpu valla liitumisel [[Põhja-Sakala vald]].<ref>[http://www.suure-jaani.ee/uudised]</ref> |
'''Kõpu vald''' oli vald [[Viljandi maakond|Viljandi maakonna]] lääneosas. [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[2017]]. aastal moodustus [[Võhma|Võhma linna]] ning [[Suure-Jaani vald|Suure-Jaani]], [[Kõo vald|Kõo]] ja Kõpu valla liitumisel [[Põhja-Sakala vald]].<ref>[http://www.suure-jaani.ee/uudised]</ref> |
||
Redaktsioon: 28. detsember 2017, kell 22:16
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel räägib aastatel 1991–2017 eksisteerinud vallast; 1939. aastal moodustatud valla kohta vaata artiklit Kõpu vald (1939); veel varasema valla kohta vaata Suure-Kõpu vald |
Kõpu vald | |
---|---|
| |
Pindala: 258,7 km² | |
Elanikke: 611 (1.01.2017)[1] | |
Rahvastikutihedus: 2,4 in/km² | |
EHAKi kood: 0360[2] | |
Keskus: Kõpu | |
Kõpu vald oli vald Viljandi maakonna lääneosas. 21. oktoobril 2017. aastal moodustus Võhma linna ning Suure-Jaani, Kõo ja Kõpu valla liitumisel Põhja-Sakala vald.[3]
Valla pindala oli 258,78 km², ulatus põhjast lõunasse on 18 km ja idast läände 30 km. Kõput ümbritsesid Suure-Jaani vald (põhjas), Viljandi vald (idas), Halliste vald (lõunas), Saarde vald (lõunas) ning Paikuse vald (läänes). Läänes olid lühikesed lõigud ühist piiri ka Surju ja Tori vallaga.
Rahva arvu poolest oli Kõpu vald maakonna väikseim. 22. augusti 2007 seisuga elas vallas 778 inimest, neist mehi 389 ja naisi 389; 2009. aasta jaanuari seisuga oli elanikke 763. Asustustihedus on 3,5 inimest ruutkilomeetri kohta.
Loodus
Kõpu vald paikneb Sakala kõrgustiku lääneserval ja Pärnu tasandikul. Valla idaosa hõlmab põhiliselt vooreline ala, mida Kõpu ürgorg eraldab kõrgustikust. Läänealad on niisked ja metsarikkad, asustus levib seal vaid jõgede kallastel. Seal on palju säilinud inimeste poolt rikkumata loodust.
Kõpu valla pindalast 94,9 km² hõlmab Soomaa rahvuspark, mis on ka valla põhiline turismiobjekt. Soomaa rahvuspargi külastuskeskus asub Tipu külas Kõrtsi-Tõramaal, mis on avatud alates 6. augustist 1998. Külastuskeskus tutvustab külastajatele Soomaa rahvusparki ja korraldab ekskursioone. Hoones saab korraldada konverentse ja seminare. Valla territooriumile jäävad veel Öördi (7154 ha) ja Kikerpera sookaitsealad. Muudest vaatamisväärsustest võib esile tõsta Laiakivi, Kullese künnapuu, Ristimänni, Upsi tamme, Torga männi ning Halliste puisniidu botaanilise kaitseala. Turistidele pakuvad huvi ka Soomaal eelkõige kevaditi toimuvad ulatuslikud üleujutused.
Ajalugu
Kõpu nime päritolu ei ole täpselt teada. Friedrich Kuhlbars on kirjutanud, et Kõpu nimi tähendab aiaga ümberpiiratud kohta. 1481. aastal on Viljandist Kõppu viivat teed nimetatud Koppesche Weg (saksa keeles on Koppe tipp, latv või hari). Mõisa kohta on teateid aastast 1593 (Kepa; hiljem Gross-Kõppo ehk Suure-Kõpu).
Asustus
Vallas oli 1 alevik (vallakeskus Kõpu) ja 9 küla: Iia, Kuninga, Laane, Punaküla, Supsi, Seruküla, Tipu, Uia ja Vanaveski.
Majandus
Peamiseks tegevusalaks on Kõpus põllumajandus, metsamajandus ja puidutööstus. Riigimetsa haldamisega tegeleb vallas kaks metskonda: Kõpu ja Soomaa.
Suure-Kõpu mõis
Suure-Kõpu mõisa kivist kahekordne hilisklassitsistlikus stiilis härrastemaja valmis 1847. aastal. Mõisahoonele on iseloomulik suur keskne vestibüül, Pompei maalingutega söögisaal ja kunstmarmorist seintega ballisaal. Mõis pakub külastajale rahvusliku toidu elamust koos muusikaga ning mõisa ruumid sobivad hästi eri ajastute stiilipidude korraldamiseks.
Kõpu Külastuskeskus
8. märtsil 2014 avati Kõpu Külastuskeskus, mis asub Kõpu alevikus Viljandi-Pärnu maantee ääres endises meierei hoones. Külastuskeskus jagab infot Viljandimaa turismipiirkonna ja turismiettevõtjate kohta ning vahendab kohalike turismiettevõtjate teenuseid ja koostatud teenusepakette. Samuti kogutakse ja jagatakse teavet piirkonna vaatamisväärsuste ning sündmuste kohta.
Vallavanemad
1991–1998 oli vallavanem Martin Alas, 1998. aastast oli vallavanem Tõnu Kiviloo.[4] 2016–2017 oli vallavanem Siim Avi.
Vaatamisväärsused
-
Kõpu Varese rippsild üle Kõpu järve
-
Kõpu Peetri kirik
-
Oskar Looritsa mälestusmärk Kõpu vallamaja juures
-
Kõpu laululava
-
Kõpu vana meierei
-
Kõpu arhitektuuri stiilinäide
-
Kõpu apteek, ambulatoorium
-
Vana Supsi kool
-
Kõpu surnuaia müür
-
Suure-Kõpu mõis, milles tegutseb Kõpu Põhikool
Viited
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kõpu vald |