TTÜ keemiainstituut

TTÜ keemiainstituut (1992-2016) oli Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika-loodusteaduskonna struktuuriüksus, mis tegeles õppe-, teadus- ja arendustööga keemia ning sellega seotud valdkondades, põhiliselt

anorgaanilise, analüütilise, orgaanilise, bioorgaanilise ja arvutuskeemia, samuti biotehnoloogia ning molekulaartehnoloogia alal.

TTÜ struktuuri ümberkorraldused alates 2017. aastast viisid keemiainstituudi liitumisele geenitehnoloogia ja toiduainete instituudiga ning nii moodustus TTÜ Loodusteaduskonna keemia- ja biotehnoloogia instituut.

Õppekavad

• bakalaureuseõpe (kolm aastat) „Rakenduskeemia ja biotehnoloogia”
• magistriõpe (kaks aastat) „Rakenduskeemia ja biotehnoloogia”
• doktoriõpe (neli aastat) „Keemia ja geenitehnoloogia”Tallinna Tehnikaülikool

Struktuur ja teadustöö põhisuunad

Keemiainstituudi koosseisus on analüüsilabor ja kuus õppetooli, millel on välja kujunenud vastavad teadustöö põhisuunad:

• analüütilise keemia õppetool, põhisuund instrumentaalanalüüs keemias
• anorgaanilise keemia õppetool, põhisuund teoreetiline ja arvutuskeemia
• bioorgaanilise keemia õppetool, põhisuund loodusühendite keemia ja biokeemia
• biotehnoloogia õppetool, põhisuund biotehnoloogilised protsessid
• molekulaartehnoloogia õppetool, põhisuund molekulaar- ja nanotehnoloogiad
• orgaanilise keemia õppetool, põhisuund orgaaniline süntees
• rohelise keemia õppetool (alates 2015), põhisuund keskkonnasõbralikud kemikaalid ja protseduurid
• keemilise analüüsi teadus- ja katselaboratoorium

Ajalugu

Eellugu

Keemikute ettevalmistamine Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) omab pikaajalisi traditsioone. Järjepideva keemia ja keemiatehnoloogia õpetamise algusaastaks TTÜ-s tuleks pidada aastat 1919, mil selle tehnikaülikooli eelkäijaks olnud Tallinna Tehnikumis loodi tehnilise keemia osakond. Kõrgkooli tasemel õpetamise alguseks tuleb pidada aastat 1936, kui Tallinna Tehnikumist sai tehnilise ülikooli staatuses olev Tallinna Tehnikainstituut, mis 1938 nimetati Tallinna Tehnikaülikooliks. Aastatel 1941 ja 1944–1989 oli tehnikakõrgkooli nimi Tallinna Polütehniline Instituut (TPI). Kooskõlas tehnikakõrgkooli olemusega seondus siinne õppe- ja uurimistöö rakenduslike suundade arendamisega, seejuures suurel määral Eesti loodusvarade (fosforiidid, põlevkivid) tehnoloogiaga.

Alates Eesti suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmisest novembris 1988 hakati ette valmistama ka õppe- ja teadustegevuse reforme. Teaduste Akadeemia (TA) ja Haridusministeeriumi (HM) aktiivsel eestvedamisel asuti läbi viima ümberkorraldusi, mille eesmärgiks oli Eesti ülikoolide ja teaduskorralduse vastavusse viimine rahvusvaheliselt tunnustatud süsteemiga, teadlaskonna arvuline vähendamine ning koondamine ülikoolide süsteemi.

Keemiainstituudi asutamine

Eesti taasiseseisvumisega 1991 kaasnenud muudatused tingisid ka Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ümberorienteerimise väikeriigi vajadustele ja võimalustele. 1992. a korraldati ümber tehnikaülikooli akadeemiline struktuur. Seda aastat võib pidada praeguse keemiainstituudi asutamise aastaks. See instituut moodustati keemiateaduskonna raames tollaste kateedrite ja laboratooriumide reorganiseerimise teel, kusjuures siia koondati keemia alusvaldkonnad: anorgaaniline, analüütiline, orgaaniline, füüsikaline ja biokeemia. Instituudi asukohaks sai TTÜ peahoone, Ehitajate tee 5. Töötajate arv ulatus 50-ni või veidi üle, neist akadeemiline personal 30–35. 1998–2002 oli instituudi nimetus alus- ja rakenduskeemia instituut.

2002. aastal toimus TTÜ keemiateaduskonna õppe- ja teadustöö ümberkorraldamine ning keemiavaldkonna jagunemine kahe teaduskonna vahel. 1) Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna kompetentsi lülitati keemiatehnoloogia ja materjaliteaduste suunad: keemiatehnika, materjaliteaduse (sh ka füüsikalise keemia õppetool), polümeermaterjalide, toiduainete ja põlevkivi instituudid ning materjaliuuringute keskus. 2) Loodud matemaatika-loodusteaduskonna koosseisu viidi osa alus- ja rakenduskeemia instituudist (28 töötajat) ja see nimetati taas keemiainstituudiks. Seejuures toimus õppetoolide reorganiseerimine ja tegevuse lõpetanud asutuse Keemia Instituut (tegutses aastatel 1947–2002) integreerimine TTÜ struktuuri. Asutuse Keemia Instituut kolm teadusosakonda (kokku 41 töötajat) – analüütilise, orgaanilise ja bioorgaanilise keemia osakonnad – liideti keemiainstituudi vastavate õppetoolidega. Sellega kujunes praeguse keemiainstituudi koosseis ja töö suunad.

Keemiainstituudi koosseisus on kuus õppetooli, kes täidavad olulist rolli Eesti keemiakoolituses ja keemiaalases uurimistöös. Õppetoolide kompetentsi kuulub keemia põhikursuste õpetamine anorgaanilise, analüütilise, orgaanilise ja bioorgaanilise keemia ning biotehnoloogia alal kogu ülikooli vajaduste ulatuses. Magistri- ja doktoriõppe tasemel on võimalik valida paljude süva- ja erikursuste vahel.

TTÜ keemiainstituut paikneb Tallinna Tehnikaülikooli Mustamäe linnakus loodusteaduste majas (Akadeemia tee 15). Töötajate arv ulatub üle 70, neist akadeemiline personal umbes 60.

Teaduspreemiad

Eesti Vabariigi teaduspreemiad keemia ja molekulaarbioloogia alal eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud teadustööde eest on saanud:

• 2002. a tööde tsükli “Prostaglandiinide biosüntees selgrootutes” eest teadlaskollektiiv Nigulas Samel (kollektiivi juht), Ivar Järving, Reet Koljak, Karin Valmsen ja Külliki Varvas.
• 2004. a teadustööde tsükli “Uued asümmeetrilised reaktsioonid ja nende katalüsaatorid“ eest Margus Lopp (kollektiivi juht), Tõnis Kanger ja Anne Paju.
• 2007. a teadustööde tsükli „Elektromigratsioonilised meetodid bioprotsesside analüüsis” eest Mihkel Kaljurand (kollektiivi juht), Mihkel Koel ja Merike Vaher.
• 2011. a. pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määrati riigi teaduspreemia Ülo Lillele.
• 2016.a. teadustöö “Asümmeetrilised organokatalüütilised ja kaskaadreaktsioonid” eest Tõnis Kangerile.

Direktorid

• 1992–1997 vanemteadur Rein Kuusik
• 1997–2004 professor Margus Lopp
• alates 2004 professor Mihkel Kaljurand.

Õppetoolid ja nende juhatajad

TTÜ keemiateaduskond, keemiainstituut ehk alus- ja rakenduskeemia instituut 1992–2002

• anorgaanilise ja analüütilise keemia õppetool (dotsent Helvi Hödrejärv 1992–1994, prof Mihkel Veiderma 1994–1997, prof Mihkel Kaljurand alates 1997); alates 1998 on see analüütilise keemia õppetool,
• üldkeemia õppetool (dotsent Meeme Põldme 1992–1998), 1998 reorganiseeriti anorgaanilise ja üldkeemia õppetooliks (prof Toomas Tamm alates 1998),
• füüsikalise keemia õppetool (prof Andres Öpik alates 1987), 2002 läks see õppetool keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna koosseisu,
• orgaanilise keemia õppetool (prof Ülo Lille 1992–1997, prof Margus Lopp alates 1997),
• biokeemia õppetool (prof Raivo Vilu alates 1992), alates 2002 on see biotehnoloogia õppetool

TTÜ matemaatika-loodusteaduskond, keemiainstituut alates 2002

• analüütilise keemia õppetool, prof Mihkel Kaljurand alates 1997,
• anorgaanilise keemia õppetool, prof Toomas Tamm alates 1998,
• bioorgaanilise keemia õppetool, prof Nigulas Samel alates 2001,
• biotehnoloogia õppetool, prof Raivo Vilu alates 1992,
• orgaanilise keemia õppetool, prof Margus Lopp alates 1997,
• molekulaartehnoloogia õppetool (loodud 2004), prof Mati Karelson alates 2004,
• rohelise keemia õppetool, prof Nicholas Gathergood alates 2015.

Kirjandust

1. Department of Chemistry, Tallinn University of Technology. 2010. TTÜ Kirjastus, 62 lk.
2. Tallinna Tehnikaülikooli keemiateaduskond 1936 – 2002, koostaja Helvi Hödrejärv, TTÜ Kirjastus 2011, 296 lk.

Välislingid

• keemiainstituut TTÜ koduleheküljel
• keemiainstituut oma serveris
• keemiainstituudi teenused