Kasutaja arutelu:Elvim

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Tere tulemast Vikipeediasse, Elvim! Andres 30. oktoober 2008, kell 10:09 (UTC)

Tere ka minu poolt!
Kuna sa paistad kirjutavat palju keemia teemal siis ma pakuksin sulle üle vaatamiseks mõningaid keemiliste sidemete alaseid artikleid (kovalentne side, keemiline side, iooniline side, vesinikside, metalliline side). iffcool 15. november 2008, kell 15:25 (UTC)

Mall Keemiline aine[muuda lähteteksti]

Tere, Sina olevat keemik. Kas Sa saaksid meid aidata ja nõu anda? Mõnede soovil olen teinud malli {{Keemiline aine}}, aga nüüd keegi ei ole kindel, kuidas mõned asjad (näiteks ühikud) peaksid õigesti olema. Vt Malli arutelu:Keemiline aine. --Mmh 17. mai 2009, kell 13:46 (UTC)

Tere! Olen tõesti keemik, kuid stuudiumi ammu lõpetanud. Seetõttu ei mäleta asju, millega pole enam kokku puutunud ja ei tea uuemaid tendentse. Otsige kontakte TÜ või TTÜ füüsikokeemikute või anorgaanikutega. Elvim 18. mai 2009, kell 06:51 (UTC)
Palun soovita mõnd konkreetset isikut või anna meie küsimus edasi mõnele tuttavale keemikule. Andres 18. mai 2009, kell 07:10 (UTC)
Ette jäi IUPAC-i - see on ettekirjutuste tegija nr 1 - veebi lk ühikute kohta (General Chem, Chem Kinetics jm) - http://old.iupac.org/reports/1993/homann/index.html Elvim 20. mai 2009, kell 12:27 (UTC)

Konsultatsioon[muuda lähteteksti]

Vaata palun Arutelu:Elektronskeem--Rünno 3. oktoober 2009, kell 06:41 (UTC)

Veel veidi konsultatsiooni. Palun, vaata, kas oleks otstarbekas liita kokku üheks artikliks Alküülrühm ja Alküülid.--Rünno 8. november 2009, kell 08:05 (UTC)

Minu arusaamise järgi terminit Alküülid ei olegi - need oleksid ikkagi alküülradikaalid. Labori slängis võib esineda selles tähenduses Alküülid.Elvim 9. november 2009, kell 07:24 (UTC)

Aluselisus ja leelis(elis)us[muuda lähteteksti]

Palun, kas Sa oskaksid öelda, kuidas keemikud aluselisust ja leelisust mõistavad? Kas nad eristavad seda kuidagi või pole neil kahel mõistel mõtet vahet teha. Inglise keeles on ka muide olemas alkalinity ja basicity, leelisus ja aluselisus resp (vähemalt 1998 a. "Inglise-eesti keemiasõnastikus"). Praegu on Vikipeedias artiklid leelisus ja aluselisus, mis räägivad eri mõistetest.--Dj Capricorn 15. november 2009, kell 20:36 (UTC)

1) Aluselisus ehk leelisus näitavad keskkonna olekut, mille puhul vesinikioonide kontsentratsioon keskkonnas on väiksem kui puhtas vees, s.t. pH>7,0.
2) Aluselisus näitab mitu H aatomit happe molekulis on võimalik asendada metalli aatomitega. Näiteks lämmastikhape HNO3 ja äädikhape CH3COOH on ühealuselised, fosforhaüe H3PO4 on kolmealuseline hape.
Seega 1.-s tähenduses need mõisted on kokkulangevad; 2.-s tähenduses esineb ainult aluselisus. Elvim 17. november 2009, kell 06:59 (UTC)
suured tänud--Dj Capricorn 17. november 2009, kell 15:37 (UTC)
Vesinikeksponent - selles kirjutises ju kirjas juba? suwa 25. november 2009, kell 08:27 (UTC)

Palun vaata artiklit Metaan, kui võimalik. Füüsikaliste omaduste kohta on seal vastuolulised andmed. Pole ka selge, mis on normaaltingimused. Andres 3. detsember 2010, kell 15:56 (EET)

Muide, kirja saab suureks keerata, nii et see vähem silmi pingutaks. Andres 3. detsember 2010, kell 15:57 (EET)

Wikidata[muuda lähteteksti]

Tavaliste intervikilinkide asemel võiksid nüüd Wikidatat kasutada. Kui mõnes muus keeles artiklit tead juba, siis saad seal intervikide all vajutada linki "Edit links" (või vastavalt keelele siis) ja see viib kohe wikidatasse.--Kyng (arutelu) 10. mai 2013, kell 15:57 (EEST)


Palun vaata Arutelu:Askorbiinhape. Andres (arutelu) 21. mai 2013, kell 18:23 (EEST)


Tere Kasutaja Elvim!

Vikipeedias on artikkel Oksüdeerija! Niipalju kui mina aru saan, on

  • oksüdeerija ehk oksüdant keemias kasutatav termin;
  • aga
  • Antioksüdant ja prooksüdant ehk oksüdant leivad kasutust bioloogiliste süsteemide kaudu;
  • Minu palve, kui aega leiate vaadake palun üle, (Kiire pole!), kuidas plaanin linksuda vitamiinide kaudu:
  • "Prooksüdant ehk oksüdant on aine, mis võib omada toksilist toimet ja põhjustada rasvade, valkude, nukleiinhapete jpt ainete oksüdeerumist, mille tulemusel võivad tekkida organismides patoloogilsied muutused ja haiguslikud seisundid."

Kas prooksüdante võib (lihtsustatult) lugeda ka ROS`i sünonüümideks või on targem jätta need eraldi artiklisse?

  • Võimalik olulisus: tänapäeval loetakse paljusid haiguslikke seisundeid just oksüdatiivse kahju tulemusel välja arenevaiks (ilmuvaiks, haigestumine jne) nagu: kardiomüopaatia, ateroskleroos, diabetes mellitus jpt....

Mariina 19. august 2013, kell 16:05 (EEST)


Tere Elvim !

  • Koopia ka: Andres
  • tundub mul et kasutaja: Katriko13siki [1] ei ole enam aktiivne vikipedist

Edastan vaatamiseks artikli: Naftokinoonid ehk K-vitamiinide rühm algse sissejuhatava kava (ehk tulevikus saab ka teised vitamiinide artiklid pisut ühtlasemaks kavandada ((tundub mul, et selline on olnud ka algne plaan aga jäänud pooleli mingil hetkel)), et lugejal oleks lihtsam jälgida)

  • Struktuurivalem
  • Nomenklatuur
  • Keemilised omadused ja vormid
eraldamine
süntees
eelvitamiinide eraldamine (kui on)
eelvitamiine konversioon kehasiseselt (kui on)
vitameerid
derivatiivid
stereoisomeerid
  • Biokeemilised süsteemid
Biokeemilised indiviidid
  • Määramine
  • Standardid
  • Biopotents
  • Biogenees
  • Katabolism
  • Allikad
Toit
Vitamiiniprepraadid
  • Vajadus

1. Lemmikloomad – koer, kass 2. Eksootikud – väikenärilised, reptiilid, kahepaiksed 3. Produktiivloomad – lehmad, hobused, seda, lambad 4. Laborloomad (vt ka Artikli veterinaaria tagakülge Joeli pakutud süstemaatika)

  • K-vitamiinivaegus (kui on võimalik)
  • K-hüpervitaminoos (kui on võimalik)
Inimestel
Loomadel
  • Farmokoloogia
  • Tööstuslik tootmine
Suurimad tootjad
  • Ajaloolist.....

Palve oleks, kui viitsite üle vaadata ja kasvõi märkida ära millised osa(d) K-vitamiinide rühmast võiks Keemikute kohaselt leida tee eraldi artiklisse (tulevikus)

  • või jälle lähevad kõik K1-K8 jne...... üksnes biokeemia kaudu artiklisse kui biomolekulid koos kaasnähtudega...

Kiire muidugi pole- liigun alles avastamisega seonduva mail....

Mariina 22. august 2013, kell 10:22 (EEST)


Kas naatriumetanoaat on nomenklatuuri järgi õige nimetus? Millist artiklipealkirja tuleks eelistada? Andres (arutelu) 10. aprill 2014, kell 21:50 (EEST)

Olema peaks naatriumetanaat, mis on süstemaatiline nimetus, kuid pealkirjaks eelistaksin laiemaltlevinud "naatriumatsetaat". 193.40.244.197 11. aprill 2014, kell 09:20 (EEST)
Siis on artiklis Orgaanilise keemia nomenklatuur funktsionaalrühmade alajaotuses pildiallkiri ka vale? Andres (arutelu) 12. aprill 2014, kell 21:00 (EEST)
Viga parandatud - o välja võetud. Elvim (arutelu) 14. aprill 2014, kell 10:14 (EEST)

Samuti, kas "tridekaeen" või "tridekeen"? Artiklis Lükopeen kirjutasin "tridekeen". Andres (arutelu) 24. aprill 2014, kell 17:04 (EEST)

Vaatasin artiklit, kuid kahjuks ei leidnud sealt seda terminit ega konteksti. Kumbki nendest nimedest ei ole süstemaatiline ja triviaalsed võivad olla mõlemad. Ühe kaksiksidemega C13 süsivesinik oleks tridetseen. Kuidas on inglise jm keeles? Elvim (arutelu) 25. aprill 2014, kell 09:21 (EEST)
Artikli "Lükopeen" alajaotuses "Molekuli ehitus" on toodud IUPACi nimetus. Andres (arutelu) 25. aprill 2014, kell 09:29 (EEST)
Selle lõpus on praegu "tridekeen", inglise keeles on tridecaene. Andres (arutelu) 25. aprill 2014, kell 09:34 (EEST)
Ma panen siis sinna "tridetseen". Andres (arutelu) 25. aprill 2014, kell 09:40 (EEST)
"tridetseen" sinna ei kõlba. Seal võiks siiski olla "trideka-", st 13 kaksiksidet nagu seal ees on numbreid. Aga kuidas see 40 süsinikku kokku tuleb, seda ma aru ei saa. Elvim (arutelu) 25. aprill 2014, kell 10:19 (EEST)
Aa, ma sain nüüd aru. See on ahela järgi dotriakonteen või dotriakontaeen, ma jälle ei tea, kumb on õige. Ahelas on 32 süsiniku aatomit ja lisaks on veel 8 metüülrühma, nii et kokku 40. Andres (arutelu) 25. aprill 2014, kell 11:50 (EEST)
Nüüd saan mina ka aru. Õige on "dotriakonteen", s.t. 32C. Elvim (arutelu) 25. aprill 2014, kell 12:27 (EEST)

Keemiline stabiilsus[muuda lähteteksti]

Palun heida pilk peale artiklile Keemiline stabiilsus. Andres (arutelu) 3. veebruar 2015, kell 13:43 (EET)

Seda on raske üheselt defineerida nii nagu ainete reaktsioonivõimetki.

Mingi aine keemiline stabiilsus ei ole alati üheselt määratletav erinevate tingimuste ja erinevate protsesside jaoks, kuna see sõltub mitmesugustest faktoritest. Rääkides keemilisest stabiilsusest

  • peetakse reeglina silmas, et aine (ühend) ei lagune tavalistel tingimustel
  • aine on stabiilne mingit kindlat tüüpi protsesside või tingimuste suhtes: aluste suhtes, hapete suhtes, (õhu)hapniku suhtes (korrosioonikindlus), termiline stabiilsus jm. Elvim (arutelu) 18. veebruar 2015, kell 10:04 (EET)
Palun täienda artiklit. Andres (arutelu) 18. veebruar 2015, kell 11:34 (EET)

Katalüsaator[muuda lähteteksti]

Tere, palun vaata üle artiklis Katalüsaator olev katalüsaatori definitsioon: Katalüsaatori toimel võivad reaktsioonid nii kiireneda, aeglustuda kui ka katkeda. Milline katalüsaator aeglustab või katkestab reaktsiooni? Kas see pole mitte natuke valesti mõistetud seal? --Mustvalge (arutelu) 11. mai 2015, kell 05:26 (EEST)