Elektrijuhtivus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
4. rida: | 4. rida: | ||
==Elektrijuhtivuse põhjused== |
==Elektrijuhtivuse põhjused== |
||
Elektrivoolu juhtimise võime tuleneb liikumisvõimeliste laetud osakeste ehk [[laengukandja]]te ([[elektron]]ide või [[ioon]]ide) olemasolust aines. [Elektriväli|Elektrivälja]] mõjul hakkavad need osakesed korrapäraselt liikuma, moodustades [[elektrivool]]u. |
Elektrivoolu juhtimise võime tuleneb liikumisvõimeliste laetud osakeste ehk [[laengukandja]]te ([[elektron]]ide või [[ioon]]ide) olemasolust aines. [[Elektriväli|Elektrivälja]] mõjul hakkavad need osakesed korrapäraselt liikuma, moodustades [[elektrivool]]u. |
||
Laengukandjate loomuse järgi eristatakse järgmisi elektrijuhtivuse liike: |
Laengukandjate loomuse järgi eristatakse järgmisi elektrijuhtivuse liike: |
Redaktsioon: 8. juuni 2016, kell 13:24
See artikkel räägib aine võimest elektrit juhtida; keha elektrijuhtivust iseloomustava suuruse kohta vaata artiklit Juhtivus; aine elektrijuhtivust iseloomustava suuruse kohta vaata artiklit Erijuhtivus |
Elektrijuhtivus on aine või materjali võime juhtida elektrivoolu. Seda iseloomustav füüsikaline suurus on erijuhtivus, mis on eritakistuse pöördsuurus. Keha võimet elektrit juhtida kvantitatiivselt iseloomustav füüsikaline suurus on juhtivus.
Elektrijuhtivuse põhjused
Elektrivoolu juhtimise võime tuleneb liikumisvõimeliste laetud osakeste ehk laengukandjate (elektronide või ioonide) olemasolust aines. Elektrivälja mõjul hakkavad need osakesed korrapäraselt liikuma, moodustades elektrivoolu.
Laengukandjate loomuse järgi eristatakse järgmisi elektrijuhtivuse liike:
- elektronjuhtivus, näiteks metallides;
- elektronjuhtivus ja aukjuhtivus, pooljuhtides;
- ioonjuhtivus, näiteks elektrolüütides;
- elektron-ioonjuhtivus, näiteks plasmas.
Ainete liigitus elektrijuhtivuse järgi
Erijuhtivuse järgi jaotatakse aineid järgmiselt:
- elektrijuhid – σ >106 S/m;
- pooljuhid – σ = 106...10–8 S/m;
- dielektrikud ehk mittejuhid – σ <10–8 S/m.