Otepää kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P →Otepää kihelkonna mõisad: link par |
||
25. rida: | 25. rida: | ||
*[[Ilmjärve mõis]] (''Ilmjärw'') riigimõis |
*[[Ilmjärve mõis]] (''Ilmjärw'') riigimõis |
||
*[[Kastolatsi mõis]] (''Kastolatz'') riigimõis |
*[[Kastolatsi mõis]] (''Kastolatz'') riigimõis |
||
*[[Neeruti mõis]] (''Megel'') rüütlimõis |
*[[Neeruti mõis (Otepää)|Neeruti mõis]] (''Megel'') rüütlimõis |
||
*[[Nüpli mõis]] (''Knippelshof'') riigimõis |
*[[Nüpli mõis]] (''Knippelshof'') riigimõis |
||
*[[Palupera mõis]] (''Palloper'') rüütlimõis |
*[[Palupera mõis]] (''Palloper'') rüütlimõis |
||
33. rida: | 33. rida: | ||
*[[Vana-Otepää mõis]] (''Schloß Odenpäh'') riigimõis |
*[[Vana-Otepää mõis]] (''Schloß Odenpäh'') riigimõis |
||
*[[Vidrike mõis]] (''Friedrichshof'') rüütlimõis<ref>[http://www.mois.ee/kihel/otepaa.shtml Otepää kihelkonnast Eesti mõisaportaalis]</ref> |
*[[Vidrike mõis]] (''Friedrichshof'') rüütlimõis<ref>[http://www.mois.ee/kihel/otepaa.shtml Otepää kihelkonnast Eesti mõisaportaalis]</ref> |
||
==Kihelkonna alad tänapäeval== |
==Kihelkonna alad tänapäeval== |
||
Tänapäeval asub enamus selle alasid [[Valga maakond|Valga maakonnas]]. |
Tänapäeval asub enamus selle alasid [[Valga maakond|Valga maakonnas]]. |
Redaktsioon: 26. märts 2016, kell 01:35
Otepää kihelkond | |
---|---|
| |
saksa keeles Kirchspiel Odenpäh | |
| |
kihelkonnakirik: Otepää kirik | |
Otepää kihelkond (kirikukihelkond, tolleaegses saksa keeles Kirchspiel Odenpäh in Kreis Dorpat, Odenpä) oli kihelkond, mis asus ajaloolisel Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Piirkonna ajalugu
Otepää muinaskihelkond oli Ugandi tähtsaim kihelkond.
Otepää kihelkonna mõisad
Kihelkonnas oli 12 riigi-, rüütli- ja kirikumõisat ning 11 karjamõisat.
- Otepää kirikumõis (Pastorat Odenpäh)
- Arula mõis (Arrol) rüütlimõis
- Ilmjärve mõis (Ilmjärw) riigimõis
- Kastolatsi mõis (Kastolatz) riigimõis
- Neeruti mõis (Megel) rüütlimõis
- Nüpli mõis (Knippelshof) riigimõis
- Palupera mõis (Palloper) rüütlimõis
- Pilkuse mõis (Bremenhof) rüütlimõis
- Päidla mõis (Samhof) rüütlimõis
- Pühajärve mõis (Heiligensee, Wollust) rüütlimõis
- Vana-Otepää mõis (Schloß Odenpäh) riigimõis
- Vidrike mõis (Friedrichshof) rüütlimõis[1]
Kihelkonna alad tänapäeval
Tänapäeval asub enamus selle alasid Valga maakonnas.
Vaata ka
Viited
Kirjandus
- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 386.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend) - Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 271–274.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend) - Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 291–292.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend) - Hagemeister, Heinrich von (1836/1837). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. Lk lk. 22–29.
{{cite book}}
: eiran tundmatut parameetrit|coauthors=
, kasuta parameetrit (|author=
) (juhend); kontrolli kuupäeva väärtust:|year=
(juhend)