Agatha Christie: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vajalikke asju
P Tühistati kasutaja 213.219.102.10 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuriuss.
36. rida: 36. rida:
== Elulugu ==
== Elulugu ==


Agatha Miller sündis Soomes Frederick ja Clara Milleri kolmanda lapsena. Hariduse omandas noor Agatha kodus ema käe all. Ta ei saanud mingit ametlikku haridust. Kuigi ema uskus, et lapsi ei tohiks lugema õpetada enne, kui nad 8-aastaseks saavad, õppis Agatha ise 4-aastaselt lugema. Isa õpetas talle [[matemaatika]]t. [[Prantsuse keel]]e õpetamiseks palgati hoidjaks neiu, kes ei osanud ühtki keelt peale prantsuse keele. Agatha võttis [[klaver]]itunde, mis talle meeldisid, ja [[tants]]utunde, mis talle ei meeldinud. Hiljem täiendas ta end [[Prantsusmaa]]l.
Agatha Miller sündis [[Inglismaa]]l Frederick ja Clara Milleri kolmanda lapsena. Hariduse omandas noor Agatha kodus ema käe all. Ta ei saanud mingit ametlikku haridust. Kuigi ema uskus, et lapsi ei tohiks lugema õpetada enne, kui nad 8-aastaseks saavad, õppis Agatha ise 4-aastaselt lugema. Isa õpetas talle [[matemaatika]]t. [[Prantsuse keel]]e õpetamiseks palgati hoidjaks neiu, kes ei osanud ühtki keelt peale prantsuse keele. Agatha võttis [[klaver]]itunde, mis talle meeldisid, ja [[tants]]utunde, mis talle ei meeldinud. Hiljem täiendas ta end [[Prantsusmaa]]l.


[[1914]] abiellus Agatha sõjaväelenduri Archibald Christiega. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal oli ta [[Punane Rist|Punase Rist]]i medõde. [[1928]] see kooselu lahutati. Külastades teist korda [[1930]] [[Bagdad]]it, kohtus naine arheoloogi [[Max Mallowan]]iga. Agatha Christie ja Max olid õnnelikult abielus 46 aastat. Kirjanik suri [[12. jaanuar]]il [[1976]] [[Wallingford]]is<ref>[http://www.agathachristie.com/about-christie/the-queen-of-crime/biography/ Agatha Christie elulugu] Agatha Christie ametlik sait)</ref>.
[[1914]] abiellus Agatha sõjaväelenduri Archibald Christiega. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal oli ta [[Punane Rist|Punase Rist]]i medõde. [[1928]] see kooselu lahutati. Külastades teist korda [[1930]] [[Bagdad]]it, kohtus naine arheoloogi [[Max Mallowan]]iga. Agatha Christie ja Max olid õnnelikult abielus 46 aastat. Kirjanik suri [[12. jaanuar]]il [[1976]] [[Wallingford]]is<ref>[http://www.agathachristie.com/about-christie/the-queen-of-crime/biography/ Agatha Christie elulugu] Agatha Christie ametlik sait)</ref>.
43. rida: 43. rida:
{{vaata|Agatha Christie bibliograafia}}
{{vaata|Agatha Christie bibliograafia}}


Kirjutamist alustas ta [[1916|1969]]. aastal, mil kirjutas teose "[[Saladuslik juhtum Stylesis]]". [[1920]]. aastal avaldas raamatu kirjastus Bodley Head. Pärast seda kirjutas ta veel 77 kriminaalromaani, ligi 100 lühijuttu ja 20 [[näidend]]it.
Kirjutamist alustas ta [[1916]]. aastal, mil kirjutas teose "[[Saladuslik juhtum Stylesis]]". [[1920]]. aastal avaldas raamatu kirjastus Bodley Head. Pärast seda kirjutas ta veel 77 kriminaalromaani, ligi 100 lühijuttu ja 20 [[näidend]]it.


Tema kuulsaim näidend on "[[Hiirelõks (näidend)|Hiirelõks]]", mida [[Londoni West Endi teater|Londoni West Endi teatris]] on mängitud alates [[1952]]. aastast tänapäevani rohkem kui 24 000 korda. See on ühe näidendi samas teatris esitamise kordade arvu maailmarekord.
Tema kuulsaim näidend on "[[Hiirelõks (näidend)|Hiirelõks]]", mida [[Londoni West Endi teater|Londoni West Endi teatris]] on mängitud alates [[1952]]. aastast tänapäevani rohkem kui 24 000 korda. See on ühe näidendi samas teatris esitamise kordade arvu maailmarekord.
68. rida: 68. rida:
* "[[Teatame mõrvast]]" (''A Murder is Announced'', [[1950]])
* "[[Teatame mõrvast]]" (''A Murder is Announced'', [[1950]])
* "[[Lõputu öö]]" (''Endless Night'', [[1967]])
* "[[Lõputu öö]]" (''Endless Night'', [[1967]])
* "[[Nemesis (Christie)|Nemesis]]" (''Nemesisu'', [[1971]])
* "[[Nemesis (Christie)|Nemesis]]" (''Nemesis'', [[1971]])
* "[[Eesriie (Christie)|Eesriie]]" (''Curtain: Poirot's Last Case'', [[1975]])
* "[[Eesriie (Christie)|Eesriie]]" (''Curtain: Poirot's Last Case'', [[1975]])


76. rida: 76. rida:


== Tunnustus ==
== Tunnustus ==
* [[1955]] ''Grandmom Master Award'' – elutöö preemia ([[Edgar Allan Poe auhind]])
* [[1955]] ''Grand Master Award'' – elutöö preemia ([[Edgar Allan Poe auhind]])
* [[1972]] ''Grand Master'' – elutöö preemia ([[Rootsi kriminaalkirjanduse auhind#Grand Master|Rootsi kriminaalkirjanduse auhind]])
* [[1972]] ''Grand Master'' – elutöö preemia ([[Rootsi kriminaalkirjanduse auhind#Grand Master|Rootsi kriminaalkirjanduse auhind]])



Redaktsioon: 2. detsember 2015, kell 15:27

 See artikkel räägib kirjanikust; Vene ansambli kohta vaata artiklit Agatha Christie (ansambel)

Agatha Christie
Sünniaeg 15. september 1890 Muuda Vikiandmetes
Surmaaeg 12. jaanuar 1976 (85-aastaselt) Muuda Vikiandmetes
Varjunimi Mary Westmacott
Kirjandusžanrid kriminaalromaanid
armastusromaanid
Abikaasa(d) Archibald Christie (1914–1928)
Max Mallowan (1930–1976)
Laps(ed) Rosalind Hicks (1919–2004)
Mõjutanud Edgar Allan Poe
Anna Katherine Green
Arthur Conan Doyle
Gilbert Keith Chesterton
Koduleht agathachristie.com

Agatha Mary Clarissa Christie (neiupõlvenimi Miller; 15. september 1890 Torquay, Inglismaa12. jaanuar 1976 Wallingford, Inglismaa) oli inglise kirjanik, kes sai tuntuks kriminaalromaanidega.

Varjunime Mary Westmacott all kirjutas ta ka 6 armastusromaani, kuid need ei pälvinud erilist tähelepanu. Teda peetakse üheks tähtsaimaks ja innovaatilisimaks kirjanikuks kriminaalromaani žanris. Tema teoste kaks kuulsaimat detektiivi on Hercule Poirot ja miss Marple.

1930. aastal asutas ta Londonis koos Freeman Wills Croftsi, Dorothy Sayersi, Anthony Berkeley Coxi ja teiste Briti kriminaalkirjanikega ühenduse Detection Club[1].

1956 anti Christiele Briti Impeeriumi Komandöri orden (Commander of the Order of the British Empire). 1971 aastal lisandus tiitel Dame (Order of Dame Commander of the British Empire)[2].

Elulugu

Agatha Miller sündis Inglismaal Frederick ja Clara Milleri kolmanda lapsena. Hariduse omandas noor Agatha kodus ema käe all. Ta ei saanud mingit ametlikku haridust. Kuigi ema uskus, et lapsi ei tohiks lugema õpetada enne, kui nad 8-aastaseks saavad, õppis Agatha ise 4-aastaselt lugema. Isa õpetas talle matemaatikat. Prantsuse keele õpetamiseks palgati hoidjaks neiu, kes ei osanud ühtki keelt peale prantsuse keele. Agatha võttis klaveritunde, mis talle meeldisid, ja tantsutunde, mis talle ei meeldinud. Hiljem täiendas ta end Prantsusmaal.

1914 abiellus Agatha sõjaväelenduri Archibald Christiega. Esimese maailmasõja ajal oli ta Punase Risti medõde. 1928 see kooselu lahutati. Külastades teist korda 1930 Bagdadit, kohtus naine arheoloogi Max Mallowaniga. Agatha Christie ja Max olid õnnelikult abielus 46 aastat. Kirjanik suri 12. jaanuaril 1976 Wallingfordis[3].

Looming

 Pikemalt artiklis Agatha Christie bibliograafia

Kirjutamist alustas ta 1916. aastal, mil kirjutas teose "Saladuslik juhtum Stylesis". 1920. aastal avaldas raamatu kirjastus Bodley Head. Pärast seda kirjutas ta veel 77 kriminaalromaani, ligi 100 lühijuttu ja 20 näidendit.

Tema kuulsaim näidend on "Hiirelõks", mida Londoni West Endi teatris on mängitud alates 1952. aastast tänapäevani rohkem kui 24 000 korda. See on ühe näidendi samas teatris esitamise kordade arvu maailmarekord.

Guinnessi rekordite raamatu järgi on Christie maailma enim müüdud romaanikirjanik ja koos William Shakespeare'iga maailma enim müüdud kirjanik. Tema teoseid on müüdud umbes 4 miljardit. Index Translationumi järgi on Christie maailma enim tõlgitud kirjanik: tema teoseid on tõlgitud vähemalt 103 keelde. Üksnes Walt Disney Productionsi filme on tõlgitud enamatesse keeltesse.

2006. aastal müüdi Eestis tema teost "Miss Marple. Kogutud lühijutud" (kirjastus Varrak) 5712 eksemplari, mis andis Eesti selle aasta ilukirjanduse bestsellerite loendis 5. koha. Varraku ilukirjandusteostest oli ta esimene. [4]

Kriminaalromaane

1990 avaldatud edetabelist "The Top 100 Crime Novels of All Time" (UK Crime Writers Association)[5] ja viis aastat hiljem ilmunud "The Top 100 Mystery Novels of All Time Selected" (Mystery Writers of America)[6] võib leida järgmist Agatha Christie teoseid :

Lisaks eelnevatele teostele tõstavad Guardian[7] ja Amazon.co.uk [8] oma edetabelites esile veel:

Kirjandus

Tunnustus

Viited

  1. Anthony Berkeley. Langtail Press
  2. Biography: Agatha Christie. Illiterarty
  3. Agatha Christie elulugu Agatha Christie ametlik sait)
  4. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 350
  5. Book awards: Top 100 Crime Novels of All Time. UK Crime Writers' Association. LibraryThing
  6. Top 100 Mystery Novels of All Time Selected. Mystery Writers of America. LibraryThing
  7. John Curran. The top 10 Agatha Christie mysteries. Guardian, 16. september 2009
  8. Top 10 Agatha Christie Crime Stories. Amazon.co.uk

Välislingid