Douglass North

Douglass C. North
Sündinud	5. november 1920 , Cambridge, Massachusetts, USA
Kodakondsus	Ameerika Ühendriigid
Tegevusala	Majandusteadus
Alma mater	California Ülikool, Berkeley
Töökoht	Washington Ülikool, St. Louis Washingtoni Ülikool Cambridge'i Ülikool
Saavutused	Majanduse ajalugu
Tunnustus	Nobeli majandusauhind (1993)

Douglass Cecil North (sündinud 5. novembril 1920 Cambridge'is Massachusettsi osariigis) on USA majandusteadlane. Ta on lõpetanud California Ülikooli (Berkeley) kolme diplomiga (politoloogia, filosoofia ja majandusteadus).

North sai 1993. aastal Nobeli majandusauhinna. Ta oli poliitilise ökonoomia professor Washingtoni Ülikoolis Saint Louisis 1983. Tema majandusteaduslikud tööd on omandiõiguse, tehingukulude ja majandusliku ettevõtluse ajaloo ning ka majandusliku arengu vallast arenevates riikidel.

Douglass North defineeris oma 1990. aastal esmakordselt ilmunud teoses "Institutsioonid, institutsionaalne muutus ja majandusedu" institutsioone kui mängureegleid, mis juhivad ja piiravad inimeste ja organisatsioonide tegevust ühiskonnas. North eristas formaalseid mängureegleid mitteformaalsetest.

Formaalsed mängureeglid on seotud kirjutatud reeglitega:

• seadused
• direktiivid
• normid, koodeksid jne

Mitteformaalsed mängureeglid on seotud kirjutamata reeglitega:

• traditsioonid
• tõekspidamised
• harjumused
• tavad, kombed jne

North rõhutas institutsioonide olulisust väites, et need mõjutavad majanduse käekäiku ning arengut. Näiteks toob North esile tehingukulud, mis on tema arvates mõjutatud alljärgnevate tingimuste poolt:

1. Mõõtmiskulud - Tehingu osapooled on sunnitud tegema kulutusi kauba või teenuse väärtuse kindlaksmääramiseks: on need ikka soovitud värvi, suurusega, kaaluga, õige arv ning kas müüja on ikka nende omanik.
2. Turu suurus – otsustab, kas toimub ebaisikuline või personaalne vahetus. Näiteks, kui tehing toimub väikses alevikus, kus osapooled üksteist tunnevad, on teisele "tünga" tegemine seotud riskidega sattuda üldise kriitika, pilkamise ning halvakspaneku subjektiks ning võib tähendada, et patustanuga ei soovita enam äri ajada. Vastupidises olukorras, kus tehingu osapooled üksteist ei tunne ja "risk" kogemata üksteisega kohtuda on väike, olukord mis peaks kirjeldama olukorda suurtel turgudel, kus sotsiaalse kontrolli puudub, on loodud tingimused oportinstlikuks käitumiseks.
3. Seaduste jõustamine (law enforcement) on enamikes ühiskondades aeganõudev ning kulukas.
4. Ideoloogia – suhteliselt kompakne ning vastuoludeta väärtuste kogu, mis annab tema järgijatele vastused alljärgnevatele küsimusele:
   • mis on hea ja mis on halb?
   • kes ma olen?
   • miks asjad nii juhtuvad nagu nad juhtuvad?
   • mida peaks ette võtma, et olukorda paremuse poole pöörata?