Mustamäe nõlv: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
47. rida: 47. rida:


[[Kategooria:Eesti mäed]]
[[Kategooria:Eesti mäed]]
[[Kategooria:Mustamäe linnaosa paigad]]
[[Kategooria:Mustamäe linnaosa]]
[[Kategooria:Nõmme linnaosa paigad]]
[[Kategooria:Nõmme linnaosa]]

Redaktsioon: 21. veebruar 2015, kell 15:13

Lamekas.
Vanakas.
Ehitajate tee Mustamäe nõlval. Taamal Mustamäe suusasild.
Seaküla Simsoni loodud Glehni kuju Nõmmel
Nõmme vaateplatvorm vaatega Tallinna linnale.
Mustamäe suusahüppetornid nõlval, Vana-Mustamäe tänav 16.

Mustamäe nõlv on Nõmme liiviku osa, mis algab Rahumäe kalmistu kohal ja lõpeb Kadaka puiesteel. Kõrgus 15–18 m, pikkus 4 km. Nõlva poolitab Ehitajate tee. Kuulub Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealasse.

Varem on Nõmme liiviku põhjanõlv (pikkusega u 5 km ja suhtelise kõrgusega kohati üle 30 m) koos lähedaste luidetega (vastu Harku tasandikku) kandunud ka nime Mustamägi (ka Mustmägi).[1]

Asukoht

Nõlv algab Rahumäe tee (Rahumäe kalmistu) ja Tervise tänava vahelisel alal (kõrgus 3–4 meetrit). Vahetult kalmistu põhja-lääne küljelt hakkab nõlva kõrgus pidevalt suurenema, tõustes 15–18 meetrini. Ühtlase kallakuga (30–35°) pidev järsak jätkub piki 3,5 km pikkust läbi Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala. Peale Ehitajate tee läheb paralleelselt Suusa- ja Vana-Mustamäe tänavaga läbi Glehni pargi kuni Kadaka puiesteeni. Metsaveere tänavast lõuna pool on nõlva kõrgus vaid 4–5 meetrit ja kalle väike (15–18°). Lõunasse (rööbiti Kalda tänavaga) suunduv nõlv madaldub ja laugeneb.

Pinnaehitus

Mustamäe nõlv koosneb liustikujõetekkelisest liivast ja kruusast, mille paksus küünib kohati 26 meetrini. Need setted lasuvad suhteliselt õhukesel põhimoreenil, mis katab ordoviitsiumi lubjakive.

Tekkimine

Mustamäe nõlv tekkis Palivere staadiumi ajal, enam kui 11 000 aastat tagasi, mil mandrijää tungis uuesti Loode-Eestisse. Tõenäoliselt on nõlv tekkinud Joldiamere ja Antsülusjärve murrutuse tõttu.

Huvitavad objektid ja vaatamisväärsused

Kasutatud kirjandus

Vaata ka

Viited

  1. Toimetuskolleegium: L.Valt, L. Raudtits, A. Mihkelsoo, "Tallinn. Lühientsüklopeedia", Tallinn, Kirjastus Valgus, lk 245, 1979