Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
30. rida: 30. rida:
==Vastukaja==
==Vastukaja==
[[File:Rael Artel and Joanna Rajkowska's installation.jpg|thumb|Rael Artel kuraatorituuril, esinemas Poola kunstniku Joanna Rajkowska installatsiooni "Tervitused Jeruusalemma avenüült" materjalide ees.]]
[[File:Rael Artel and Joanna Rajkowska's installation.jpg|thumb|Rael Artel kuraatorituuril, esinemas Poola kunstniku Joanna Rajkowska installatsiooni "Tervitused Jeruusalemma avenüült" materjalide ees.]]
Avamispäeval külastas näitust "Minu Poola" [[ETV]] saate "[[Aktuaalne kaamera|Aktuaalse kaamera]]" tegijate palvel Tartu juudi kogukonna esinaine [[Ilona Smuškina]], kelle hinnangul oli see emotsionaalselt väga ebameeldiv: "Ma ei saanud vaadata rohkem kui 3 sekundit seda videot, kus näidati seda gaasikambrit. Aga see vaene vanamees, keda piinati Auschwitzis, praegu piinab teda see sama noormees, kes tegi selle kunstiteose."<ref name="keelatud">[http://kultuur.err.ee/v/kunst/naitus/917d7a19-0d8a-4652-b3f5-2ddcaedec9b8 Tartus avatud holokaustinäitusel "Minu Poola" näidatakse ka Saksamaal keelatud töid] ERR, 6. veebruar 2015</ref> Seejärel võttis ajakirjanduses sõna [[Eesti Juudi Kogukond|Eesti Juudi Kogukonna]] esinaine, jurist [[Alla Jakobson]], kes teatas, et tunnevad ennast solvatuna, ei pea näitusel esitletud [[Artur Żmijewski]] videosid kunstiks ning nõuavad nende eemaldamist näituselt.{{lisa viide}} 10. veebruaril edastas Eesti Juudi Kogukond Eesti riigijuhtidele avaliku pöördumise, milles kirjutas: "Ilmselt oleks mõeldamatu [[Küüditamine|küüditamisele]] pühendatud näitusel näidata selleteemalist [[alastiolek|alastiolekuga]] videot. Miks holokausti suhtes tehakse erand, mida õigustatakse kunstivabadusega?"<ref name="vabandust" /> Näituse avamise järgset avaldust toetasid järgnevatel päevadel mitmed organisatsioonid ja poliitikud, kuid ka kultuuritegelased: Eesti eurosaadik [[Urmas Paet]], välisminister [[Keit Pentus-Rosimannus]]<ref name="Pentus">[http://uudised.err.ee/v/eesti/6fd1cb04-c428-4aa2-b872-f9ba843bda7f "Pentus-Rosimannus: pean õigeks, et muuseum solvavad eksponaadid eemaldas"] ERR, 12.02.2015</ref>, kultuuriminister [[Urve Tiidus]]<ref name="arutelul" /><ref name="empaatiavõimes" />[http://uudised.err.ee/v/eesti/282bb1df-962c-421f-b659-29e03d5f4897 "Tiidus holokausti-näitusest: siin on küsimus empaatiavõimes"] ERR, 10. veebruar 2015</ref>, kaitseminister [[Sven Mikser]]<ref name="Mikser">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/mikser-inimsusevastane-kuritegu-ei-peaks-olema-naljategemise-objektiks?id=70777607 "Mikser: inimsusevastane kuritegu ei peaks olema naljategemise objektiks"] Delfi, 12. veebruar 2015</ref>, endine regionaalminister [[Vallo Reimaa]], Riigikogu esimees [[Eiki Nestor]]<ref name="Nestor">Epp-Mare Kukemelk [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/nestor-holokausti-teemalist-naitust-kohe-maha-votma-ei-hakkaks-ratas-soovitab-korraldajatel-ebasobivad-teosed-naituselt-eemaldada-ja-vabandada?id=70756917 "Nestor holokausti teemalist näitust kohe maha võtma ei hakkaks, Ratas soovitab korraldajatel ebasobivad teosed näituselt eemaldada ja vabandada"] Delfi, 10. veebruar 2015</ref>, endine kultuuriminister [[Laine Randjärv]]<ref name="Nestor" />, endine Tallinna linnapea [[Jüri Ratas]]<ref name="Nestor" />, [[Eesti Islami Kogudus]]<ref name="islam">[http://uudised.err.ee/v/eesti/93e7a9b9-ca6c-4049-8541-7781ca9a42ec "Eesti Islami Kogudus toetab juudi kogukonna protesti Tartu Kunstimuuseumi näituse vastu"] ERR, 11. veebruar 2015</ref>, [[Tartu linnavolikogu]] kultuurikomisjon<ref name="kultuurikomisjon">Aune Rumm [http://tartu.ee/index.php?page_id=36&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/teated.nsf/web/viited/FC3DDFBBA52F17BFC2257DEA0056A566?OpenDocument "Volikogu kultuurikomisjon taunib holokaustiteema käsitlemisviisi Tartu Kunstimuuseumi näitusel"] Tartu Linnavolikogu pressiteade, 12. veebruar 2015</ref>, [[Krista Piirimäe]]<ref name="Piirimäe">Krista Piirimäe [http://kultuur.postimees.ee/3086409/kunstiajaloolane-krista-piirimae-kritiseerib-teravalt-holokausti-teemalist-naitust "Kunstiajaloolane Krista Piirimäe kritiseerib teravalt holokausti-teemalist näitust"] Postimees, 10. veebruar 2015</ref> jt. "Minu Poola" vastu suunatud kriitika pälvis kiirelt kajastust ja kordamist ka rahvusvahelises ajakirjanduses, eriti [[Venemaa]]l ja [[Iisrael]]is. Teiste seas on näitust nägemata seda kritiseerinud [[Wiesenthali keskus]]e juht [[Efraim Zuroff]]<ref name="zuroff">[http://kultuur.err.ee/v/kunst/uudis/b0c88f71-10ba-44ef-9477-ac3870b6dce4 "Zuroff: Tartus avatud näitus on haiglane irvitamine juutide massimõrva üle"] ERR, 9. veebruar 2015</ref>.
Avamispäeval külastas näitust "Minu Poola" [[ETV]] saate "[[Aktuaalne kaamera|Aktuaalse kaamera]]" tegijate palvel Tartu juudi kogukonna esinaine [[Ilona Smuškina]], kelle hinnangul oli see emotsionaalselt väga ebameeldiv: "Ma ei saanud vaadata rohkem kui 3 sekundit seda videot, kus näidati seda gaasikambrit. Aga see vaene vanamees, keda piinati Auschwitzis, praegu piinab teda see sama noormees, kes tegi selle kunstiteose."<ref name="keelatud">[http://kultuur.err.ee/v/kunst/naitus/917d7a19-0d8a-4652-b3f5-2ddcaedec9b8 Tartus avatud holokaustinäitusel "Minu Poola" näidatakse ka Saksamaal keelatud töid] ERR, 6. veebruar 2015</ref> Seejärel võttis ajakirjanduses sõna [[Eesti Juudi Kogukond|Eesti Juudi Kogukonna]] esinaine, jurist [[Alla Jakobson]], kes teatas, et tunnevad ennast solvatuna, ei pea näitusel esitletud [[Artur Żmijewski]] videosid kunstiks ning nõuavad nende eemaldamist näituselt.{{lisa viide}} 10. veebruaril edastas Eesti Juudi Kogukond Eesti riigijuhtidele avaliku pöördumise, milles kirjutas: "Ilmselt oleks mõeldamatu [[Küüditamine|küüditamisele]] pühendatud näitusel näidata selleteemalist [[alastiolek|alastiolekuga]] videot. Miks holokausti suhtes tehakse erand, mida õigustatakse kunstivabadusega?"<ref name="vabandust" /> Näituse avamise järgset avaldust toetasid järgnevatel päevadel mitmed organisatsioonid ja poliitikud, kuid ka kultuuritegelased: Eesti eurosaadik [[Urmas Paet]], välisminister [[Keit Pentus-Rosimannus]]<ref name="Pentus">[http://uudised.err.ee/v/eesti/6fd1cb04-c428-4aa2-b872-f9ba843bda7f "Pentus-Rosimannus: pean õigeks, et muuseum solvavad eksponaadid eemaldas"] ERR, 12.02.2015</ref>, kultuuriminister [[Urve Tiidus]]<ref name="arutelul" /><ref name="empaatiavõimes" >[http://uudised.err.ee/v/eesti/282bb1df-962c-421f-b659-29e03d5f4897 "Tiidus holokausti-näitusest: siin on küsimus empaatiavõimes"] ERR, 10. veebruar 2015</ref>, kaitseminister [[Sven Mikser]]<ref name="Mikser">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/mikser-inimsusevastane-kuritegu-ei-peaks-olema-naljategemise-objektiks?id=70777607 "Mikser: inimsusevastane kuritegu ei peaks olema naljategemise objektiks"] Delfi, 12. veebruar 2015</ref>, endine regionaalminister [[Vallo Reimaa]], Riigikogu esimees [[Eiki Nestor]]<ref name="Nestor">Epp-Mare Kukemelk [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/nestor-holokausti-teemalist-naitust-kohe-maha-votma-ei-hakkaks-ratas-soovitab-korraldajatel-ebasobivad-teosed-naituselt-eemaldada-ja-vabandada?id=70756917 "Nestor holokausti teemalist näitust kohe maha võtma ei hakkaks, Ratas soovitab korraldajatel ebasobivad teosed näituselt eemaldada ja vabandada"] Delfi, 10. veebruar 2015</ref>, endine kultuuriminister [[Laine Randjärv]]<ref name="Nestor" />, endine Tallinna linnapea [[Jüri Ratas]]<ref name="Nestor" />, [[Eesti Islami Kogudus]]<ref name="islam">[http://uudised.err.ee/v/eesti/93e7a9b9-ca6c-4049-8541-7781ca9a42ec "Eesti Islami Kogudus toetab juudi kogukonna protesti Tartu Kunstimuuseumi näituse vastu"] ERR, 11. veebruar 2015</ref>, [[Tartu linnavolikogu]] kultuurikomisjon<ref name="kultuurikomisjon">Aune Rumm [http://tartu.ee/index.php?page_id=36&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/teated.nsf/web/viited/FC3DDFBBA52F17BFC2257DEA0056A566?OpenDocument "Volikogu kultuurikomisjon taunib holokaustiteema käsitlemisviisi Tartu Kunstimuuseumi näitusel"] Tartu Linnavolikogu pressiteade, 12. veebruar 2015</ref>, [[Krista Piirimäe]]<ref name="Piirimäe">Krista Piirimäe [http://kultuur.postimees.ee/3086409/kunstiajaloolane-krista-piirimae-kritiseerib-teravalt-holokausti-teemalist-naitust "Kunstiajaloolane Krista Piirimäe kritiseerib teravalt holokausti-teemalist näitust"] Postimees, 10. veebruar 2015</ref> jt. "Minu Poola" vastu suunatud kriitika pälvis kiirelt kajastust ja kordamist ka rahvusvahelises ajakirjanduses, eriti [[Venemaa]]l ja [[Iisrael]]is. Teiste seas on näitust nägemata seda kritiseerinud [[Wiesenthali keskus]]e juht [[Efraim Zuroff]]<ref name="zuroff">[http://kultuur.err.ee/v/kunst/uudis/b0c88f71-10ba-44ef-9477-ac3870b6dce4 "Zuroff: Tartus avatud näitus on haiglane irvitamine juutide massimõrva üle"] ERR, 9. veebruar 2015</ref>.


Peamiste kriitiliste argumentidena on nimetatud holokausti teemal naljatamist või [[iroonia|ironiseerimist]], kunstnike ja näituse koostaja vähest [[empaatia]]võimet ning vajadust selgitada välja lubatavuse piirid kunstis.
Peamiste kriitiliste argumentidena on nimetatud holokausti teemal naljatamist või [[iroonia|ironiseerimist]], kunstnike ja näituse koostaja vähest [[empaatia]]võimet ning vajadust selgitada välja lubatavuse piirid kunstis.

Redaktsioon: 17. veebruar 2015, kell 16:28

Rael Artel kuraatorituuril Tartu Kunstimuuseumi näitusel "Minu Poola", esinemas Poola kunstniku Wilhelm Sasnali installatsiooni "Warsaw" ees.

"Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest" on Tartu Kunstimuuseumis 7. veebruarist 29. märtsini 2015 toimuv näitus[1], mis on teadaolevalt esimene holokaustiteemaline kunstinäitus Eestis[2]. Teemakäsituse tõttu pälvis Rael Arteli kureeritud näitus laia tähelepanu Eesti ühiskonnas ning Eesti ja rahvusvahelises meedias, kutsudes esile eriarvamusi ning algatades debati nii holokausti kajastamise kui ka sõnavabaduse, tsensuuri ja enesetsensuuri üle kunstis. Algselt oli näitusel üleval 8 tööd kaasaegsest kunstist, neist 1 Eesti kunstnike ja 7 Poola (sh 1 Poola-Iisraeli) kunstnike omad; kohe näituse avamise järel alanud avaliku kriitika tagajärjel piirati alguses ligipääsu kahele teosele ning hiljem eemaldati need näituselt.

Näituse nimi "Minu Poola" rõhutab kuraatori isiklikku perspektiivi Poola kaasaegsele kunstile, kus holokaust ja laiemalt Teine maailmasõda on üks läbivaid motiive. Nimi viitab kirjastuse Petrone Print Minu-raamatute sarjale, mis samuti edastab autorite isiklikke muljeid eri maadest. Teemavalikut põhjendas Artel järgmiselt: "Mäluasutusena on Tartu Kunstimuuseumi kohustus mäletada, ning kunstimuuseumina oleme mäletamiseks appi kutsunud kunstnikud, kel on olemas keel ja hääl valusast ajaloosündmusest rääkimiseks. /---/ Ehk teeb tõsiasi, et teosed avavad diskussiooni, holokaustist rääkimise lihtsamaks. Eksponeeritud teoseid ühendavateks märksõnadeks on mäletamine ja trauma. Traagilises sündmuses hukkunute meenutamine, ajaloo vaatlemine läbi huumoriprisma, ebaõigluse kompenseerimine, ajaloo kaubastamine ja turustamine, läbielatu taaselustamine – need on vaid mõningad strateegiad, mida kunstnikud on kasutanud, et käsitleda lähimineviku valusaid ja ebameeldivaid teemasid."[1] Põhjus on selleski, et 2015. aastal möödub 70 aastat Teise maailmasõja lõpust, mil vabastati ka Natsi-Saksamaa koonduslaagrite vangid[3]. "Minu Poola" tutvustuses muuseumi kodulehel hoiatati algusest peale: "Ettevaatust, näitusel eksponeeritud teosed võivad mõjuda häirivalt."[1]

Tartu Kunstimuuseumi näitusele valiti tööd tuntud Poola kunstnikelt, kellest enamik on osalenud Veneetsia biennaalil.[1] Kuraator Rael Arteli sõnul püüdis ta leida võrdlusmaterjali ka Eesti kunstist, kuid tal ei õnnestunud leida teisi holokausti teemalisi teoseid peale John Smithi maali "Holocaust".[3]

Näitusega koos ilmus ka kataloog, mille teksti koostas Rael Artel ja kujundas Mikk Heinsoo. Näitust toetasid Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium. "Minu Poola" kuraator on Tartu kunstimuuseumi direktor Rael Artel, koordinaator kunstimuuseumi kaasaegse kunsti kogu hoidja Julia Polujanenkova.[1]

Videote eemaldamine näituselt

Teade kahe video eemaldamisest Tartu Kunstimuuseumi näituselt "Minu Poola" toas, kus varem eksponeeriti Artur Zmijewski videosid.

"Minu Poola" avati laupäeval, 7. veebruaril[1]. Teisipäeval teatas Tartu Kunstimuuseum, et ligipääs kahele enim kritiseeritud videole piiratakse, nii et neid võib näha ainult külastaja otsesel soovil ja pärast kuraatori kirjaliku selgitusega tutvumist. Ühtlasi vabandas muuseumidirektor Artel kõigi ees, keda väljapanek on riivanud.[4] Kultuuriministeeriumis toimunud arutelu järel, millel osalesid kultuuriminister Urve Tiidus ja Eesti Juudi Kogukonna esindajad, ning mille järel kultuuriminister Tiidus samuti näitust solvavaks nimetas, otsustas muuseum teosed näituselt eemaldada.[5]

Kuna esmaspäeval ja teisipäeval oli muuseum suletud ning teosed eemaldati juba kolmapäeva pärastlõunal, jõudis kõnealuste videotega tutvuda vaid väike osa näituskülastajatest. Seetõttu ei olnud enamik debatis osalejaid teostega tuttav või tundis neid vaid uudistes näidatud lõikude ja ümberjutustuste põhjal.[viide?]

Videote eemaldamist on hinnatud erinevalt. Näiteks tõlgendas ajakirjanik Kadri Veermäe seda tsensuuri või enesetsensuurina[6], samas kui endine kultuuriajakirjanik Kaarel Tarand ei pidanud videote mahavõtmist näituselt tsensuuri ilminguks[7]. Kunstnik Kiwa pidas seda kunsti kriminaliseerimiseks[8].

Teosed ja kunstnikud

Poola kunstniku Wilhelm Sasnali installatsioon "Warsaw" loodi süütenööri põletamise abil, nii et seinale jäetud jälg moodustab kirja "WARSAW".
  • Yael Bartana videos "Unistused ja õudusunenäod" (“Mary Koszmary”, 2007) kõneleb poliitik inimtühjale rohtunud staadionile, kus on vaid käputäis skaute või pioneere, juutide ja poolakate leppimisest ning vajadusest juutide naasmise järele, et taastada Poola kultuuriline mitmekesisus ja luua ühine tulevik.[3]
  • Zbigniew Libera foto sarjast "Residendid" (2003) kujutab naeratavaid inimesi analoogsetes asendites inimestega tuntud fotolt vangidest Auschwitzi vabastamise aegu.[3]
  • Joanna Rajkowska teose “Tervitused Jeruusalemma avenüült” dokumentatsioon (2002) tutvustab üht Poola pealinna Varssavi silmatorkavamat monumenti: kunstpalmi, mille idee sai kunstnik külaskäigult Jeruusalemma. Teos meenutab sõjaeelse Poola kultuurilist mitmekesisust.[3]
  • John Smithi (Marko Mäetamm ja Kaido Ole) maal "Holocaust" (2001) kujutab kujutab kaht autoga sõitvat meest, kes näevad autoaknast mäeveerel seisvat kirja "Holocaust", mis näeb välja nagu tuntud maamärk "Hollywood". Arteli sõnul juhib maal tähelepanu holokausti kommertsialiseerimisele, kuna filmitööstus eesotsas Hollywoodiga on muutnud miljonite inimeste kannatused rahaks.[3]
  • Wilhelm Sasnali installatsioon "Warsaw" (2005) seisneb põleva süütenööri jäljega valgele seinale kirjutatud nimes "Warsaw", mis on poolitunud ingliskeelseteks sõnadeks "SAW WAR" - "nägi sõda".[3]
  • Art Spiegelmani lühikoomiks "Kokkuvarisemised: portree kunstnikust kui noorest %@?*!st" (2008) kirjeldab juudiperes põlvest põlve edasiantavat pärandit kui kirstu suletud koletist, kes tekitab lakkamatu süütunde. Seda võib mõista holokaustis ellujäänu süüna. Näitusel saab lugeda ka Spiegelmani kaheköitelist graafilist romaani "Maus" (1991).[3]
  • Artur Żmijewski video "Kullimäng" ("The Game of Tag", 1999).[3] oli 2012. aastal 7. Berliini biennaalil[9]. Autor kommenteeris teost "Aktuaalsele kaamerale" järgmiselt: "See on väga tõsine olukord. Ma ütleksin, et seal on elusate inimeste kehad, see on elus situatsioon - tragöödia asemel on meil lihtsalt elu."[10] Näituse kataloogis sidus kuraator Rael Artel "Kullimängu" Itaalia filosoofi Giorgio Agambeni mõistega "paljas elu", mis kirjeldab ühiskondlikest komventsioonidest ja kaitsest ilmajäänud inimeste olukorda.[3] Teose taustast kirjutas Postimehe ajakirjanik Kadri Veermäe: "Kindlasti on paljusid neid, kes nüüdseks internetist Żmijewski "Kullimängu" ära on vaadanud, üllatanud see, et nad pole nähtust tegelikult eriti šokeeritud. Šokeeritud oli hoopis Żmijewski ise, kui ta noore abiõpetajana oma õpilased koonduslaagrisse ekskursioonile viis ja nood gaasikambris rõõmsalt kilgates kulli mängima hakkasid."[11] Semiootik Mihhail Lotmani tõlgendus on järgmine: "See, mis peaks šokeerima, on loodetav vaataja kognitiivne dissonants selle lõbusa mängu ja holokausti vahel. Kuid see tekib vaataja peas, aga mitte ekraanil ega ka mitte võtteplatsil. Alustada võib kas või sellest, et kõik osalejad on silmnähtavalt mittejuudid /---/. Edasi, igaüks, kes vähegi ajalugu tunneb, teab, et mehed ja naised eraldati (pidi ju olema saun ja segasaun polnud Auschwitzis ette nähtud). Võib-olla selle teose (mille kvaliteedi osas on mul suured kahtlused) parim õigustus ongi see, et ta suudab tekitada nördimuslaviini. Kui vähe on meil vaja, et aktiveeruks holokaustimälestus."[12]
  • Artur Żmijewski video "80064" (2004) kujutab vestlust kunagise Auschwitzi vangi Józef Tarnawaga, kes veenmise tagajärjel laseb koonduslaagris tehtud tätoveeringu üle teha.[3] Kunstniku sõnul sümboliseerib see mehe au taastamist: "Teda koheldakse videos kui mineviku monumenti, mida tuleb hoida heas olukorras. Ja teine tähendus on minevikus toimunud vägivaldse teo kordamine. Mõlema filmi puhul soovisin ma minevikku avada, tõeliselt avada, mitte lihtsalt mälestada, vaid tõesti hüpata sellesse mineviku hetke, kui tehti see tätoveering ja kui inimesed olid gaasikambris."[10] Mihhail Lotman seevastu peab teost küll šokeerivaks, kuid ka mitmetahuliseks: "92-aastane Auschwitzi üleelanud Józef Tarnawa laseb end pehmeks rääkida ja värskendada oma tätoveeringut 80064. Mees palub seda mitte teha, ütleb, et niigi on hästi näha, siis ei ole enam ehtne jne. Kuid režissöör Artur Żmijewski on halastamatu ja vanamees alistub pealekäimisele, lastes tätoveeringut uuendada. Lõpus ei ole ta sugugi õnnelik, räägib, et on nagu mingi mööbliese. Ühes intervjuus ütleb režissöör, et muidugi ta lasi end pehmeks rääkida, kuna ta sai selle eest 500 eurot ja enne filmimist oli neil sõlmitud leping. Siin on sõnum palju ebamäärasem ja võib-olla mitmetahulisem /---/. Juhin valvsa Juudi Kogukonna tähelepanu sellele, et kusagil pole öeldud, et tegu on juudiga. Tema väljanägemises pole midagi semiitlikku ja režissöör ütleb samuti, et ta ei tea, mis rahvusest see mees on ja mis tähtsust sel on. Äkki peaks protestima hoopis Poola kogukond?"[12]

Vastukaja

Rael Artel kuraatorituuril, esinemas Poola kunstniku Joanna Rajkowska installatsiooni "Tervitused Jeruusalemma avenüült" materjalide ees.

Avamispäeval külastas näitust "Minu Poola" ETV saate "Aktuaalse kaamera" tegijate palvel Tartu juudi kogukonna esinaine Ilona Smuškina, kelle hinnangul oli see emotsionaalselt väga ebameeldiv: "Ma ei saanud vaadata rohkem kui 3 sekundit seda videot, kus näidati seda gaasikambrit. Aga see vaene vanamees, keda piinati Auschwitzis, praegu piinab teda see sama noormees, kes tegi selle kunstiteose."[13] Seejärel võttis ajakirjanduses sõna Eesti Juudi Kogukonna esinaine, jurist Alla Jakobson, kes teatas, et tunnevad ennast solvatuna, ei pea näitusel esitletud Artur Żmijewski videosid kunstiks ning nõuavad nende eemaldamist näituselt.[viide?] 10. veebruaril edastas Eesti Juudi Kogukond Eesti riigijuhtidele avaliku pöördumise, milles kirjutas: "Ilmselt oleks mõeldamatu küüditamisele pühendatud näitusel näidata selleteemalist alastiolekuga videot. Miks holokausti suhtes tehakse erand, mida õigustatakse kunstivabadusega?"[4] Näituse avamise järgset avaldust toetasid järgnevatel päevadel mitmed organisatsioonid ja poliitikud, kuid ka kultuuritegelased: Eesti eurosaadik Urmas Paet, välisminister Keit Pentus-Rosimannus[14], kultuuriminister Urve Tiidus[5][15], kaitseminister Sven Mikser[16], endine regionaalminister Vallo Reimaa, Riigikogu esimees Eiki Nestor[17], endine kultuuriminister Laine Randjärv[17], endine Tallinna linnapea Jüri Ratas[17], Eesti Islami Kogudus[18], Tartu linnavolikogu kultuurikomisjon[19], Krista Piirimäe[20] jt. "Minu Poola" vastu suunatud kriitika pälvis kiirelt kajastust ja kordamist ka rahvusvahelises ajakirjanduses, eriti Venemaal ja Iisraelis. Teiste seas on näitust nägemata seda kritiseerinud Wiesenthali keskuse juht Efraim Zuroff[21].

Peamiste kriitiliste argumentidena on nimetatud holokausti teemal naljatamist või ironiseerimist, kunstnike ja näituse koostaja vähest empaatiavõimet ning vajadust selgitada välja lubatavuse piirid kunstis.

Mõni päev hiljem hakkasid ilmuma ka esimesed vastureaktsioonid kultuuri- ja kunstitegelastelt, kes avaldasid kunstimuuseumile ja kuraatorile toetust. Kriitikat vaidlustas ka enim kritiseeritud videote autor Artur Żmijewski Eesti Televisioonile antud intervjuus, öeldes: "Me mälestame mineviku sündmusi ja see ei ole passiivne mälestamine, vaid selle aktiivne vorm. Eesmärk ei ole kedagi provotseerida. Alati on neid, kes tunnevad, et neid provotseeritakse, kuid see ei olnud minu eesmärk."[10] Näituse toetajate ning videote eemaldamise vastastena on sõna võtnud näiteks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi juhatuse liige Anders Härm, kunstnik Kiwa[8], kunstnik Jaan Elken, näitusel teosega esindatud kunstnik Marko Mäetamm, semiootik Mihhail Lotman, endine kultuuriminister Rein Lang, ajakirjanik Kadri Veermäe jpt.[6][22][23]

Kumu direktor Sirje Helme distantseerus ETV intervjuus näitusest, väites, et Lääne-Euroopa kunstis on kokkulepe holokausti mitte kujutada.[22] Tegelikult on siiski ka Lääne-Euroopas arvukalt holokaustiteemalisi kunstiteoseid eri žanrides.[viide?]

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Näitused: Täna muuseumis Tartu Kunstimuuseum (vaadatud 16. veebruaril 2015)
  2. ↑ "SEL LAUPÄEVAL AVATAKSE EESTI ESIMENE HOLOKAUSTITEEMALINE KUNSTINÄITUS" Müürileht, 3. veebruar 2015
  3. ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 Näituse kataloog (PDF)
  4. ↑ 4,0 4,1 "Tartu kunstimuuseumi direktor: palume vabandust kõigilt, keda väljapanek on riivanud" Postimees, 10. veebruar 2015
  5. ↑ 5,0 5,1 "Ministeeriumis toimunud arutelul leiti, et holokaustiteemaline näitus on solvav" Postimees, 11. veebruar 2015
  6. ↑ 6,0 6,1 "Holokausti näitusele päitsete pähe panemine kurvastas Eesti kultuuriinimesi" ERR, 15. veebruar
  7. ↑ Siim Randla [http://www.ohtuleht.ee/662580/kaarel-tarand-ei-nae-holokausti-naituselt-teoste-eemaldamises-tsensuuri "Kaarel Tarand ei näe holokausti näituselt teoste eemaldamises tsensuuri", 16. veebruar 2015
  8. ↑ 8,0 8,1 "Kiwa manifest: tagasi keskaega" ERR, 12. veebruar 2015
  9. ↑ "Saksa meedia kirjutas «Kullimängu» keelamise puhul tsensuurist, mitte šokist" Postimees, 10. veebruar 2015
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 "Holokaustivideote autor AK intervjuus: minu tööd on valesti mõistetud" ERR, 11.02.2015
  11. ↑ Kadri Veermäe "Kullimäng gaasikambris" Postimees, 12. veebruar 2015
  12. ↑ 12,0 12,1 Mihhail Lotman "Meie väike holokaustiskandaal" Mihhail Lotmani kodulehekülg, 11. veebruar 2015
  13. ↑ Tartus avatud holokaustinäitusel "Minu Poola" näidatakse ka Saksamaal keelatud töid ERR, 6. veebruar 2015
  14. ↑ "Pentus-Rosimannus: pean õigeks, et muuseum solvavad eksponaadid eemaldas" ERR, 12.02.2015
  15. ↑ "Tiidus holokausti-näitusest: siin on küsimus empaatiavõimes" ERR, 10. veebruar 2015
  16. ↑ "Mikser: inimsusevastane kuritegu ei peaks olema naljategemise objektiks" Delfi, 12. veebruar 2015
  17. ↑ 17,0 17,1 17,2 Epp-Mare Kukemelk "Nestor holokausti teemalist näitust kohe maha võtma ei hakkaks, Ratas soovitab korraldajatel ebasobivad teosed näituselt eemaldada ja vabandada" Delfi, 10. veebruar 2015
  18. ↑ "Eesti Islami Kogudus toetab juudi kogukonna protesti Tartu Kunstimuuseumi näituse vastu" ERR, 11. veebruar 2015
  19. ↑ Aune Rumm "Volikogu kultuurikomisjon taunib holokaustiteema käsitlemisviisi Tartu Kunstimuuseumi näitusel" Tartu Linnavolikogu pressiteade, 12. veebruar 2015
  20. ↑ Krista Piirimäe "Kunstiajaloolane Krista Piirimäe kritiseerib teravalt holokausti-teemalist näitust" Postimees, 10. veebruar 2015
  21. ↑ "Zuroff: Tartus avatud näitus on haiglane irvitamine juutide massimõrva üle" ERR, 9. veebruar 2015
  22. ↑ 22,0 22,1 Anders Härm: tõlgendada ilusaid poeetilisi kujundeid antisemiitlikena on absoluutne liialdus ERR, 12. veebruar 2015
  23. ↑ "Kultuuritegelased hindavad holokausti teema kunstis lubatavaks erinevalt pornograafiast" ERR, 10. veebruar 2015

Välislingid

Vastukaja

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Minu_Poola._Mäletamisest_ja_unustamisest&oldid=4108422"