Eesti NSV Ülemnõukogu: erinevus redaktsioonide vahel
P Valikulised grammatikaparandused. |
PResümee puudub |
||
86. rida: | 86. rida: | ||
|||||||||[[Jüri Suurhans]]||[[1978]], [[14. detsember]]||1980 |
|||||||||[[Jüri Suurhans]]||[[1978]], [[14. detsember]]||1980 |
||
|- |
|- |
||
|[[ENSV X Ülemnõukogu]]||[[1980]], [[24. veebruar]]||1985, 24. veebruar||285||[[Jüri Suurhans]]||[[1980]], [[28. märts]]||5. juuli |
|[[ENSV X Ülemnõukogu]]||[[1980]], [[24. veebruar]]||1985, 24. veebruar||285||[[Jüri Suurhans]]||[[1980]], [[28. märts]]||5. juuli 1982 |
||
|- |
|- |
||
|||||||||[[Matti Pedak]]||[[1982]], [[5. juuli]]||27. märts 1985 |
|||||||||[[Matti Pedak]]||[[1982]], [[5. juuli]]||27. märts 1985 |
Redaktsioon: 5. august 2014, kell 11:19
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Toompea loss, kus asus Eesti NSV Ülemnõukogu | |
Lühend | ENSV ÜN |
---|---|
Asutatud | 1940 |
Tegevuse lõpetanud | 1988 |
Tüüp | Seadusandlik võim |
Peakorter | Toompea loss, Tallinn |
Asukoht | Lossi plats 1a, Tallinn |
Tegevuspiirkond | Eesti NSV |
Juhtkond | Eesti NSV Ülemnõukogu Juhataja |
Emaorganisatsioon | NSV Liidu Ülemnõukogu |
Eesti NSV Ülemnõukogu oli Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan (alates 1988. aastast faktiline parlament).
Vastavalt NSV Liidu ja Eesti NSV põhiseadusele oli Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgani ENSV Ülemnõukogu. Eesti NSV Ülemnõukogu oli ka ainus Eesti NSV seadusandlik organ.
Eesti NSV Ülemnõukogu koosseis
Algselt oli ENSV ÜN koosseis 80, aja jooksul suurendati Eesti NSV Ülemnõukogu koosseisu 80 liikmelt 285-le. Nõukogude armeed esindas igas koosseisus (peale esimese) 4 saadikut.
- Pikemalt artiklis Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis
- Pikemalt artiklis Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumis oli 14 liiget ning seda juhtis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees.
Kronoloogia
Eesti NSV Ülemnõukogu eellane oli Eesti Vabariigi Riigivolikogu 2. koosseis. Eesti NSV 1940. aasta põhiseadusega muudeti riigivolikogu Eesti NSV Ajutiseks Ülemnõukoguks. 1941–1944 oli Eesti NSV Ülemnõukogu eksiilis, NSV Liidu tagalas.
1988. aastal võeti vastu otsus Eesti NSV suveräänsusest.
1990. aastal vähendati liikmete arv 105-le. 8. mail 1990 kell 11.23 nimetati Eesti NSV Eesti Vabariigiks. Eesti NSV Ülemnõukogu hakati nimetama Eesti Vabariigi Ülemnõukoguks.
20. augustil 1991 andis Eesti Komitee mandaadi ülemnõukogule ja kell 23.03 kuulutas Ülemnõukogu Eesti iseseisvuse taastatuks de facto (otsus Eesti riiklikust iseseisvusest).
1992. aasta põhiseaduse rakendusseaduse § 1 3. lõik nimetas Ülemnõukogu täitma Riigikogu ülesandeid, kuni Riigikogu valimistulemused kuulutatakse välja.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu lõpetas tegevuse 14. septembril 1992.
Eesti NSV Ülemnõukogu ülesanded
1977. aasta Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu konstitutsiooni VI. peatüki – "Riigivõimu- ja valitsemisorganite ülesehituse alused liiduvabariikides" kohaselt oli:
- § 137. Liiduvabariigi kõrgeim riigivõimuorgan on liiduvabariigi ülemnõukogu.
- Liiduvabariigi ülemnõukogu on õiguspädev otsustama kõiki küsimusi, mis on liiduvabariigi võimkonda arvatud NSV Liidu konstitutsiooniga ja liiduvabariigi konstitutsiooniga:
- Liiduvabariigi konstitutsiooni vastuvõtmist ja selles muudatuste tegemist, liiduvabariigi majandusliku ja sotsiaalse arengu riiklike plaanide ning riigieelarve ja nende täitmise aruannete kinnitamist ja talle aruandekohustuslike organite moodustamist teostab eranditult liiduvabariigi ülemnõukogu.
- Liiduvabariigi seadused võetakse vastu liiduvabariigi ülemnõukogu poolt või rahvahääletusel (referendumil), mis korraldatakse liiduvabariigi ülemnõukogu otsusel.
- § 138. Liiduvabariigi ülemnõukogu valib ülemnõukogu presiidiumi – liiduvabariigi ülemnõukogu alatiselt tegutseva organi, kes annab talle aru kogu oma tegevusest. Liiduvabariigi ülemnõukogu presiidiumi koosseis ja volitused määratakse kindlaks liiduvabariigi konstitutsiooniga.
- § 139. Liiduvabariigi ülemnõukogu moodustab liiduvabariigi ministrite nõukogu – liiduvabariigi valitsuse –, liiduvabariigi riigivõimu kõrgeima täitva ja korraldavaorgani.
Liiduvabariigi ministrite nõukogu vastutab ja on aruandekohustuslik liiduvabariigi ülemnõukogu ees, ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal aga vastutab ja on aruandekohustuslik liiduvabariigi ülemnõukogu presiidiumi ees.
Eesti NSV Ülemnõukogu koosseisud
Eesti NSV Ülemnõukogu istungid
|
|
Välislingid
- Jaan Toomla 1999. "Valitud ja valitsenud. Eesti parlamentaarsete ja muude esinduskogude ning valitsuste isikkoosseis aastail 1917–1999"
- Olev Liivik, ENSV Ülemnõukogu moodustamine