Leetrid: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
90. rida: | 90. rida: | ||
==Välisallikad== |
==Välisallikad== |
||
* Jane E. Libbey ja Robert S. Fujinami., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK2487/ Chapter 19 Virus-induced Immunosuppression], toimetajad Brogden KA ja Guthmiller JM, Polymicrobial Diseases., Washington (DC): ASM Press; 2002., veebiversioon (vaadatud 08.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> |
|||
*Lippincott Williams and Wilkins,[http://books.google.ee/books?id=R_ihveiNZFkC&pg=PA885&lpg=PA885&dq=professional+guide+to+disease+measles&source=bl&ots=2PkBwyy92L&sig=6_g5Xxgt76UUhhVBKcuG76zbCMk&hl=et&sa=X&ei=L4r0Upq-BeKy7AbCzYCYDA&redir_esc=y#v=onepage&q=professional%20guide%20to%20disease%20measles&f=false Professional Guide to Diseases], 10 |
*Lippincott Williams and Wilkins,[http://books.google.ee/books?id=R_ihveiNZFkC&pg=PA885&lpg=PA885&dq=professional+guide+to+disease+measles&source=bl&ots=2PkBwyy92L&sig=6_g5Xxgt76UUhhVBKcuG76zbCMk&hl=et&sa=X&ei=L4r0Upq-BeKy7AbCzYCYDA&redir_esc=y#v=onepage&q=professional%20guide%20to%20disease%20measles&f=false Professional Guide to Diseases], 10. trükk, lk 884 – 886, 2013, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 07.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> |
||
<small>''Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit [[:de:Masern]] seisuga 07.02.2014.''</small> |
<small>''Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit [[:de:Masern]] seisuga 07.02.2014.''</small> |
Redaktsioon: 8. juuli 2014, kell 08:23
Leetrid | |
---|---|
Morbilli | |
Nahk leetrite kolmandal haiguspäeval. | |
Klassifikatsioon ja välisallikad | |
RHK-10 | BB.05 |
RHK-9 | 055 |
DiseasesDB | 7890 |
MedlinePlus | 001569 |
eMedicine | derm/259 emerg/389 ped/1388 |
MeSH | D008457 |
Leetrid (ladina morbilli, inglise measles, rubeola)[1] on leetriviiruse põhjustatud lümfotroopne infektsioonhaigus (lööbehaigus) inimestel. Enamik mittekaitsepoogitutest aga ka vaktsineeritutest (MMR vaktsiin – leetrite, mumpsi ja punetiste liitvaktsiin) põeb leetreid lapsepõlves. Need kes lapsepõlves vaktsineeritud võivad põdeda haigust noorukina või ka täiskasvanuna.[2]
Epidemioloogia
WHO-piirkond | 1980 | 1990 | 2000 | 2005 |
---|---|---|---|---|
Aafrika | 1.240.993 | 481.204 | 520.102 | 316.224 |
Ameerika | 257.790 | 218.579 | 1.755 | 19 |
Östliches Mittelmeer | 341.624 | 59.058 | 38.592 | 15.069 |
Euroopa | 851.849 | 234.827 | 37.421 | 37.332 |
Kagu-Aasia | 199.535 | 224.925 | 61.975 | 83.627 |
Vaikse ookeani lääneosas | 1.319.640 | 155.490 | 176.493 | 128.016 |
Maailmas kokku | 4.211.431 | 1.374.083 | 836.338 | 580.287 |
Leetriviiruse laboratoorne eraldamine
- Pikemalt artiklis Leetriviirus
Leetriviirus (Edmonstoni tüvi) eraldati (korjati) 1954-ndal aastal neerurakkudest John F. Enders'i ja tema kaastöötajate poolt.
Nakatumine ja paljunemine
Leetriviirus levib inimeselt inimesele hingatava õhu kaudu, ka nakatunu nina ning suueritistega kokku puutudes. Leetrviirus siseneb ülemiste hingamisteede kaudu. Viiruse transkriptsioon elusrakkudes, toimub lümfisüsteemi kudedes ja elundites ning lümfisüsteemi rakkude (näit dendriitrakud, monotsüüdid,T-lümfotsüüdid) tsütoplasmas ja rakumembraanis. Edasi paljuneb leetriviirus peremeesorganismi teistes vastuvõtlikes ja koostööaltites elundites nagu nahk, silma sidekest, kopsud, seedekulgla, maks, neerud, suguelundite limaskest ja peaaju.
Immunopatoloogia
Leetriviirus põhjustab nakatunul raskekujulist immunosupressiooni, mis kujuneb 10ndal peiteperioodi päeval ja kestab 3 kuni 4 nädalat peale lööbe kadumist. Leetrite indutseeritud immunosupressiooni tekkemehhanisme käesoleval ajal hästi ei tunta kuid arvatakse, et viirus nakatab:
- a) dentriitrakke ja monotsüüte takistades neil antigeenide presenteerimist;
- b) ringlevate T-lümfotsüütide arv väheneb ligi 50% võrra, nii apoptoosi kui ka paljunemisraskuste tõttu;
- c) toimub lümfoid(-immuun)süsteemi düsbalanseerimine - TH1 nihkub TH2-le.[4]
Sümptomaatika
Infektsioonnakkuse asümptomaatiline peiteaeg peale leetriviirusega kokkupuutumist on 8 – 14 päeva. Harilikult alates 10-ndast päevast tekib nakkushaigusele iseloomulik väliste ilmingutega periood, mis kestab 3 kuni 5 päeva. Seda perioodi iseloomustab valguspelgus, anoreksia, silmasidekesta põletik, ninapõletik, kurgupõletik ja kuiv köha. Nimetatud perioodi lõppedes, enne leetrite lööbe ilmnemist, ilmuvad suu limaskestale helepunased Kopliki laigud. Keskmiselt 5 päeva jooksul peale Kopliki laikude ilmumist tõuseb kõrge palavik (40 0C ja kõrgem) ja nahale ilmub lööve, mis algab kõrvade tagant ja levib näole, kaelale, silmalaugudele, kätele, rinnale, seljale, kintsudele ja jalgadele. Lööve on algul roosa, hiljem punetav, kestab 5 päeva taandudes pea samas järjekorras kui levis. Peale lööbe ilmumimist ei ole patsient enam nakkuseallikaks.
Asümptomaatilised leetrid
Asümptomaatiliste leetrite puhul, harilikult noorukitel ja täiskasvanutel keda on vaktsineeritud aga ka immuunpuudulikkusega inimestel võib enamik sümptomeid puududa. Esineda võib palavikku ja väiksemaid lööbe laigukesi keha erinevais paigus. Kuna sümptomid erinevad leetrite omast tunduvalt siis on asümptomaatilisi leetreid raske diagnoosida.
Eristusdiagnoos
Diagnoosimiseks tuleks läbi viia eristusdiagnoos eraldamaks leetreid teistest viiruste poolt põhjustatud lööbehaigustest, nagu herpesviirusnakkused, äkkeksanteem, punetised ja tuulerõuged.
Ravi
Leetrite ravi käesoleval ajal puudub. Patsiendil soovitatakse palju vedelikku juua, puhata. Arsti soovitusel võib pakkuda palavikualandavaid ja valuvaigistavaid vahendeid.
Uuringud (sh metaanalüüs) on tuvastanud, et suuremates kogustes A-vitamiini manustamine võib vähendada alla 2-aastaste laste pneumooniat ja suremust.[5][6]
Tüsistused
Leetride nähtavad haigusilmingud kaovad harilikult 10 päeva jooksul. Komplikatsioonideks on keskõrvapõletik, kopsupõletik, kaela lümfisõlmepõletik, entsefaliit ning surm.
Mitme aasta jooksul leetrite põdemisest võib välja areneda ohtlik kesknärvisüsteemi viirusnakkus - subakuutne skleroseeruv panentsefaliit (RHK-10 - kood [A81.1]).
RHK-10 klassifikatsioon
- [B05.0] - Entsefaliidiga tüsistunud leetrid
- [B05.1] - Meningiidiga tüsistunud leetrid
- [B05.2] - Pneumooniaga tüsistunud leetrid
- [B05.3] - Keskkõrvapõletikuga tüsistunud leetrid
- [B05.4] - Sooletüsistustega leetrid
- [B05.8] - Muude tüsistustega leetrid
- [B05.9] - Tüsistusteta leetrid.
MMR vaktsiin
- Pikemalt artiklis MMR vaktiin
Viited
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 404:2004.
- ↑ Lippincott Williams and Wilkins,Professional Guide to Diseases, 10 th ed, , lk 884 – 886 , 2013, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 07.02.2014) (inglise keeles)
- ↑ WHO: Global summary on measles, 2006
- ↑ Neal Nathanson et al., Viral Pathogenesis and Immunity, 2. trükk, Academic Press, lk 106, 2007, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 05.07.2014) (inglise keeles)
- ↑ Huiming Y, Chaomin W, Meng M.,Vitamin A for treating measles in children., Cochrane Database Syst Rev. 2005 Oct 19;(4):CD001479, Veebiversioon (vaadatud 07.02.2014) (inglise keeles)
- ↑ Christopher R Sudfeld, Ann Marie Navar ja Neal A Halsey, Effectiveness of measles vaccination and vitamin A treatment, Int. J. Epidemiol. (2010) 39 (suppl 1): i48-i55.doi: 10.1093/ije/dyq021, Veebiversioon (vaadatud 07.02.2014) (inglise keeles)
Välisallikad
- Jane E. Libbey ja Robert S. Fujinami., Chapter 19 Virus-induced Immunosuppression, toimetajad Brogden KA ja Guthmiller JM, Polymicrobial Diseases., Washington (DC): ASM Press; 2002., veebiversioon (vaadatud 08.07.2014) (inglise keeles)
- Lippincott Williams and Wilkins,Professional Guide to Diseases, 10. trükk, lk 884 – 886, 2013, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 07.02.2014) (inglise keeles)
Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Masern seisuga 07.02.2014.