Arthur von Oettingen: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 4 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Arthur von Oettingen2.jpg|thumb|Arthur Joachim von Oettingen]]
[[Pilt:Arthur von Oettingen2.jpg|thumb|Arthur Joachim von Oettingen]]
'''Arthur Joachim von Oettingen''' ([[28. märts]] [[1836]] [[Luua mõis]], [[Palamuse kihelkond]] – [[5. september]] [[1920]] [[Bensheim]], [[Hesseni Rahvariik]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] füüsik, meteoroloog ja muusikateoreetik.
'''Arthur Joachim von Oettingen''' ([[28. märts]] [[1836]] [[Luua mõis]], [[Palamuse kihelkond]] – [[5. september]] [[1920]] [[Bensheim]], [[Hesseni Rahvariik]], [[Saksamaa]]) oli Eesti [[baltisakslased|baltisaksa]] füüsik, meteoroloog ja muusikateoreetik.<ref name="ETBL">"Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide</ref>


[[Liivimaa]] maanõuniku ja maamarssali [[Alexander von Oettingen (1798–1846)|Alexander von Oettingeni]] poeg. 1853 lõpetas ta Viljandis gümnaasiumi. 1853–1855 õppis [[Tartu Ülikool]]is astronoomiat, 1855–1859 samas füüsikat ja lõpetas ülikooli 1859 füüsikakandidaadi kraadiga. Tudeeris ka [[Pariisi Ülikool|Pariisi]] ja [[Berliini Ülikool]]is. 1862 kaitses Tartu Ülikoolis magistrikraadi teemal "[[Leideni patarei]] jääklaengust". 1863–1866 töötas [[Tartu Ülikool]]is [[füüsika]] eradotsendina. 1865 kaitses doktoriväitekirja teemal "Termomeetrite korrektsioonist, eriti Besseli kalibreerimismeetodist". 1866–1893 oli professor Tartu Ülikoolis, seejärel aasta eradotsent [[Leipzigi Ülikool]]is ja professor kuni 1919.<ref>[http://hdl.handle.net/10062/5567] õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918</ref>
1853 lõpetas Oettingen [[Viljandi Gümnaasium]]i. 1853–1855 õppis ta [[Tartu Ülikool]]is astronoomiat, 1855–1859<ref>ETBLi andmetel 1855-58.</ref> samas füüsikat ja lõpetas ülikooli 1859 füüsikakandidaadi kraadiga<ref name="kuni1918" />, tema väitekiri käsitles [[integraalarvutus]]t. 1859–62 tudeeris ta ka [[Pariisi Ülikool|Pariisi]] ja [[Berliini Ülikool]]is. 1862 kaitses ta Tartu Ülikoolis füüsika-matemaatikamagistri kraadi väitekirjaga "Der Rückstand der Leidener Batterie als Prüfungsmittel für die Art der Entladung"<ref name="ETBL" /> ("[[Leideni patarei]] jääklaengust"<ref name="kuni1918" />). 1865 kaitses doktoriväitekirja "Über die Correction der Thermometer, insbesondere über Bessel's Calibrir-methode"<ref name="ETBL" /> ("Termomeetrite korrektsioonist, eriti Besseli kalibreerimismeetodist"<ref name="kuni1918" />).


1863–1866 töötas Arthur Joachim von Oettingen [[Tartu Ülikool]]is matemaatika ja [[füüsika]] eradotsendina, 1864 tutvus [[Peterburi]]s sealse Meteoroloogia Observatooriumi tööga. Aastast 1866 oli ta Tartu Ülikooli füüsika kateedri erakorraline professor, aastast 1868 korraline professor ning 1880–86 ka füüsika-matemaatikateaduskonna dekaani kohusetäitja. Oettingen luges füüsika üldkursust, [[füüsiline geograafia|füüsilist geograafiat]] ja [[meteoroloogia]]t, samuti erikursusi [[elektrodünaamika]]st, [[perspektiiviteooria]]st, [[matemaatiline füüsika|matemaatilise füüsika]] alustest, [[soojusõpetus]]est, [[elektromehhaanika]]st, [[akustika]]st, [[muusikateooria]]st ja [[harmooniaõpetus]]est. Tema suurimaks teeneks õppetöös peetakse füüsika laboratoorset praktikumi.<ref name="ETBL" />
1865. aastal alustas ta süstemaatilisi ilmavaatlusi. 1876. aastal asutati tema eestvedamisel [[Tartu Ülikooli Metereoloogia Observatoorium]]. Konstrueerinud ja täiustanud meteoroloogiariistu. Oli üks kvantitatiivse [[fenoloogia]] alusepanijaid.


Juba 1865 alustas Arthur Joachim von Oettingen [[Tartu]]s algul oma, hiljem venna majas ([[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi]] ja [[Struve tänav]]a nurgal) regulaarseid ilmavaatlusi, mis toimusid kuni 1920. aastani. Sellega pani ta aluse [[Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatoorium]]ile, mis võeti ametlikult TÜ asutuste nimekirja 1876. Ta oli observatooriumi juhataja 1865–75 ja 1891–93, alustas ühtlasi meteoroloogiajaamade võrgu rajamist kogu Baltikumis. Järgnevate aastate jooksul loodigi tema algatusel korrapärane sademetejaamade võrk algul [[Liivimaa kubermang|Liivi]]- ja [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]], hiljem [[Kuramaa kubermang]]ude territooriumil. 1885 võttis [[Liivimaa Ühiskasulik Ökonoomiline Selts]] nende jaamade võrgu oma hoole alla, kusjuures Oettingen jäi nende teaduslikuks juhendajaks. Vaatlusandmeid hakati avaldama TÜ ja [[Loodusuurijate Selts]]i väljaandes "[[Meteorologische Beobachtungen Angestellt im Dorpat]]", mille toimetaja Oettingen oli 1866–75 ja 1890–92. Konstrueeris observatooriumile ka uuetüübilise tuule suuna ja kiiruse mõõtja (maailmas tuntud [[Oettingeni anemograaf]]ina), mille valmistas ülikooli mehaanik P. Schulze. Tartus valmistatud neljast [[anemograaf]]ist jäid 2 ülikooli observatooriumile, üks pandi 1878 üles [[Pavlovsk]]i ilmajaamas, teine saadeti 1876 [[London]]isse näitusele, kus äratas üldist tähelepanu. Viimast kasutati aastail 1877–79 Inglismaal [[Kew Observatoorium]]is, seejärel anti hoiule Londoni teadusmuuseumisse [[Kensington]]is.<ref name="ETBL" />
[[Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia|Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia]] korrespondentliige (1876).

Oettingen kirjutas uurimusi füüsika, geomeetria, astronoomia, bioloogia, teaduse ajaloo, filosoofia ja muusikateooria vallast<ref name="ETBL" />, ta oli üks kvantitatiivse [[fenoloogia]] alusepanijaid.{{lisa viide}}. Aastail 1869–75 oli ta Tartus [[Loodusuurijate Selts]]i sekretär ning seltsi väljaande "[[Sitzungsberichte der Naturforscher-Gesellschaft in Dorpat]]" toimetaja. 1876 valiti ta [[Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia|Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks. Aastast 1893 oli ta LUS-i auliige, [[Tartu Geograafia Selts]]i, [[Saksa Füüsika Selts]]i ning [[Saksi Teaduste Akadeemia]] (Leipzig) liige. 1888 nimetati ta teeneliseks professoriks.<ref name="ETBL" />

Pärast TÜ üleviimist 1893 venekeelsele õppetööle<ref name="ETBL" /> asus Oettingen [[Leipzig]]i, kus oli [[Leipzigi Ülikool|sealses ülikoolis]] aasta eradotsent, hiljem aga sai loengutest vaba professori õigused ning oli professor kuni 1919.<ref name="kuni1918">[http://hdl.handle.net/10062/5567] TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918</ref> Oettingen oli [[Wilhelm Ostwald]]i asutatud seeriaväljaande "Ostwalds Klassiker der exakten Wissenschaften" toimetaja, tegi kaastööd teadlaste biograafilisele leksikonile "Poggendorff's biographisch-literarisches Handwörterbuch" (III köite kaasautor ja IV köite autor), kirjutas perspektiiviõpetuse ja füüsika õpikud ning avaldas oma muusikateooria raamatu ümbertöötatud kujul. Ta avaldas 75 teadustrükist ning toimetas Leipzigis 35 raamatut.<ref name="ETBL" />


==Isiklikku==
==Isiklikku==
Arthur Joachim von Oettingen oli teoloog [[Alexander von Oettingen]]i ja arstiteadlase [[Georg Philipp von Oettingen]]i vend.
Arthur Joachim von Oettingen oli [[Liivimaa]] maanõuniku ja maamarssali [[Alexander von Oettingen (1798–1846)|Alexander von Oettingeni]] poeg, teoloog [[Alexander von Oettingen]]i ja arstiteadlase [[Georg Philipp von Oettingen]]i vend.<ref name="ETBL" />


Ta abiellus 1869. aastal [[Tartu]]s Natalie von Brackeliga (1850–1913), kes oli [[Ilmatsalu]]st pärit kindralmajor [[Woldemar Reinhold von Brackel]]i tütar. Abielust sündisid:
Ta abiellus 1869. aastal [[Tartu]]s Natalie von Brackeliga (1850–1913), kes oli [[Ilmatsalu]]st pärit kindralmajor [[Woldemar Reinhold von Brackel]]i tütar. Abielust sündisid:
*Helene Katharina Olympia (1870–1918), Tartu Ülikooli teoloogia professor [[Otto Seesemann]]i abikaasa
*Helene Katharina Olympia (1870–1918), Tartu Ülikooli teoloogiaprofessori [[Otto Seesemann]]i abikaasa
*Helmuth Alexander Woldemar (1871–1921)
*Helmuth Alexander Woldemar (1871–1921)
*[[Walter von Oettingen|Walter Joachim Georg]] (1873–1948), meditsiini professor, sõjaväekirurg<ref>http://archiv.uni-duesseldorf.de/home/bestaende/sammlungen/walter</ref> <ref>http://www.fotogeschichte.info/index.php?id=198</ref>
*[[Walter von Oettingen|Walter Joachim Georg]] (1873–1948), meditsiiniprofessor, sõjaväekirurg<ref>http://archiv.uni-duesseldorf.de/home/bestaende/sammlungen/walter</ref> <ref>http://www.fotogeschichte.info/index.php?id=198</ref>
*Reinhart Leopold August (1876–19..), kaupmees
*Reinhart Leopold August (1876–19..), kaupmees
*Albert Ludwig Alexander (1879–)
*Albert Ludwig Alexander (1879–)
37. rida: 41. rida:
|emaemaema= [[Helene von Helffreich]]
|emaemaema= [[Helene von Helffreich]]
}}
}}

==Teoseid==
* "Ueber das Laden der Leidener Batterie durch Induction und über die Entladung der Batterie durch das Inductorium" Dorpat, 1862
* "Harmoniensystem in dualer Entwickelung. Studien zur Theorie der Musik" Dorpat/Leipzig, 1866
* "Ueber den mathematischen Unterricht in der Schule" Dorpat, 1873
* "Über Anemographie" // Oest. Z. f. Meteorol., 9, 1874; 12, 1877
* "Temperatur und Adiabate" Dorpat, 1876
* "Wind-Componenten-Integrator (mit 4 Tafeln)" // Reportorium für Meteorologie, 5, 1877
* "Phänologie der Dorpater Lignosen" Dorpat, 1879
* "Thermodynamische Beziehungen antitetisch entwickelt" // Mém. de l'Acad. S.Pb, 32, 1885
* "Ueber Interferenz oscillatorischer electrischer Entladungen" // Annalen der Physik und Chemie. N.F., 34, 1988
* "Elemente des geometrisch-perspectivischen Zeichnens" Leipzig, 1901

==Viited==
==Viited==
{{viited}}
{{viited}}

==Kirjandus==
* "Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat" Dorpat, 1889, lk 449–450
* Levitski, G. V. "Biografitšeskij slowarj professorov i prepodavatelei Imperatorskogo Jurjevskogo, bõvšego Derptskogo universiteta za sto let jego suštšestvovanii (1802–1902)" Jurjev, 1902–1903, I kd, lk 418–425
* "Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710–1960" Köln, Wien, 1977, lk 556
* "Eesti entsüklopeedia" 14. kd, lk 335
* Ostwald, W. "A. J. von Oettingen. Nachruf" // Berichte über die Verhandlungen der Sächsischen Akademie d. Wissenschaften. B. 37, Leipzig, 1921, lk 283–291
* "Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist" Tallinn, 1968–. I kd, 171, 217–219; IV kd, 33–34, 36, 38; VIII kd, lk 64–66, 68–72
* Depman, J. "Arthur Oettingen – Tartu Ülikooli füüsikaprofessor" // EL, 9 (1970), lk 551–554
* Prüller, P. "Füüsika Tartu Ülikoolis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul" // "TÜ ajaloo küsimusi" VIII, lk 3–35
* Прюллер П. "Физики Тартуского университета и Петербургская Академия Наук" // "Петербургская Академия Наук и Эстония" Таллинн, 1978, lk 64–67
* "TÜ ajalugu" II kd, lk 99, 122, 217–218, 220–221, 355–356
* "Deutsche Biographishe Enzyklopädie" 7. kd, München, 1998, lk 475
* Pung, T. "Tartu Ülikooli füüsikaprofessor Arthur Joachim von Oettingen" // "Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist" XIII, lk 54–88
* {{ETBL|3}}


== Välislingid ==
== Välislingid ==
*[http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/4772 Bibliograafia]
* [http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/4772 Bibliograafia]
*[http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/3290 Teoseid]
* [http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/3290 Teoseid]
*[http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Muusika/02veeb_m5.html Mart Humal, "Arthur von Oettingeni panus harmooniaõpetuse arengusse"]
* [http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Muusika/02veeb_m5.html Mart Humal, "Arthur von Oettingeni panus harmooniaõpetuse arengusse"]
* [http://mdz10.bib-bvb.de/~db/bsb00000558/images/index.html?seite=79 Väljavõte Liivimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust]
* [http://mdz10.bib-bvb.de/~db/bsb00000558/images/index.html?seite=79 Väljavõte Liivimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust]

{{ETBL}}


{{JÄRJESTA:Oettingen, Arthur Joachim von}}
{{JÄRJESTA:Oettingen, Arthur Joachim von}}
[[Kategooria:Liivimaa aadlikud]]
[[Kategooria:Liivimaa aadlikud]]
[[Kategooria:Oettingenid]]
[[Kategooria:Oettingenid]]
[[Kategooria:Füüsikud]]
[[Kategooria:Eesti füüsikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Baltisakslased]]
[[Kategooria:Baltisakslased]]
[[Kategooria:Muusikateoreetikud]]
[[Kategooria:Eesti meteoroloogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1836]]
[[Kategooria:Sündinud 1836]]
[[Kategooria:Surnud 1920]]
[[Kategooria:Surnud 1920]]

Redaktsioon: 23. märts 2014, kell 22:30

Arthur Joachim von Oettingen

Arthur Joachim von Oettingen (28. märts 1836 Luua mõis, Palamuse kihelkond5. september 1920 Bensheim, Hesseni Rahvariik, Saksamaa) oli Eesti baltisaksa füüsik, meteoroloog ja muusikateoreetik.[1]

1853 lõpetas Oettingen Viljandi Gümnaasiumi. 1853–1855 õppis ta Tartu Ülikoolis astronoomiat, 1855–1859[2] samas füüsikat ja lõpetas ülikooli 1859 füüsikakandidaadi kraadiga[3], tema väitekiri käsitles integraalarvutust. 1859–62 tudeeris ta ka Pariisi ja Berliini Ülikoolis. 1862 kaitses ta Tartu Ülikoolis füüsika-matemaatikamagistri kraadi väitekirjaga "Der Rückstand der Leidener Batterie als Prüfungsmittel für die Art der Entladung"[1] ("Leideni patarei jääklaengust"[3]). 1865 kaitses doktoriväitekirja "Über die Correction der Thermometer, insbesondere über Bessel's Calibrir-methode"[1] ("Termomeetrite korrektsioonist, eriti Besseli kalibreerimismeetodist"[3]).

1863–1866 töötas Arthur Joachim von Oettingen Tartu Ülikoolis matemaatika ja füüsika eradotsendina, 1864 tutvus Peterburis sealse Meteoroloogia Observatooriumi tööga. Aastast 1866 oli ta Tartu Ülikooli füüsika kateedri erakorraline professor, aastast 1868 korraline professor ning 1880–86 ka füüsika-matemaatikateaduskonna dekaani kohusetäitja. Oettingen luges füüsika üldkursust, füüsilist geograafiat ja meteoroloogiat, samuti erikursusi elektrodünaamikast, perspektiiviteooriast, matemaatilise füüsika alustest, soojusõpetusest, elektromehhaanikast, akustikast, muusikateooriast ja harmooniaõpetusest. Tema suurimaks teeneks õppetöös peetakse füüsika laboratoorset praktikumi.[1]

Juba 1865 alustas Arthur Joachim von Oettingen Tartus algul oma, hiljem venna majas (Tiigi ja Struve tänava nurgal) regulaarseid ilmavaatlusi, mis toimusid kuni 1920. aastani. Sellega pani ta aluse Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumile, mis võeti ametlikult TÜ asutuste nimekirja 1876. Ta oli observatooriumi juhataja 1865–75 ja 1891–93, alustas ühtlasi meteoroloogiajaamade võrgu rajamist kogu Baltikumis. Järgnevate aastate jooksul loodigi tema algatusel korrapärane sademetejaamade võrk algul Liivi- ja Eestimaa, hiljem Kuramaa kubermangude territooriumil. 1885 võttis Liivimaa Ühiskasulik Ökonoomiline Selts nende jaamade võrgu oma hoole alla, kusjuures Oettingen jäi nende teaduslikuks juhendajaks. Vaatlusandmeid hakati avaldama TÜ ja Loodusuurijate Seltsi väljaandes "Meteorologische Beobachtungen Angestellt im Dorpat", mille toimetaja Oettingen oli 1866–75 ja 1890–92. Konstrueeris observatooriumile ka uuetüübilise tuule suuna ja kiiruse mõõtja (maailmas tuntud Oettingeni anemograafina), mille valmistas ülikooli mehaanik P. Schulze. Tartus valmistatud neljast anemograafist jäid 2 ülikooli observatooriumile, üks pandi 1878 üles Pavlovski ilmajaamas, teine saadeti 1876 Londonisse näitusele, kus äratas üldist tähelepanu. Viimast kasutati aastail 1877–79 Inglismaal Kew Observatooriumis, seejärel anti hoiule Londoni teadusmuuseumisse Kensingtonis.[1]

Oettingen kirjutas uurimusi füüsika, geomeetria, astronoomia, bioloogia, teaduse ajaloo, filosoofia ja muusikateooria vallast[1], ta oli üks kvantitatiivse fenoloogia alusepanijaid.[viide?]. Aastail 1869–75 oli ta Tartus Loodusuurijate Seltsi sekretär ning seltsi väljaande "Sitzungsberichte der Naturforscher-Gesellschaft in Dorpat" toimetaja. 1876 valiti ta Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks. Aastast 1893 oli ta LUS-i auliige, Tartu Geograafia Seltsi, Saksa Füüsika Seltsi ning Saksi Teaduste Akadeemia (Leipzig) liige. 1888 nimetati ta teeneliseks professoriks.[1]

Pärast TÜ üleviimist 1893 venekeelsele õppetööle[1] asus Oettingen Leipzigi, kus oli sealses ülikoolis aasta eradotsent, hiljem aga sai loengutest vaba professori õigused ning oli professor kuni 1919.[3] Oettingen oli Wilhelm Ostwaldi asutatud seeriaväljaande "Ostwalds Klassiker der exakten Wissenschaften" toimetaja, tegi kaastööd teadlaste biograafilisele leksikonile "Poggendorff's biographisch-literarisches Handwörterbuch" (III köite kaasautor ja IV köite autor), kirjutas perspektiiviõpetuse ja füüsika õpikud ning avaldas oma muusikateooria raamatu ümbertöötatud kujul. Ta avaldas 75 teadustrükist ning toimetas Leipzigis 35 raamatut.[1]

Isiklikku

Arthur Joachim von Oettingen oli Liivimaa maanõuniku ja maamarssali Alexander von Oettingeni poeg, teoloog Alexander von Oettingeni ja arstiteadlase Georg Philipp von Oettingeni vend.[1]

Ta abiellus 1869. aastal Tartus Natalie von Brackeliga (1850–1913), kes oli Ilmatsalust pärit kindralmajor Woldemar Reinhold von Brackeli tütar. Abielust sündisid:

  • Helene Katharina Olympia (1870–1918), Tartu Ülikooli teoloogiaprofessori Otto Seesemanni abikaasa
  • Helmuth Alexander Woldemar (1871–1921)
  • Walter Joachim Georg (1873–1948), meditsiiniprofessor, sõjaväekirurg[4] [5]
  • Reinhart Leopold August (1876–19..), kaupmees
  • Albert Ludwig Alexander (1879–)
  • Elsa Gertrud Helene (1886–19..), Johannes Buschi abikaasa

Sugupuu

Arthur Joachim von Oettingen
(1836–1920)
Alexander von Oettingen
(1798–1846)
Franz Georg von Oettingen
(1757–1832)
Joachim Heinrich von Oettingen (1726–1786)
Helena Dorothea von Anrep (1726–1816)
Charlotte Ottilie von Buxhoeveden
(1780–1856)
Philipp Johann von Buxhoeveden (1748–1790)
Vabapreili Christina Beata von Maltitz (1751–1824)
Helene von Knorring (1794–1863) Peter von Knorring
(sünd. 1765)
Frommhold von Knorring (1721–1780)
Margarethe Elisabeth von Wistinghausen (1730–1801)
Charlotte von Baranoff
(sünd. 1774)
Christoph von Baranoff (suri 1818)
Helene von Helffreich

Teoseid

  • "Ueber das Laden der Leidener Batterie durch Induction und über die Entladung der Batterie durch das Inductorium" Dorpat, 1862
  • "Harmoniensystem in dualer Entwickelung. Studien zur Theorie der Musik" Dorpat/Leipzig, 1866
  • "Ueber den mathematischen Unterricht in der Schule" Dorpat, 1873
  • "Über Anemographie" // Oest. Z. f. Meteorol., 9, 1874; 12, 1877
  • "Temperatur und Adiabate" Dorpat, 1876
  • "Wind-Componenten-Integrator (mit 4 Tafeln)" // Reportorium für Meteorologie, 5, 1877
  • "Phänologie der Dorpater Lignosen" Dorpat, 1879
  • "Thermodynamische Beziehungen antitetisch entwickelt" // Mém. de l'Acad. S.Pb, 32, 1885
  • "Ueber Interferenz oscillatorischer electrischer Entladungen" // Annalen der Physik und Chemie. N.F., 34, 1988
  • "Elemente des geometrisch-perspectivischen Zeichnens" Leipzig, 1901

Viited

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide
  2. ETBLi andmetel 1855-58.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 [1] TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918
  4. http://archiv.uni-duesseldorf.de/home/bestaende/sammlungen/walter
  5. http://www.fotogeschichte.info/index.php?id=198

Kirjandus

  • "Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat" Dorpat, 1889, lk 449–450
  • Levitski, G. V. "Biografitšeskij slowarj professorov i prepodavatelei Imperatorskogo Jurjevskogo, bõvšego Derptskogo universiteta za sto let jego suštšestvovanii (1802–1902)" Jurjev, 1902–1903, I kd, lk 418–425
  • "Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710–1960" Köln, Wien, 1977, lk 556
  • "Eesti entsüklopeedia" 14. kd, lk 335
  • Ostwald, W. "A. J. von Oettingen. Nachruf" // Berichte über die Verhandlungen der Sächsischen Akademie d. Wissenschaften. B. 37, Leipzig, 1921, lk 283–291
  • "Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist" Tallinn, 1968–. I kd, 171, 217–219; IV kd, 33–34, 36, 38; VIII kd, lk 64–66, 68–72
  • Depman, J. "Arthur Oettingen – Tartu Ülikooli füüsikaprofessor" // EL, 9 (1970), lk 551–554
  • Prüller, P. "Füüsika Tartu Ülikoolis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul" // "TÜ ajaloo küsimusi" VIII, lk 3–35
  • Прюллер П. "Физики Тартуского университета и Петербургская Академия Наук" // "Петербургская Академия Наук и Эстония" Таллинн, 1978, lk 64–67
  • "TÜ ajalugu" II kd, lk 99, 122, 217–218, 220–221, 355–356
  • "Deutsche Biographishe Enzyklopädie" 7. kd, München, 1998, lk 475
  • Pung, T. "Tartu Ülikooli füüsikaprofessor Arthur Joachim von Oettingen" // "Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist" XIII, lk 54–88
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Välislingid

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.