Hesseni Rahvariik
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2016) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (September 2016) |
|
Volksstaat Hessen 1918–1945 | |
  Lipp
Vapp
| |
.svg) Hessen (punane) Saksamaal Weimari vabariigi ajal | |
| Osa | Saksamaa liidumaa |
|---|---|
| Pealinn | Darmstadt |
Hesseni Rahvariik (saksa keeles Volksstaat Hessen) oli Saksamaa Hesseni liidumaa nimi aastatel 1918 kuni 1945.
Pärast esimese maailmasõja lõppu sai Hesseni suurhertsogkonnast (sks Großherzogtum Hessen) vabariik ja ta muutis oma nime "rahvariigiks" (mis tähendab ilma monarhiata ja mitte sotsialistlik). Selle pealinn oli Darmstadt. Riik koosnes Ülem-Hesseni (saksa keeles Oberhessen, pealinn Gießen), Starkenburgi (pealinn Darmstadt) ja Reini Hesseni (saksa keeles Rheinhessen, pealinn Mainz) provintsidest.
Riigi pindala oli 7692 km²; selles elas 1 347 279 inimest. Umbes 2/3 olid protestandid ja 1/3 katoliiklased.
Vastavalt Versailles' rahule oli ligikaudu 40% riigi territooriumist kuni 30. juunini 1930 Prantsuse armee poolt okupeeritud.
Pärast teise maailmasõja lõppu moodustasid Oberhessen ja Starkenburg osa Ameerika okupatsioonitsoonist, samas kui Reini Hessen Reini vasakkaldal jäi Prantsuse okupatsioonitsooni. 19. septembril 1945 moodustasid Ameerika haldurid Kurhesseni ja Nassau provintsidest ning Frankfurdist uue liidumaa Suur-Hessen (saksa keeles Groß-Hessen). Suur-Hessen nimetati Hesseniks ümber 1. detsembril 1946 ja see sai hiljem üheks Lääne-Saksamaa liidumaaks.
Reini kallaste äärsed alad said seejärel Rheinland-Pfalzi liidumaa osaks.
