Hesseni Rahvariik
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2016) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (September 2016) |
|
Volksstaat Hessen 1918–1945 | |
  Lipp
Vapp
| |
.svg) Hessen (punane) Saksamaal Weimari vabariigi ajal | |
| Osa | Saksamaa osariik |
|---|---|
| Pealinn | Darmstadt |
Hesseni Rahvariik (saksa keeles Volksstaat Hessen) oli Saksamaa Hessen-Darmstadti osariigi nimi aastatel 1918 kuni 1945.
Pärast Esimese maailmasõja lõppu sai Hesseni suurhertsogkonnast (saksa: keeles Großherzogtum Hessen) vabariik ja ta muutis oma nime "Rahvariigiks" (mis tähendab ilma monarhiata ja mitte sotsialistlik). Selle pealinn oli Darmstadt. Riik koosnes provintsidest Ülem-Hessen (saksa keeles Oberhessen, pealinn Gießen), Starkenburg (pealinn Darmstadt) ja Reini Hessen (saksa keeles Rheinhessen, pealinn Mainz).
Riigi pindala oli 7692 km²; selles elas 1 347 279 asukat. Umbes 2/3 olid protestandid ja 1/3 katoliiklased.
Vastavalt Versailles' rahule oli ligikaudu 40% riigi territooriumist (eriti Reini Hessen ja osa Starkenburgist) Prantsuse armee poolt kuni 30. juunini 1930 okupeeritud.
Pärast Teise maailmasõja lõppu moodustasid Oberhessen ja Starkenburg osa Ameerika okupatsioonitsoonist, samas Reini Hessen Reini vasakkaldal jäi Prantsuse okupatsioonitsooni. 19. septembril 1945 asutasid Ameerika haldurid Preisimaa Hesseni ja Nassau provintsidest ning Frankfurdist uue liidumaa Suur-Hessen (saksa keeles Groß-Hessen). Suur-Hessen nimetati Hesseniks ümber 1. detsembril 1946 ja sai hiljem üheks Lääne-Saksamaa liidumaaks.
Osariigi osad Reini kallastel said seejärel Rheinland-Pfalzi liidumaa osaks.
