Krimmi annekteerimine: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
91. rida: 91. rida:
* {{pisiLipp|Poola}} – Välisminister [[Radosław Sikorski]] hoiatas, et niimoodi algavad piirkondlikud konfliktid ja lisas, et "see on väga ohtlik mäng"<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/poola-krimmis-toimuv-on-vaga-ohtlik-mang.d?id=68121579 Poola: Krimmis toimuv on "väga ohtlik mäng"], Delfi, 27. veebruar 2014</ref>. Poola president [[Bronisław Komorowski]] teatas 1. märtsi hommikul, et nõuab Venemaa vägede Ukrainasse sissetungimise tõttu konsultatsioone NATO asutamisleppe artikkel 4 alusel.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/poola-nouab-ukraina-olukorra-tottu-pohja-atlandi-pakti-neljanda-artikli-kaivitamist.d?id=68135955 Poola nõuab Ukraina olukorra tõttu Põhja-Atlandi pakti neljanda artikli käivitamist], Delfi, 2. märts 2014</ref> NATO asutamislepingu artikkel 4 ütleb, et NATO liikmed konsulteerivad üksteisega, kui neist ühe arvates on ohus mis tahes osapoole territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek.
* {{pisiLipp|Poola}} – Välisminister [[Radosław Sikorski]] hoiatas, et niimoodi algavad piirkondlikud konfliktid ja lisas, et "see on väga ohtlik mäng"<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/poola-krimmis-toimuv-on-vaga-ohtlik-mang.d?id=68121579 Poola: Krimmis toimuv on "väga ohtlik mäng"], Delfi, 27. veebruar 2014</ref>. Poola president [[Bronisław Komorowski]] teatas 1. märtsi hommikul, et nõuab Venemaa vägede Ukrainasse sissetungimise tõttu konsultatsioone NATO asutamisleppe artikkel 4 alusel.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/poola-nouab-ukraina-olukorra-tottu-pohja-atlandi-pakti-neljanda-artikli-kaivitamist.d?id=68135955 Poola nõuab Ukraina olukorra tõttu Põhja-Atlandi pakti neljanda artikli käivitamist], Delfi, 2. märts 2014</ref> NATO asutamislepingu artikkel 4 ütleb, et NATO liikmed konsulteerivad üksteisega, kui neist ühe arvates on ohus mis tahes osapoole territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek.
* {{pisiLipp|Suurbritannia}} – Välisminister [[William Hague]] väljendas sügavat muret seoses pingete tõusu ja Vene Riigiduuma otsusega lubada sõjaväe kasutamist Ukraina territooriumil. Hague ütles, et Suurbritannia käsitleb seda agressionina Ukraina vastu.
* {{pisiLipp|Suurbritannia}} – Välisminister [[William Hague]] väljendas sügavat muret seoses pingete tõusu ja Vene Riigiduuma otsusega lubada sõjaväe kasutamist Ukraina territooriumil. Hague ütles, et Suurbritannia käsitleb seda agressionina Ukraina vastu.
* {{pisiLipp|USA}} – Kaitseminister [[Chuck Hagel]] kutsus Venemaad üles hoiduma igasugusest tegevusest Ukraina vastu, mida võidaks valesti tõlgendada.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/usa-kaitseminister-kutsus-venemaad-hoiduma-tegevusest-mida-voiks-valesti-tolgendada.d?id=68120971 USA kaitseminister kutsus Venemaad hoiduma tegevusest, mida võiks valesti tõlgendada], Delfi, 27. veebruar 2014</ref> USA riigisekretär [[John Kerry]] ütles, et „riigi jaoks, kes on nii tihti sõna võtnud välisriikide sekkumise vastu Liibüas, Süürias ja mujal, oleks tähtis nendele hoiatustele tähelepanu pöörata, kui nad mõtlevad valikute üle Ukraina suveräänses riigis“.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/usa-venemaa-sojaline-sekkumine-ukrainas-oleks-rank-viga.d?id=68116083 USA:Venemaa sõjaline sekkumine Ukrainas oleks ränk viga], Delfi, 27. veebruar 2014</ref> USA Kaitseministeerium saatis Šiauliai lennubaasi kuus [[F-15]] hävitajat ja rohkem kui kahekordistas [[Baltikum]]is õhuturvet teostavate USA hävitajate arvu. <ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/pentagon-saadab-baltikumi-taiendavalt-kuus-havitajat.d?id=68180001 Pentagon saadab Baltikumi täiendavalt kuus hävitajat]<ref>
* {{pisiLipp|USA}} – Kaitseminister [[Chuck Hagel]] kutsus Venemaad üles hoiduma igasugusest tegevusest Ukraina vastu, mida võidaks valesti tõlgendada.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/usa-kaitseminister-kutsus-venemaad-hoiduma-tegevusest-mida-voiks-valesti-tolgendada.d?id=68120971 USA kaitseminister kutsus Venemaad hoiduma tegevusest, mida võiks valesti tõlgendada], Delfi, 27. veebruar 2014</ref> USA riigisekretär [[John Kerry]] ütles, et „riigi jaoks, kes on nii tihti sõna võtnud välisriikide sekkumise vastu Liibüas, Süürias ja mujal, oleks tähtis nendele hoiatustele tähelepanu pöörata, kui nad mõtlevad valikute üle Ukraina suveräänses riigis“.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/usa-venemaa-sojaline-sekkumine-ukrainas-oleks-rank-viga.d?id=68116083 USA:Venemaa sõjaline sekkumine Ukrainas oleks ränk viga], Delfi, 27. veebruar 2014</ref> USA Kaitseministeerium saatis Šiauliai lennubaasi kuus [[F-15]] hävitajat ja rohkem kui kahekordistas [[Baltikum]]is õhuturvet teostavate USA hävitajate arvu. <ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/pentagon-saadab-baltikumi-taiendavalt-kuus-havitajat.d?id=68180001 Pentagon saadab Baltikumi täiendavalt kuus hävitajat]</ref>


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 19. märts 2014, kell 00:15

2014. aasta Krimmi kriis on rahvusvaheline kriis Venemaa ja Ukraina vahel. Kriis algas pärast riigi eelmise presidendi Viktor Janukovõtši kukutamist Ukraina 2014. aasta revolutsiooni käigus (toimus 18.–23. veebruaril 2014[1][2], osa Euromaidanist) ja valitsuse vahetumist läänemeelsema üleminekuvalitsuse vastu. Ukraina autonoomses piirkonnas Krimmis hakkasid meelt avaldama inimesed, kes olid vastu Kiievis toimunule ja soovisid lähedasemaid sidemeid Venemaaga. Lisaks sooviti Krimmi autonoomia laiendamist või iseseisvumist. Krimmi tatarlased ja ukrainlased avaldasid meelt Kiievi võimu toetuseks. Venemaa suurendas oma sõjavägede kohalolekut Krimmi poolsaarel. Kasutades oma sõdureid ja relvastades kohalikke võitlejaid, võttis Venemaa oma kontrolli alla valdava osa poolsaarel asuvatest sõjaväeobjektidest ja administratiivhoonetest.[3][4]

Vaatlejate hinnangul on tegemist sügavaima kriisiga Venemaa ja lääneriikide suhetes pärast külma sõda. On tõmmatud paralleele Teise maailmasõja alguse, Talvesõja ja Baltimaaade annekteerimisega.

27. veebruaril hõivasid relvastatud mehed mitmeid tähtsaid hooneid, sealhulgas parlamendihoone. 28. veebruaril hõivati Simferopoli[5] ja Sevastopoli[6] lennujaamad. Mehed hävitasid telekommunikatsiooni ja internetiside Krimmi ja ülejäänud Ukraina vahel. Piiramisrõngas olles määrasid Krimmi seadusandjad Krimmi ministrite nõukogu juhiks Sergei Aksjonovi.[viide?]

Kiiev süüdistab Venemaad oma siseasjadesse sekkumises. Venemaa on sellised süüdistused tagasi lükkanud. 1. märtsil andis Vene Riigiduuma, president Vladimir Putinile oma nõusoleku sõjalise jõu kasutamiseks Ukraina territooriumil, peale seda, kui Sergei Aksjonov oli esitanud Venemaale abipalve tulla Krimmi rahu tagama.

2. märtsil viis Ukraina oma armee lahinguvalmidusse [7] ja kuulutas välja üldmobilisatsiooni[8][9]. Lisaks suleti Ukraina õhuruum sõjalennukitele. [10] Ukraina Kaitseministeerium teatas, et Vene meedia väited, et Krimmis baseeruvad Ukraina väeosad alistuvad massiliselt, ei vasta tõele.

Ameerika Ühendriigid ja tema liitlased nõuavad tänaseni, et Venemaa lõpetaks operatsioonid Ukraina territooriumil ja kutsuks oma väed tagasi baasidesse. Protestiks Venemaa sissetungi vastu, on Kanada, USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia [11] teatanud, et ei osale G8 tippkohtumisel, mis oleks pidanud Venemaal, Sotšis toimuma. USA on hoiatanud, et Venemaa vastu võidakse rakendada majanduslikke ja poliitilisi sanktsioone. [12]

Sündmuste kulg

23. veebruar

23. veebruaril toimus Simferopolis Krimmi Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu hoone esisel väljakul eri andmetel 5000–15 000 osavõtjaga Krimmitatari Rahva Medžlise korraldatud meeleavaldus Noman Çelebicihani hukkumise mälestuseks, millel avaldati toetust Ukraina uutele võimudele ning nõuti Krimmi Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu laialiminekut ja ümbervalimist, Krimmi riigiametnike vastutusele võtmist separatismi eest ning Simferopoli keskväljakul oleva Lenini mälestussamba mahavõtmist. Osalejate seas olid peale krimitatarlaste kogu Krimmist Krimmi Euromaidani aktivistid ning jalgpallifännid. Osalejad lehvitasid Euroopa Liidu, Ukraina ja krimmitatarlaste lippe. Kanti loosungeid Euromaidani ning krimmitatarlaste õiguste taastamise toetuseks. Skandeeriti loosungeid: "Ukraina", "Слава Україні! Героям слава!", "Слава кримськотатарському народу!", "Банду геть!", "Millet, vatan, Meclis!" ("Rahvas, isamaa, Meclis!"). Kiideti heaks pöördumine Ukraina Ülemraada poole, milles nõuti Krimmi parlamendi kohest laialisaatmist ja ümbervalimist ning vastava seaduse vastuvõtmist krimmitatarlaste esindatuse tagamiseks selles, samuti Krimmi Autonoomse Vabariigi uue, krimmitatarlaste enesemääramisõigust Ukraina riigi raames arvestava põhiseaduse vastuvõtmist. Üleukrainalise ühenduse Svoboda Krimmi aktivistid olid valmis Lenini mälestussamba kohe maha võtma, kuid Medžlise juht Refat Tšubarov kuulutas, et annab võimudele 10 päeva mälestussamba mahavõtmiseks ja "mineviku muuseumi" viimiseks. 10 päeva pärast tulevat meeleavaldusele 50 kuni 70 tuhat inimest, kes pärivad võimudelt aru ning teevad enamuse tahte mälestussamba suhtes teoks.[13][14]

Krimmi Ülemnõukogu hoone vahetus läheduses toimus samal ajal partei Vene Ühtsus korraldatud Venemaa-meelsete omakaitseüksuste kogunemine Ülemnõukogu toetuseks, milles osales eri andmetel 600 kuni 2000 inimest. Lehvitati Venemaa lippe. Kahte miitingut lahutas kaks politseiahelikku. Aeg-ajalt murti neist läbi ning toimusid sõnelused ja kähmlused, kuid otsest kokkupõrget ei olnud. Ukraina-meelsed meeleavaldajad surusid Venemaa-meelseidvähehaaval väljakult ära.[15][16]

Sevastopolis avaldasid tuhanded inimesed meelt Ukraina uute võimude vastu ja häälestasid paralleelse administratsiooni ja omakaitseüksuste loomise poolt. Protestijad lehvitasid Venemaa lippe, skandeerisid: "Putin on meie president" ja teatasid, et riigile makse maksta ei kavatseta. Lisaks üritasid protestijad vahetada linnavalitsuse hoonel Ukraina lippu Venemaa lipu vastu, aga see katse ebaõnnestus. Linnapea üritas protestijad hajutada, aga teda süüdistati riigireetmises.

24. veebruar

Kui Krimmi peaminister Anatoli Mogiljov teatas 24. veebruaril, et regiooni juhtkond kiidab heaks kõik Kiievi parlamendis heaks kiidetud seadused, siis ilmusid Sevastoopoli administratiivhoonete juurde protestijad, kes nõudsid, et linnapeaks peab saama venelane ja paigutasid linnavalitsuse hoonele Venemaa lipu. Lisaks kutsuti inimesi üles liituma omakaitseüksustega ja hoiatasid, et "sini-pruun eurokatk koputab uksele".

24. veebruaril valiti Sevastoopoli linnapeaks Venemaa kodanik Aleksei Tšalõi. See oli vastuoluline samm, sest Sevastoopolil pole tegelikult linnapead. Sevastoopoli linnapea ülesandeid täidab tegelikult linna administratsiooni esimees, kelle määrab Ukraina president. Tuhatkond protestijat linnavalitsuse hoone ees skandeerisid: "Vene linnale Vene linnapea!". Kui levisid kuulujutud, et Ukraina julgeolekutöötajad võivad Aleksei Tšalõi arreteerida, kuulutas linna politseiülem Aleksandr Kontšarov, et tema töötajad "keskvalitsuse kuritegelikke käske ei täida", andes sellega mõista, et linna politseinikud on venemeelsete poolel.

25. veebruar

25. veebruaril blokeeriti Krimmi parlamendihoone ja nõuti Krimmile iseseisvusreferendumit.

26. veebruar

26. veebruaril kogunesid tuhanded tatarlased ja Kiievi võimude meelsed protestijad Simferopoli, Krimmi Ülemnõukogu juurde kus sattusid kokku umbes 700 venemeelse protestijaga. Krimmi Ülemnõukogu esimees Vladimir Konstantinov teatas, et Krimmi parlament ei kavatse arutada ülejäänud Ukrainast eraldumist. Üks venemeelne protestija teatas, et ei taha elada riigis "mida juhivad Lääne-Ukraina fašištid, kes tahavad hävitada vene keele ja kultuuri".[17] Krimmi tatarlane ütles, et "nad ei oota Venemaalt midagi head ja et Ukraina ja Krimmi rahvuslastel on üks ja sama vaenlane: Venemaa". Kui venemeelsete ja Kiievi pooldajate vahel puhkesid kokkupõrked, suri üks inimene infarkti ja üks tallati surnuks[18]. Tatarlased lõid omakaitseüksused ja kutsusid aktiviste üles liituma nendega, et vältida provokatsioone ja kaitsta kirikuid, mošeesid,sünagooge ja teisi tähsaid paiku. Öö tulekuga olid tatarlased lahkunud, samas kui Sevastoopolist saabunud abijõudega oli venemeelsete protestijate arv kasvanud 5 000ni.

27. - 28. veebruar

Eraldusmärkideta relvastatud inimesed Simferopoli lennujaamas 28. veebruaril 2014

28. veebruaril teavitas Ukraina poliitik Sergii Kunitsõn ajakirjanikke 13 VFle kuuluva sõjaväetranspordilennuki IL-76 maandumisest Gvardiiske sõjalennuväljale.[19] Iga lennuk võib võtta pardale umbes 225 inimest või kuni 45 tonni lasti või kuni 3 soomukit.[20]

3. märts

3. märtsil esitati Ukraina vägedele Krimmis ultimaatum alistuda hiljemalt 4. märtsi hommikul kella 5:00-ks.[21][22][23][24][25] Tähtaja möödudes rünnakut siiski ei toimunud. 15. märtsil kanalilt BBC World News edastatud kaadritelt võis muu hulgas näha nii baaside kaitsjaid kui nende ette nende perekondadest moodustatud inimkilpi.

Alates 7. märtsist

Relvastatud eraldusmärkideta mehed Simfereopolist 25 km lõunas asuva Perevalne sõjaväebaasi juures 9. märtsil 2014

Tõdemus suveräänse Ukraina riigi koosseisus oleva Krimmi poolsaare de facto annekteerimisest VF relvajõudude poolt on teadvustatud suurema osa maailma riikide poolt. Kartus Ukraina idapoolsete, valdavalt vene keelt kõneleva elanikkonna poolt asustatud alade läheneva annekteerimise suhtes ei ole lakkanud kasvamast, sealhulgas ka jätkuvalt kodumaa Ukraina keskvõimule lojaalse vene keelt kõneleva elanikkonna hulgas.[26][27]

11. märts

Krimmi parlament võttis vastu avalduse Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli iseseisvumise kohta Ukrainast.[28][29] Võeti üle Bahtšisarai õhukaitsebaas.[28]

14. märts

USA väliministri ja VF välisministri Londonis kuus tundi kestnud kohtumine ei andnud positiivseid tulemusi.[30]

16. märts

  • Krimmi elanikud võtsid osa referendumist.[31]
  • Ukraina ja Venemaa kaitseministrid leppisid kokku vaherahu kehtestamises Krimmis kuni 21. märtsini.[32]

17. märts

Venemaa president allkirjastas seaduse, millega tunnustatakse Krimmi "iseseisva ja sõltumatu riigina".[33][34]

18. märts

VF Föderatsiooninõukogus allkirjastati leping kahe uue subjekti, iseseisva Krimmi vabariigi ja föderaalse alluvusega Sevastoopoli linna, vastuvõtmise kohta Venemaa koosseisu.

Rahvusvaheline vastukaja

Rahvusvaheline vastukaja 2014. aasta Krimmi kriisile, vastavalt ametlikele riiklikele avaldustele.[35]
██ Krimmi poolsaar
██ Ukraina
██ Venemaa
██ Toetus Ukraina territoriaalsele terviklikkusele
██ VF tegevuse hukkamõist
██ VF tegevuse hukkamõist ja tegevuse käsitlemine sõjalise sekkumisena
██ Toetus VF huvidele
██ Toetus VF tegevusele ja/või Ukraina üleminekuvalitsuse hukkamõist
██ Mure ja/või lootuse väljendamine konflikti rahumeelse lahendamise suhtes
██ Ametlik avaldus puudub / Andmed puuduvad

Rahvusvahelised organisatsioonid

  • NATO – NATO kogunes 2. märtsil erakorralisele istungile ja NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles enne istungit, et "see, mida Venemaa praegu Ukrainas teeb, rikub ÜRO harta põhimõtteid ja ohustab Euroopa julgeolekut ja rahu"[36].
  • OSCE – OSCE eesistujariigi Šveitsi välisminister Didier Burkhalter kutsus "kõiki osapooli üles vastutustundlikkusele, vaoshoitusele ja äärmisele ettevaatusele selles ohtlikkus olukorras ning rakendama kõiki meetmeid vältimaks pingete kogunemist ja vägivalda" [37]

Riiklikud reaktsioonid

  •  Valgevene – Välisministeerium väljendas muret Ukraina sündmuste üle
  •  Kanada – Peaminister Stephen Harper teatas, et Kanada diplomaadid kutsuti Venemaalt tagasi ja G8 tippkohtumisel ei osaleda ei kavatseta. [38]
  •  Eesti – Välisminister Urmas Paet nimetas pingelist olukorda Krimmis murettekitavaks ning ütles, et rahvusvahelised organisatsioonid nagu Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu ja OSCE peavad saatma viivitamatult Krimmi oma vaatlejad. [39]
  •  Soome – Välisminister Erkki Tuomioja ütles, et Venemaa on alustanud Krimmi sõjalist ülevõtmist ja rikub sellega mitmeid rahvusvahelisi seadusi ja kokkuleppeid.
  •  Gruusia – Välisminister Giorgi Margvelašvili kutsus rahvusvahelist kogukonda "mitte lubama Euroopasse uut konflikti ja kasutama kõiki võimalikke vahendeid, et tagada Ukraina terviklikkus ja iseseisvus".
  •  Itaalia – Peaminister Matteo Renzi nimetas Krimmis toimuvat vastuvõetamatuks. Renzi avaldas lootust rahumeelsele lahendusele.
  •  Leedu – Välisministeerium kutsus oma suursaadiku koju, et toimuvat arutada. Peale selle, kutsus Välisministeerium vaibale Vene suursaadiku[40].
  •  Läti – President, parlamendi spiiker, peaminister ja välisminister teatasid ühisavalduses, et "Läti toetab Ukraina terviklikkust ja kõik katsed tükeldada Ukraina ühiskonda ja tekitada küsitavusi Ukraina territoriaalses terviklikkuses, tuleb karmimail viisil hukka mõista."
  •  Poola – Välisminister Radosław Sikorski hoiatas, et niimoodi algavad piirkondlikud konfliktid ja lisas, et "see on väga ohtlik mäng"[41]. Poola president Bronisław Komorowski teatas 1. märtsi hommikul, et nõuab Venemaa vägede Ukrainasse sissetungimise tõttu konsultatsioone NATO asutamisleppe artikkel 4 alusel.[42] NATO asutamislepingu artikkel 4 ütleb, et NATO liikmed konsulteerivad üksteisega, kui neist ühe arvates on ohus mis tahes osapoole territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek.
  •  Suurbritannia – Välisminister William Hague väljendas sügavat muret seoses pingete tõusu ja Vene Riigiduuma otsusega lubada sõjaväe kasutamist Ukraina territooriumil. Hague ütles, et Suurbritannia käsitleb seda agressionina Ukraina vastu.
  •  USA – Kaitseminister Chuck Hagel kutsus Venemaad üles hoiduma igasugusest tegevusest Ukraina vastu, mida võidaks valesti tõlgendada.[43] USA riigisekretär John Kerry ütles, et „riigi jaoks, kes on nii tihti sõna võtnud välisriikide sekkumise vastu Liibüas, Süürias ja mujal, oleks tähtis nendele hoiatustele tähelepanu pöörata, kui nad mõtlevad valikute üle Ukraina suveräänses riigis“.[44] USA Kaitseministeerium saatis Šiauliai lennubaasi kuus F-15 hävitajat ja rohkem kui kahekordistas Baltikumis õhuturvet teostavate USA hävitajate arvu. [45]

Viited

  1. ↑ Damien McElroy (23. veebruar 2014). "Ukraine revolution: live – Ukraine's president has disappeared as world awakes to the aftermath of a revolution". The Daily Telegraph.
  2. ↑ "Ukraine conflict: Tymoshenko speech ends historic day of revolution". BBC News. 22. veebruar 2014.
    Neil Buckley and Roman Olearchyk (22. veebruar 2014). "Yanukovich toppled in new Ukrainian revolution". Financial Times.
  3. ↑ Crimea – from playground to battleground, opendemocracy.net, 27 February 2014.
  4. ↑ Keating, Joshua (1. märts 2014). "Crimean Foreshadowing". Slate. Vaadatud 15. märts 2014.
  5. ↑ About 50 armed men in military uniform seize Simferopol Airport in early hours of Friday, Interfax-Ukraine (28 February 2014).
  6. ↑ Armed people took under control airports in Crimea. Ukrinform. 28 February 2014.
  7. ↑ Ukraina armee viidi lahinguvalmidusse, Postimees, 1. märts 2014
  8. ↑ Ukraina kuulutas välja mobilisatsiooni, Postimees, 2. märts 2014
  9. ↑ Ukraine mobilizes troops after Russia's 'declaration of war', edition.cnn.com, 2. märts 2014
  10. ↑ Ukraina presidendi kt korraldusel suleti õhuruum sõjalennukite jaoks, Postimees, 2. märts 2014
  11. ↑ Suurbritannia otsustas Sotši eelkõnelustelt lahkuda, Postimees, 2. märts 2014
  12. ↑ Obama ja Putin pidasid 90-minutilise erimeelsusi täis vestluse, Obama hoiatas Venemaad sanktsioonidega, Delfi, 2. märts 2014
  13. ↑ У Криму вимагають розпуску парламенту автономії і знесення пам’ятника Леніну, radiosvoboda.org, 23. veebruar 2014
  14. ↑ Crimean Tatars, pro-Russia supporters approach Crimean parliament building, interfax.com.ua, 26. veebruar 2004
  15. ↑ У Криму вимагають розпуску парламенту автономії і знесення пам’ятника Леніну, radiosvoboda.org, 23. veebruar 2014
  16. ↑ Crimean Tatars, pro-Russia supporters approach Crimean parliament building, interfax.com.ua, 26. veebruar 2004
  17. ↑ Globe in Ukraine: Russian-backed fighters restrict access to Crimean city
  18. ↑ Two die in rallies outside Crimean parliament, says ex-head of Mejlis
  19. ↑ "літаків з російськими десантника прзібілі до риму куніцин", UNIAN (Ukrainian), UA, 28. veebruar 2014 {{citation}}: |archiveurl= nõuab parameetrit |archive-date= (juhend); eiran tundmatut parameetrit |trans_title=, kasuta parameetrit (|trans-title=) (juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link).
  20. ↑ Information on developments in the Autonomous Republic of Crimea
  21. ↑ Russia 'demands surrender' of Ukraine's Crimea forces BBC
  22. ↑ Interfax-Ukraine news reports that Russian military issues ultimatums to Ukraine (March 3 live updates)
  23. ↑ Ukraine crisis live: 'Russia issues ultimatum to Ukrainian forces - surrender or we attack' The Telegraph
  24. ↑ Russia reportedly gives Ukraine's forces deadline to surrender in disputed Crimea region
  25. ↑ Ukraine crisis: What next for both sides? BBC
  26. ↑ Tuginevalt erinevalt meelestatud massiteabevahendite andmetele.
  27. ↑ "Russia Warns It Is Ready To Place Eastern Ukraine 'Under Its Protection'". Business Insider. Reuters. 14. märts 2014. Vaadatud 15. märts 2014.
  28. ↑ 28,0 28,1 http://www.rte.ie/news/2014/0311/601408-ukraine/ Yanukovych denounces Ukrainian elections as 'illegitimate'
  29. ↑ "Crimea parliament declares independence from Ukraine ahead of referendum — RT News". Rt.com. Vaadatud 11. märtsil 2014.
  30. ↑ http://www.rte.ie/news/2014/0314/602187-ukraine/ No progress in US-Russian talks on Ukraine
  31. ↑ http://www.volkskrant.nl/vk/nl/30323/Onrust-in-Oekraine/article/detail/3614101/2014/03/16/Live---Nu-22-000-Russische-soldaten-op-de-Krim.dhtml
  32. ↑ http://www.rte.ie/news/2014/0316/602602-ukraine-crimea-russia/ Ukraine and Russia agree truce on Crimea
  33. ↑ Russia's Vladimir Putin recognises Crimea as nation BBC World News
  34. ↑ Подписан Указ о признании Республики Крым
  35. ↑ Juhul kui ametlikku seisukohta võis lahterdada enam kui ühte kategooriasse, on märgitud ära "tugevaim" seisukoht. Allikad on kirjas faili kirjelduse lehel Commonsis.
  36. ↑ NATO peasekretär: Venemaa tegevus ohustab Euroopa julgeolekut, Postimees, 2. märts 2014
  37. ↑ OSCE väljendas muret seoses arengutega Krimmis, Delfi, 27. veebruar 2014
  38. ↑ Kanada, USA ja Suurbritannia kutsusid oma saadikud Venemaalt tagasi, ERR, 2. märts 2014
  39. ↑ Paet: Krimmi tuleb saata rahvusvahelised vaatlejad, Postimees, 1. märts 2014
  40. ↑ Leedu kutsus Krimmi asjus vaibale Vene suursaadiku Vilniuses, Delfi, 28. veebruar 2014
  41. ↑ Poola: Krimmis toimuv on "väga ohtlik mäng", Delfi, 27. veebruar 2014
  42. ↑ Poola nõuab Ukraina olukorra tõttu Põhja-Atlandi pakti neljanda artikli käivitamist, Delfi, 2. märts 2014
  43. ↑ USA kaitseminister kutsus Venemaad hoiduma tegevusest, mida võiks valesti tõlgendada, Delfi, 27. veebruar 2014
  44. ↑ USA:Venemaa sõjaline sekkumine Ukrainas oleks ränk viga, Delfi, 27. veebruar 2014
  45. ↑ Pentagon saadab Baltikumi täiendavalt kuus hävitajat

Välislingid

 Krimmi annekteerimine – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Krimmi_annekteerimine&oldid=3872703"