August Sang: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 7. september 2004, kell 16:05

August Sang (27. juuli 1914 Pärnu – 14. oktoober 1969 Tallinn) oli eesti luuletaja ja tõlkija.

Lõpetas 1932. aastal Pärnu poeglaste gümnaasiumi. Sõjaväekohustuse täitmise järel astus Sang 1934. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda, kus õppis vaheaegadega kuni 1942. aastani.

Järjekindlamalt hakkas Sang luulega tegelema gümnaasiumi lõpuklassis (kuigi esimesed katsetused said teoks juba üheksa-aastaselt). 1933. aastal võttis ta osa luulevõistlusest luuletusega Improvisatsioon quick-step tempos, mis avaldati Injo varjunime all ajakirjas Kevadik.

Ajakirjas Looming debüteeris August Sang 1934. aastal.

Esikkogu Üks noormees otsib õnne ilmus alles 1936. aastal. Samal ajal alustas ta ka publitsistika kirjutamisega: temalt ilmus arvukalt retsensioone ja ülevaateid.

Osales 1930. lõpul Arbujate antoloogias

1945. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige, kuid dekadentsis süüdistatuna arvati ta sealt välja 1950.aastal. Kirjaniku õigused taastati 1955. aastal.

August Sang on maetud Vana-Pärnu kalmistule.

Looming

"Sanga luules on luuletaja sõnum ja värss kui luuletamise vahend teineteisest eristatavad. Keel on Sangale nagu aknaklaas – läbipaistev meedium selle juurde, mida näidata tahetakse," kirjutab Märt Väljataga

Esikkogu Üks noormees otsib õnne (1936) pole nõrkusteta. Ülepaisutatud noorusnukruse kõrval esineb selles võõraid intonatsioone ja kujundilist ebaühtsust. Heine-mõjuline aktsentueeriv värsisüsteem, mis armastab kontraste, iroonilisi repliike ja teritatud puänte.

Teises luulekogus Müürid (1939) leidub viimsepäeva motiive, mis arvestades pingelist poliitilist õhustikku tundub loomulik.

"August Sanga küpset luulet iseloomustab värsi erakordne lihtsus, loomulikkus ja ladusus. Eesti värss kui väljendusvahend on selles jõudnud seni ületamata klassikalise täiuseni." (M. Väljataga)

Sang on paljud oma luuletused pealkirjastanud lauludeks. See rõhutab lihtsat, isegi nagu vanamoelist vormi (laul on olnud luuletuse sünonüümiks), sõnastuse ja lausestuse selgust, värsside korrapärast paigutust.

August Sang tõlkijana

Sanga tõlkelooming oli kõrgetasemeline, viljakas ja väärtkirjandusele keskenduv, eriti luules. Märt Väljataga nimetab August Sanga meie parimaks luuletõlkijaks. Värsstõlkeid on ta teinud umbes kaheteistkümnest keelest. Suurema osa neist moodustavad saksa, vene, prantsuse ja tšehhi keelest tõlgitud luuletused. Ain Kaalepi andmeil õppis Sang tšehhi keele ära seetõttu, et saaks tõlkida Vítězslav Nezvali tekste.

Luuletõlked on ilmunud kahes osas ja kannavad pealkirja Laenatud laulud.

Eesti keeles on olnud Augast Sanga vahendusel võimalus tutvuda Aleksandr Puškini, Mihhail Lermontovi, Nikolai Nekrassovi, Sergei Jessenini, Johann Wolfgang von Goethe, Heinrich Heine, Johannes Becheri ja Bertolt Brechti, Charles Baudelaire`i, Vítězslav Nezvali ja paljude teiste poeetide lüürikaga. Proosas ja näitekirjanduses on Sang eesti keelde tõlkinud Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni, Maksim Gorki, Vladimir Majakovski, Franz Kafka, Gottfried Kelleri, Molière´i, Egon Erwin Kischi, Lion Feuchtwangeri jt raamatuid.

Teosed

Üks noormees otsib õnne, 1936
Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat (koguteos), 1938
Heinrich Heine (biograafia), 1938
Müürid, 1939
Võileib suudlusega, 1963
Sada laulu (valikkogu), 1965
Luuletused (valikkogu), 1970
Väike luuleraamat (valikkogu), 1971
Laulud (valikkogu), 1977
Emajõe unisel veerel (valikkogu), 2003

Laenatud laulud (tõlkevalimik, 2 köidet), 1973–74

Isiklikku

August Sang oli Kersti Merilaasi abikaasa ja Joel Sanga isa.

Allikad

Karl Muru. Eesti kirjanduse ajalugu, Tallinn, “Valgus” 1984, 4. kd, 2. rmt.
Ain Kaalep. Kolm Lydiat, Tartu, Ilmamaa 1998
Märt Väljataga. August Sang, lihtsuse luulendaja, Eesti Päevaleht:Arkaadia (2004/Jun/4)

@@ 17. rida: / 17. rida: @@
 ==Looming==
+"Sanga luules on luuletaja sõnum ja värss kui luuletamise vahend teineteisest eristatavad. Keel on Sangale nagu aknaklaas – läbipaistev meedium selle juurde, mida näidata tahetakse," kirjutab Märt Väljataga
-Tõe ja tõeotsimise motiivid läbivad kogu Sanga luulet. Luuletaja kalduvus mõtiskleda ja arutleda ilmneb juba tema 1930. aastate luules. Sang oli neid luuletajaid, kelle loomingus autobiograafiline alge on läbivalt nähtav.
+Esikkogu ''Üks noormees otsib õnne'' ([[1936]]) pole nõrkusteta. Ülepaisutatud noorusnukruse kõrval esineb selles võõraid [[intonatsioon]]e ja [[kujund]]ilist ebaühtsust. Heine-mõjuline [[aktsentueeriv värsisüsteem]], mis armastab kontraste, iroonilisi repliike ja teritatud puänte.
-Romantiline mõttetrots ei muuda ebameeldivat tegelikkust. Sellest sigineb halvav jõuetustunne, mõnikord sentimentaalsuseni ulatuv melanhoolia. Sotsiaalne keskkond, kus maksab tugevama trügimisõigus ja egoism, ei julgusta toetuma kaasinimesele. Tõetakistused tihenevad vaevavaks ängistuseks, mida väljendab ilmajätuelamus, kõhe üksindustunne, mõnikord hüljatusseisundina tajutud.
+Teises luulekogus ''Müürid'' ([[1939]]) leidub viimsepäeva motiive, mis  arvestades pingelist poliitilist õhustikku tundub loomulik.
-Karm iseenesegi vastu, kahtlustab tõeotsija end kõiges, mida kaasinimeses eetiliselt hukka mõistab. Vähem võimalusi pakuvad armastusmotiivid: neis tundub liiga habrast unistlevust, kohmetavat saamatust ja eluvõõrustki; tundeväljendus takerdub situatsioonianalüüsi.
+"August Sanga küpset luulet iseloomustab värsi erakordne lihtsus, loomulikkus ja ladusus. Eesti värss kui väljendusvahend on selles jõudnud seni ületamata klassikalise täiuseni." (M. Väljataga)
-Esikkogu ''Üks noormees otsib õnne'' ([[1936]]) pole nõrkusteta. Ülepaisutatud noorusnukruse kõrval esineb selles võõraid [[intonatsioon]]e ja [[kujund]]ilist ebaühtsust. Heine-mõjuline [[aktsentueeriv värsisüsteem]], mis armastab kontraste, iroonilisi repliike ja teritatud puänte. Lihtsas ja selges keelelises koes hakkavad silma ülepakkumised.
+Sang on paljud oma luuletused pealkirjastanud lauludeks. See rõhutab lihtsat, isegi nagu vanamoelist vormi (laul on olnud luuletuse sünonüümiks), sõnastuse ja lausestuse selgust, värsside korrapärast paigutust.
-Teises luulekogus ''Müürid'' ([[1939]]) jätkab Sang algatatud põhimotiivi, kuid armastusteema on siin peaaegu täielikult kadunud. Poeetiline maailmapilt on väliste tegurite ja subjektiivsete tunnetustõkete toimel tumenenud. Võrreldes esikkoguga on lüüriline hoiak tugevasti teisenenud, tunnetatav mina on tõmbumas endasse, kontaktid objektiivse tegelikkusega hõrenevad. Sotsiaalset keskkonda võib ''Müürides'' ainult aimata.
+{{pooleli}}
-"Müürides" jõuab Sang ilmeka, kunstiliselt lihtsa ja sugestiivse mõtiskluseni, kuid
-loomingu põhiprobleemid jooksevad ummikusse ega leia lahendust. Alles mõnikümmend aastat hiljem saavutas kirjanik tegelikkuses ka isikliku, teda nõrgestavatest kõhklustest vabanenud tõetunnetuse.
-August Sanga luules on [[1960. aastad|1960. aastail]]  otsekui kaks erineva häälestusega poolt. Korduvalt vaevavad luuletajat valusad mälestused, isegi moraalse kaassüü tunne ühiskonnas tehtud suurte vigade pärast.
-Sang on paljud oma luuletused pealkirjastanud lauludeks. See rõhutab lihtsat, isegi nagu vanamoelist vormi (laul on olnud luuletuse sünonüümiks), sõnastuse ja lausestuse selgust, värsside korrapärast paigutust.
 ==August Sang tõlkijana==