August Traksmaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 15. september 2006, kell 21:10

August Traksmaa

August Traksmaa, täisnimi August Hans Traksmaa (27. august 1893 Rakvere kreis, Rägavere vald, Põlula mõis – 16. juuli 1942 Urallag, Sverdlovski oblast) oli Eesti sõjaväelane, diplomaat ja sõjaajaloolane.

Ta oli Eesti Vabariigi sõjaväe kindralmajor ja mitmete Eesti Vabadussõda käsitlevate teoste kaasautor.

Sündis Põlula mõisas kupja perekonnas. Sai Esimeses maailmasõjas kaks korda haavata. Teise maailmasõja eelses Eestis üks tuntumaid ja nooremaid kindraleid. Omab märkimisväärset tähtsust Eesti Vabadussõja populariseerimisel. August Traksmaad kui ühte Eesti sõjaväe haritumat ohvitseri pidas Johan Laidoner oma võimalikuks järeltulijaks sõjaväe ülemjuhataja kohal. August Traksmaa arreteeriti Nõukogude okupatsioonivõimude poolt 14. juunil 1941. NKVD Erinõupidamine mõistis ta 15. juulil 1942 surma. Väidetavalt suri August Traksmaa Sverdlovski vangla Urallagi vangilaagris südamerabandusse päev pärast surmaotsuse tegemist.

Haridus

Vilula ministeeriumikool
1912 Tartu Õpetajate Seminar
1915 Peterburi 3. lipnike kool
1924 - 1926 Kõrgem Sõjakool
1928 - 1930 Prantsuse Sõjaväeakadeemia

Teenistuskäik sõjaväes

September 1915 - september 1917 228. Zadonski jalaväerügemendi nooremleitnant I maailmasõja Venemaa lääne-, Rumeenia ja edelarindel
Alates novembrist 1918 5. jalaväerügemendi 3. kompanii ja hiljem ka II pataljoni ülem nooremleitnandi auastmes Eesti Vabadussõjas
19. mai 1919 ülendati kiiduväärse teenistuse eest kapteniks
Veebruar 1920 kolonelleitnant
Pärast Vabadussõda Sõjakooli ülem, kompaniiülem
Kindralstaabi VI õppeosakonna ülem ja Sõjavägede Staabi VI osakonna ülem
24. veebruar 1930 kolonel
1934 Tapal 1. soomusrongi rügemendi ülem
30. septembrist 1934 2. diviisi ülem Tartus
Sõjakooli ja Kõrgema Sõjakooli lektor
24. veebruar 1939 kindralmajor
Oktoobrist 1939 sõjaminister Nikolai Reegi abi
Juunist 1940 Tondi sõjakooli ülema asetäitja

Teenistuskäik väljaspool sõjaväge

1912 Virumaal Salatse küla algkooli juhataja
1926 - 1928 ja 1930 - 1932 ajakirja "Sõdur" vastutav toimetaja
1932 - 1934 Vabadussõja ajaloo komitee
1936 - 1937 Eesti Vabariigi saadik Moskvas
1937 Eesti Vabariigi välisministeerium

Aumärgid

Püha Anna Keiserliku ordu 4. ja 3. klassi orden
Püha Stanislavi Keiserliku ordu 3. ja 2. klassi orden
Vabadusristi I/3 ja II/3

Teosed

Eesti Vabadussõda. Stockholm: Eesti Kirjanduse Komitee: EMP, 1964
Lühike Vabadussõja ajalugu. Tallinn: Olion, [1992]
Eesti Vabadusristi kavalerid [koostajad : A. Traksmann jt.]. Tallinn: Vabadusristi Vendade Ühenduse keskjuhatus, 1935

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 '''August Traksmaa''', täisnimi August Hans Traksmaa ([[27. august]] [[1893]] [[Rakvere kreis]], [[Rägavere vald]], [[Põlula mõis]]  – [[16. juuli]] [[1942]] [[Urallag]], [[Sverdlovski]] oblast) oli Eesti sõjaväelane, diplomaat ja sõjaajaloolane.
-Ta oli [[Eesti]] Vabariigi sõjaväe kindralmajor ja mitmete [[Eesti Vabadusõda]] käsitlevate teoste kaasautor.
+Ta oli [[Eesti]] Vabariigi sõjaväe kindralmajor ja mitmete [[Eesti Vabadussõda]] käsitlevate teoste kaasautor.
 Sündis Põlula mõisas kupja perekonnas. Sai [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] kaks korda haavata. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] eelses Eestis üks tuntumaid ja nooremaid kindraleid. Omab märkimisväärset tähtsust Eesti Vabadussõja populariseerimisel.
 August Traksmaad kui ühte Eesti sõjaväe haritumat ohvitseri pidas [[Johan Laidoner]] oma võimalikuks järeltulijaks sõjaväe ülemjuhataja kohal.
-August Traksmaa arreteeriti Nõukogude okupatsioonivõimude poolt 14. juunil 1941. [[NKVD]] Erinõupidamine mõistis ta 15. juulil 1942 surma. Väidetavalt suri August Traksmaa Sverdlovski vangla Urallagi vangilaagris südamerabandusse päev pärast surmaotsuse tegemist.
+August Traksmaa arreteeriti Nõukogude okupatsioonivõimude poolt [[14. juuni]]l [[1941]]. [[NKVD]] Erinõupidamine mõistis ta [[15. juuli]]l [[1942]] surma. Väidetavalt suri August Traksmaa Sverdlovski vangla Urallagi vangilaagris südamerabandusse päev pärast surmaotsuse tegemist.
 == Haridus ==